Obsah (9)

§ 187§ 407§ 133§ 444§ 162§ 173§ 174§ 178§ 468

2-09-35051 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-35051 Tsivi

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Saare Finants AS (edaspidi hageja) ja A V (edaspidi kostja I) 13.august 2007.a laenulepingu nr 3716 (edaspidi leping) mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 13 344 Eesti krooni, intressimääraga 15, 6 % laenujäägilt aastas (1,30 % kuus) (vt lisa nr 1). Leping oli tagatud G M (edaspidi kostja II) käendusega, kes vastutab laenuandja ees solidaarselt laenusaaja täitmata kohustuste eest (lepingu p 5 .1). Käendaja rahaline maksimumsumma oli määratud 23 352 krooni (lepingu p.

1. 2). Laenu ja intresside tasumise lõpptähtaeg oli
2. veebruar 2009.a (lepingu p.2.1.1) 18 kuud ( vt lisa 2). Laenulepingu p. 2.1.
3. kohaselt kohustus kostja I maksma laenu- ja intressisummat hagejale iga kuu 15 kuupäeval. Laenu põhiosa summas 741.34 krooni ja intressimakset summas
4. 47 krooni kuus, kokku
5. 81 krooni.
6. detsember 2007.a. saatis kostja I kirja, milles teatas oma makseraskustest ja palus laenulepingut pikendada 4 kuu võrra.
7. detsember 2007.a. sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 3716 lisa nr 2, millega muudeti lepingu 3716 punkti 2.1.
8. laenu- ja intresside tasumise tähtaega. Laenu- ja intresside tasumise lõpptähtajaks jäi
9. juuni. 2009.a. ( vt lisa nr 3). Lepingu pikkus 22 kuud. Lepingu lisa jäi II kostja poolt allkirjastamata, seega kostja II puudub vastutus selle nelja kuu eest. Kostja I on tasunud makseid 8 korral - kokku 6 868.31 krooni (vt lepingu lisa 4), millest hageja kustutas 11 graafikujärgset intressimakset ja 6 laenu põhimakset millest arvama maha veel summa
10. 10 krooni. Lepingu punkti 4 kohaselt kostjad kohustusid maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestus on toimunud laenu- ja intresside tagasimaksega viivitamise päevast kuni laenu- ja intresside tagasimakse tähtajani s. o.
11. juunini 2009.a.(vt. lisa nr 5 ) Kostjate võlgnevus hageja ees moodustab kokku 18
12. 15 krooni, millest; laenu põhiosa võlg on 8
13. 86 krooni, intressivõlg 1 908.29 krooni, viivis moodustab 15 225.81 krooni. Hageja vähendab viivist lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest 8500 kroonile. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend ts. asjas nr 32 2-09-35051 2-1-66- 05) ning

§ lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud põhivõlast väiksemas ulatuses s. o.8 500 kroonist. Kuna kostja II ei ole allkirjastanud laenulepingu pikendust - lisa 2, millega muudeti laenu- ja intresside tagastamise tähtaega, vähendab hageja tema osas võlanõuet 5 000 kroonini. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostjate poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad

§ 407

lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes

§ 133

lg 1 ja 2, §-dele 138 lg 1 ja 2 , 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3,174 1 lg 1 ja 3, 339, 340, 363 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1, RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ning 33 palub hageja:

1. Välja mõista kostjatelt A Velt ja G Milt solidaarselt Saare Finants AS-i kasuks võlgnevus - A Velt 18 967.15 krooni ja G Milt 13 967.15 krooni, mis kanda Saare Finants AS arvelduskontole nr
3. Kõik menetluskulud s. o. hageja Saare Finats AS poolt tasutud riigilõiv 3 000 Eesti krooni jätta kostjate A V ja G M tasuda, mis kanda Saare Finants AS arvelduskontole nr
4. KOSTJATE SEISUKOHT Kostja G M ei ole kohtule vastanud /t.l 34/. Kostja A V tunnistab hagis tema vastu suunatud nõuet /t.l 33, 36-37/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kostjatele väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 28.07.2009.a. kohustades neid hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 28-31/. Kostja A Vele on 3 2-09-35051 hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 31.07.2009.a. ja G Mile edasiandmiseks 31.07.2009. A V võtab hagi õigeks, G M hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 2-3/.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Hageja palub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv summas 3000 krooni /t.l 22/. Selle osas märgib kohus järgmist.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 3000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik 4