Obsah (4)

§ 61§ 100§ 101§ 103

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 10. septembril 2010 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-34360 Hagi ese K

) § 60 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt

§ 61

lg 1 mõistab kohus, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrusele nr 254 „Palga alammäära kehtestamine” §-le 1 on kuupalga alammääraks täistööaja korral 4,350.00 krooni. Oma otsuses nr 3-2-1-14-08 märkis Riigikohus, et: „Üldjuhul peab kohus vanemalt lapse ülalpidamiseks mõistma välja elatise vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-dele 23, 61-64 või 69 ja elatisabi, mida füüsiline isik saab elatisabi seaduse § 6 alusel. Võttes arvesse, et tulumaksu tasub isik, kelle kasuks elatis välja mõistetakse, kostja materiaalselt seisundit ja laste vajadusi, on põhjendatud, et kostjalt mõistetakse välja elatis igakuise elatusrahana 2,500.00 krooni kuus lapse kohta. Seega võttes arvesse eeltoodut, palub hageja kostjalt välja mõista elatise X P’le summas 2,500.00 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni X P täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise Y P’le summas 2,500.00 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni Y P täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 61lg 1 ja lg 4 ning Ts

MS §-st 438 lg 1 ja 2 palub hageja:

1. Rahuldada hagi ning mõista A P’lt K P kasuks välja elatis X P’le kuni X P täisealiseks saamiseni summas 2,500.00 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja mõista A P’lt K P kasuks välja elatis Y P’le kuni Y P täisealiseks saamiseni summas 2,500.00 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast;
2. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei tunnista sularaha saamist kostjalt. Hageja leiab, et kostja ei ole elatist maksnud seaduses ettenähtud määras, vaid on maksnud 4000 krooni kuus kahele lapsele. lk 3 Hageja hinnangul on tõend maamaksu maksmise kohta ja liisingleping, mille kostja esitas tõendina, asjasse puutumatud, seda enam, et hõlmavad perioodi mil pooled elasid veel koos. Võlaõigusseadus ei võimalda tasaarvestada ülalpidamisnõuet ja seetõttu tuleks eelnimetatud tõendid jätta tähelepanuta. Hageja jäi oma esialgse nõude juurde. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 16/ hagi ei tunnista. Kostja on enda arvates elatise maksmise nõuet täitnud vabatahtlikult, alates 2007.a. oktoobri-novembri kuust. Lisaks ülekannetele on kostja tasunud elatist sularahas hageja kätte nii, et kumbki laps saaks 2000 krooni. Lisaks on kostja tasunud pikapäeva söögiraha X P eest ja lasteaia raha Y P eest Kuressaare Linnavalitsusele. Samuti on ta maksnud lapsehoidjale 1000 krooni kuus. Samuti on kostja ostnud lastele riideid ja vajalikke asju. Kostja on välja ostnud sõiduauto , mis on hageja ja laste kasutuses. Auto hind 214 359,75 EEK. Kui jagada see reaalse kasutusajaga 5 aastat, teeb see 3572,66 krooni kuus. Kostja maksab ka laste elukindlustust 500 krooni kuus. Kolmandiku ajast elavad lapsed kostja juures, kus viimane neid ka ülal peab. Kostja on seisukohal, et on elatist maksnud täies ulatuses ja regulaarselt suuremas ulatuses kui seda seadus ette näeb ning hageja seda nõuab. Kostja leiab, et on olemas alus elatise välja mõistmata jätmiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooltel on kaks alaealist last- . Lapsed elavad ema (hageja) juures. Mõlemad vanemad on kohustatud lapsi ülal pidama ja selleks on kostja kohustatud maksma hagejale elatist laste ülalpidamiseks. Vaidlus poolte vahel on selle üle, kas kostja on oma kohustust lapsi ülal pidada täitnud piisava hoolsusega ja regulaarselt või esineb alus temalt elatise väljamõistmiseks. Perekonnaseaduse (

) § 99 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (lg. 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (lg. 2).

§ 100

järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil (lg. 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (lg. 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb lk 4 ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (lg. 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (lg. 4).

§ 101lg.

1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on alates 01.07.2009 kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Elatise minimaalmäär seega 2175 krooni. Kohus lähtub otsuse tegemisel eelkõige laste huvidest. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et on maksnud alates augustist 2009 elatist lastele 4000 krooni kuus igakuuliselt. See tähendab, et kostja on elatist maksnud alla seaduses ettenähtud minimaalmäära, mis tähendab, et ta ei ole täitnud oma kohustust nõuetekohaselt. Nimetatud asjaolu on aluseks hageja nõude rahuldamisele. Elatise maksmise kohustust on kostja kohustatud täitma vähemalt seaduses ettenähtud minimaalmääras kummalegi lapsele ja seda igakuuliselt. Kostja ei ole püüdnud tõendada, et ei suuda lapsi vajalikul määral ülal pidada, mistõttu puudub alus elatise suuruse vähendamiseks. Kohus võtab elatise suuruse määramisel arvesse, et saadavalt elatiselt on elatise saaja kohustatud maksma tulumaksu. Ka võtab kohus arvesse poolte varalist seisundit (hageja on kohtule teadaolevalt töötu). Arvesse võttes asjaolu, et kostja on oma kohustust kuni augustini 2010 täitnud, küll väiksemas määras ( 175 krooni lapse kohta vähem), ka on ta võtnud kanda mõningaid lastega seotud kulutusi(lasteaia maks /t. l. 21/, söögiraha /t.l. 23/) mõistab kohus kostjalt elatise välja alates 01. septembrist 2010 hageja poolt nõutud suuruses, e. 2500 krooni lapse kohta kuus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna elatise tasaarvestamine muude kohustustega ei ole võimalik, siis tuleb kostja esitatud tõendid maamaksu ja liisingu maksete tasumise kohta jätta tõenditena arvestamata. Täiendavate maksete kohta sulerahas ei ole kostja tõendeid esitanud. Kohus leiab, et ülalpidamisnõude piiramiseks (

§ 103) puudub alus. Menetluskulud Ts

MS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder