) §-ile 3 võib võlasuhe tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2 Kohus tegi kindlaks, et, kostja Uxxxx Pxxxxxx volitas Jõgeva notar Toomas Saaveri poolt tõestatud 12.10.2006. a volikirjaga hagejat Vxxxx Kxxxx tema esindajana: 1) teostama kõiki toiminguid ning tehinguid seoses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxx maaüksuse, mille katastritunnused on 81002:001:13811382, suurus kokku 43,93 ha, asuvate temale kuuluvate ehitiste aluse ja kogu eelnimetatud maaüksuse omandamisega (erastamisega kostja nimele esindaja enda poolt määratud hinnaga ja tingimustel ning kostja nimele kinnistusraamatusse kandmisega ja maa väljaostuvõla tagamiseks hüpoteegi seadmisega Eesti Vabariigi kasuks; 2) jagama tema omandis oleva punktis 1 nimetatud xxxxx kinnistu peale kinnistusraamatusse kandmist kaheks eraldi kinnistuks esindaja äranägemisel, tingimusel, et kinnistul asuvate hoonete juurde moodustatakse maaüksus ligilähedase pindalaga kuni 5 ha kinnistuna ning müüma eelnimetatud hoonestatud maaüksusest ülejääva osana jagamisel tekkinud kinnistu tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele tingimusel, et müügisumma on eelnevalt tasutud müüja pangakontole ning üle kandma nimetatud objekti omandi; 3) teostama kõik tehingud ja viima läbi kõik toimingud volikirja punktis 1 nimetatud xxxxx maaüksuse neljandasse jakku Eesti Vabariigi kasuks kantud hüpoteegi ja muude kannete kustutamiseks ja hüpoteegiga seotud võlakohustuste täitmiseks. Kostja on volitanud hagejat tema eest asju ajama seoses kinnistu erastamise ja jagamise toimingutega. Kohus leiab, et sisuliselt on tegemist käsunduslepinguga, kus kostja on käsundiandja ja hageja käsundisaaja.
kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja ütles käsundi üles 13.04.
lg 2 näeb ette, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Kohus leiab, et hageja kui käsundisaaja kulud summas 17 508 krooni on olnud põhjendatud ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on täitnud kostja poolt antud käsundi volikirja alusel osaliselt- on vormistanud xxxxx maaüksuse erastamise kostja nimele. Hageja poolt kantud kulutused on olnud käsundi täitmiseks vajalikud, mõistlikud ja vältimatud, kuna ilma nende kulutuste tegemiseta ei oleks erastamine aset leidnud. Pooled ei olnud kokku leppinud hageja kui käsundisaaja tasus ja selles, et käsundi täitmisega seotud kulud kaetakse tema tasu arvel. Hageja on teinud kulutusi kostja maaüksuse erastamistoimingute tegemiseks ja tõendatud on kulude kandmine summas 17 508 krooni. 3 Hageja taotles hagis kostjalt erastamiskulude summas kokku 17 544 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et nõue 36 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud summas kulude kandmist ei ole hageja tõendanud ega selle kohta maksedokumente esitanud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kostja hageja kulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kostja väitel on ta keeldunud kohustuse täitmisest, kuna hageja ei ole nendevahelistest kokkulepetest kinni pidanud. Kostja on samuti väitnud, et hageja on oma ülesannete täitmisel ületanud igasugused hea tahte piirid. Samas ei ole kostja täpsustanud, milliseid kohustusi hageja rikkunud on. Eelmenetluse käigus palus kohus kostjal oma seisukohti täpsustada. Kostja teatas vastuseks vaid, et hageja ise teab, mis kokkulepped neil kostjaga olid (tl.35). Kostja on oma vastuväidetes viidanud poolte vahel sõlmitud kinnistu müügi eellepingule. Kostja esitas kohtule tõendina poolte vahel 20.11.2006. a sõlmitud kinnisasja müügi eellepingu nr 11/2006 (tl.29-30), milles pooled on kokku leppinud, et kostja müüb tulevikus hagejale temale kuuluva kinnisasja nimetusega xxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, suurusega 43,93 ha jagamisel tekkiva 38,5 ha suuruse hooneteta kinnistu hinnaga 100 000 krooni. Hageja kinnitas eellepingu sõlmimist ja avaldas, et on endiselt nõus kinnistut ostma eellepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja avaldas, et ta on nõus ka kokkulepitud tingimuste üle veel läbi rääkima kui kostja seda soovib. Kostja väitel ei ole aga tema nõus lepingus kokkulepitud hinna ja tingimustega enam kinnistut hagejale müüma. Kohus tegi kohtuistungil vaheaja, et pooled saaksid läbirääkimisi pidada. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Seejärel andis kohus pooltele kohtuistungiväliselt aega läbirääkimiste pidamiseks lepingulise suhte jätkamiseks. See ei andnud tulemust. Kohtu hinnangul ei põhjenda kinnistu müügi eelleping kostja vastuväiteid hagejale kulude hüvitamisest keeldumiseks. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud eelleping on tühine selle seaduses ettenähtud vormi järgimata jätmise tõttu.
lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Asjaõigusseaduse § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Seega peab kinnisasja võõrandamise eelleping olemas sõlmitud samas vormis, s.o notariaalselt tõestatud. Pooled on sõlminud kinnistu müügi eellepingu lihtkirjalikus vormis ning ei ole järginud tehingu notariaalse tõestamise nõuet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kinnistu müügi eellepingust tulenevad nõuded ei kuulu lahendamisele käesoleva tsiviilasja käigus. See ei ole käesoleva hagi aluseks; hageja ei ole esitanud vastavat nõuet ega kostja pole esitanud vastuhagi. Seega ei analüüsi kohus pikemalt eellepingu sõlmimisest ja selle tühisusest tulenevaid tagajärgi pooltele. Kohus on hagi taganud enne hagiavalduse esitamist hageja huvides ja hagi tagamine jääb muutmata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 4 TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 99,79 % ulatuses, seega jätab kohus hageja menetluskulud 99,79 % osas kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.