← Eesti

2-09-35367/3

Obsah (7)§ 187§ 407§ 444§ 162§ 173§ 174§ 468

2-09-35367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-35367 Tsi

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 21.07.2009.a. esitas AS Holostovi Kinnisvarahaldus (endine ärinimi enne ühinemislepingu sõlmimist Saare Finants AS) maakohtule hagi G L vastu 59 266.06 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Saare Finants AS ja G L 15.10.2007.a. käenduseta laenulepingu nr 3768, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 30 000 krooni, intressimääraga 24 % aastas. Laenu ja intressi tagastamise lõpptähtpäev oli 10.04.2009.a. Lepingu p.2.1.1 kohaselt kohustus kostja maksma laenu- ja intressisummat hagejale iga kuu 10. kuupäeval laenu põhimakset 1666.67 krooni ja intressi 600 kr kuus, kokku 2266.67 krooni. Kostja tasus makseid kolmel korral summas 6534 krooni, millega hageja luges tasutuks kolm esimest graafikujärgset intressimakset s.o 1800 krooni. Lepingu p. 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1% päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Hageja on kostjale saatnud võlanõudeid, kuid kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Eeltoodu alusel võlgneb kostja hagejale laenu põhiosa 25 266 krooni, intressi 9000.06 krooni ja viivist 25 000 krooni. Eeltoodu ja Võlaõiguseaduse (edaspidi VÕS) §-dest 8 lg 2, 100, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 396 lg 1, 397 lg 1,

§ 407

lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja lg 2, 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3, 1741 lg 1 ja lg 3, 339, 340, 363 ning riigilõivuseaduse § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja § 33 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt G Llt hageja kasuks välja võlgnevus summas 59 266.06 krooni, mis kanda hageja arvelduskontole nr 221012968029 AS Swedbank. 2) Kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 7500 krooni jätta kostja tasuda. Kostjal tasuda hageja menetluskulu hageja arvelduskontole nr 221012968029 AS Swedbank. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 32-33, 35/. 2 2-09-35367 KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407

lg 3).

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid 31.07.2009.a. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud /t.l 35/. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 13-14/. Kostja hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt

§ 444

lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud s.o riigilõivu 7500 krooni /t.l 21/.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv 7500 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.