) § 60 lg 1 ja 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selle kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista.
lg 4 tulenevalt ei või lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast, s.o 2175 kroonist.
lg 6 toodud aluseid elatise mitteväljamõistmiseks või vähendamiseks käesolevas asjas ei esine.
lg 2 sätestatult võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on elatise tagasiulatuva väljamõistmise aluseks eelkõige asjaolu, kas kostja on antud perioodi vältel last materiaalselt toetanud või ei ole, mitte aga asjaolu, kas kostjal oli võimalik lapsega suhelda, milline vaidlus käesoleva nõude lahendamisel tähendust ei oma. Laps vajab ülalpidamist igakuiselt ja pidevalt. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt E.P.´ilt välja elatusraha 2175 krooni alates 01. novembrist 2008.a igakuuliselt lapse B.P.´i ülalpidamiseks hageja A.S. kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni, millest arvata maha asjas 10.08.2009.a kohtumääruse alusel hagi tagamise korras makstud elatis. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda, sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Rein Pokk Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.