← Eesti

2-09-30650/9

Obsah (4)§ 162§ 174§ 187§ 440

2-09-30650 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, istungisekretär Marika Pulli juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht 0

§ 162lg.

1, § 434-436, § 438, § 440 lg. 1, § 442, § 630-633

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista OÜ-lt Arukad Investeeringud R.K. kasuks 01.07.2007.a sõlmitud töölepingust tulenevalt saamata jäänud töötasu perioodi märts 2009 – mai 2009 eest summas 42 760.- (nelikümmend kaks tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni ja töötasu väljamaksmisega viivitamise eest seisuga 30.06.2009.a viivis summas 11 244.40 kr (üksteist tuhat kakssada nelikümmend neli krooni ja 40 senti).
  3. Välja mõista OÜ-lt Arukad Investeeringud R.K. kasuks saamata jäänud puhkuseraha perioodi 01.-30.06.2009.a eest summas 14 859.- (neliteist tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa) krooni, rahaline hüvitis kasutamata jäänud puhkuse (28 kalendripäeva) eest summas 15 459.92 kr (viisteist tuhat nelisada viiskümmend üheksa krooni ja 92 senti).
  4. Välja mõista OÜ-lt Arukad Investeeringud R.K. kasuks rahaline hüvitis töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg. 2 alusel summas 32 616.36 kr (kolmkümmend kaks tuhat kuussada kuusteist krooni ja 36 senti).
  5. Lugeda poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 lg.1 alusel alates 30.06.2009.a. 1

(3)2-09-30650
  1. Kohustada OÜ-d Arukad Investeeringud välja andma R.K.’ile tööraamat.
  2. Kõik summad on arvestatud arvestuslikus summas ilma seaduses sätestatud makse maha arvamata.
  3. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
  4. Jätta menetluskulud täies ulatuses OÜ Arukad Investeeringud kanda.
  5. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest –

§ 174lg.1.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. –

§ 187

lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtu menetluses on R.K.’i hagi OÜ Arukad Investeeringud vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 01.07.2007.a töölepingu, mille alusel hageja töötas kostja juures täistööajaga, põhipalgaga 3600.- kr kuus, millele lisandus lisapalk 70.- kr tunnis. 18.06.2009.a esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 30.06.2009.a töötaja algatusel TLS § 82 lg. 1 alusel tööandja poolse olulise lepingurikkumise tõttu, kuna tööandja ei ole alates märtsist 2009.a töötajale nõuetekohaselt palka maksnud.Samuti nõudis hageja saamata töötasu ja puhkuseraha väljamaksmist, töötasu maksmisega viivitamise eest viivist, kasutamata puhkuse eest hüvitist ning lisaks TLS § 82 lg. 2 alusel rahalist hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kostja 16.09.2009.a vastuses hagejale teatas, et ei ole nõus avalduses esitatud nõudmistega ja keeldus sel alusel töölepingut lõpetamast. Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 01.07.2007.a töölepingu töötaja poolse lõpetamisega seoses: 1) saamata jäänud töötasud osaliselt märts 2009 ning täielikult aprill .- mai 2009 eest brutosummas 42 760.- kr; 2) töötasu väljamaksmisega viivitamise eest viivis 0,5 % päevas maksmisega viivtatud summalt kuni töölepingu lõpetamiseni seisuga 30.06.2009.a brutosummas 11 244.40 kr; 3) saamata jäänud puhkuseraha perioodi 01.-30.06.2009.a eest brutosummas 14 859.- kr; 4) rahaline hüvitis töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg. 2 alusel kahe keskmise kuupalga ulatuses brutosummas 32 616.36 kr (keskmine kuupalk arvutatud kuue viimase kuu palgateatiste alusel – 95 520.- kr : 123 tööpäeva, 21 tööpäeva kuus = 16 308,18 kr x 2 kuud = 32 616.36 kr) ; 5) rahaline hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest (2008.a kasutamata puhkust 14 kalendripäeva ja 2009.a 14 kalendripäeva) brutosummas 15 459.92 kr; 2

(3)2-09-30650 6) Lisaks palub hageja lugeda poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 lg.1 alusel ja kohustada kostjat välja andma tööraamat ning jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik Kostja OÜ Arukad Investeeringud esindaja H. Vau 18.11.2009.a kohtule saadetud kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu, leides, et töölepingut pole tema poolt sõlmitud 01.07.2007.a. ja soovib töölepingu vormistamist vaidlustada. Kohtuistungil hageja jäi hagi juurde ja palus nõutud summad kostjalt välja mõista, selgitas, et tööraamatut ei ole tänaseni saanud, kuna raamatupidaja väitel on see antud tööandja juhatuse liikme Heldur Vau kätte. Palgaarvestused on koostanud tööandja raamatupidaja. Kostja esindaja Heldur Vau kohtuistungil võttis hagi täies ulatuses õigeks, nõustus, et asjas võib teha hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse. Ettevõte on pankrotis ja raha maksmiseks ei ole, pankrotiavaldust veel esitatud ei ole. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kohtuotsusega kooskõlas

§ 440lg.1 , kuna kostja on istungil hagi õigeks võtnud.

Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostja poolse õigeksvõtuga. Summade arvestust kostja samuti ei vaidlustanud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud töösuhte lõpetamise ajal kehtinud TLS § 49 p.2, § 74 lg. 2, § 82 lg. 1 ja 2, PuhkS § 24 lg. 1, § 25, PalgaS § 35 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud töölepingu, palgaarvestuse ja töötaja avaldusega töölepingu lõpetamiseks ning hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Vastavalt

§ 162

lg.1 jäävad asjas kantud menetluskulud, poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja OÜ Arukad Investeeringud kanda. 17.02.2010.a kohtumäärusega kohus menetlusabi korras vabastas R.K.’i riigilõivu (täismääras 10000.- kr) tasumisest osaliselt, s.o. 9000 krooni ulatuses ja kohustas tasuma hagejat riigituludesse 1000 krooni. Kohus selgitab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 190 lg. 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral menetluskulude kindlaks määramisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest –

§ 174lg.1. Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.