lg-le 1 saab kohustus üle minna kolmanda isiku ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu alusel, mille järgi kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Tulenevalt eeltoodust on kostja poolt teostatud tasaarvestus 164 091,20 krooni ulatuses alusetu ning hageja 11.02.2009.a lepingu alusel väljastatud arve nr 3113 ja osaliselt arve nr 3114 kuuluvad vastavas osas tasumisele. Agritrading Company OÜ palub kohtul AS-ilt Werol Tehased välja mõista 164 091,20 krooni. Hageja palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus AS Werol Tehased vaidles 07.08.2009.a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja väitel sõlmis kostja ja OÜ Agrikultuur 28.05.2008.a õlikoogi müügi raamlepingu nr E4-8/8010, eesmärgiga leppida vastastikku kokku õlikoogi müügi põhitingimused, välja arvatud poolte vahel lepingu lisa vormis igakordselt kokku lepitavad täiendavad müügitingimused. 23.09.2008.a sõlmisid kostja AS Werol Tehased ja OÜ Agrikultuur lepingu lisa nr 2, mille alusel OÜ Agrikultuur kohustus ostma 300 tonni kuus rapsikooki maksetähtajaga 30 päeva. Leping nägi ette õigeaegselt maksete tasumisega viivitamisel viivise maksmise kohustuse 0,2 % tasumata 2 summalt iga viivitatud päeva eest. Lisast nr 2 tulenevat maksekohustust ei täitnud OÜ Agrikultuur tähtaegselt, millest tulenevalt oli AS-il Werol Tehased õigus nõuda lepingust tulenevat viivist. 08.10.2008.a võttis hageja OÜ Agritrading Company ühendust kostjaga ning palus OÜ-le Agrikultuur esitatud arve esitada hagejale, mille tulemusel muutuks kohustatud isikuks AS-i Werol Tehased ees OÜ Agritrading Company. Hageja tõi välja, et OÜ-l Agrikultuur ja OÜ-l Agritrading Company on üks omanik. Eeltoodust tulenevalt koostas AS Werol Tehased uue arve, mis koostati vastavalt OÜ Agritrading Company väljatoodud rekvisiitidele. 19.02.2009.a teostas AS Werol Tehased tasaarvlemise summas 871 009,15 krooni, mis hõlmas ka arves F800068 sisalduvat viivisnõuet summas 191 623,59 krooni. Hageja poolt toodud
lg-s 1 toodud viis ei ole ainus kohustuse üleminekuks.
lg 2 alusel võib kohustuse üleminek toimuda ka võlgnike vahelise kokkuleppe alusel, kui selleks on olemas võlausaldaja nõusolek. Samuti tuleb arvestada, et
lg 3 võimaldab kolmandal isikul pärast võlgnikuga kohustuse ülemineku lepingu sõlmimist taotleda võlausaldaja nõusolekut. Nõusoleku taotlusena on käsitletav hageja avaldus arve koostamiseks hageja nimele. Nimetatud avaldusega andis kostja nõusoleku kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 tähenduses, kui kostja koostas arve hageja nimele. OÜ Agrikultuur juhatuse ainsaks liikmeks oli kohustuse ülemineku ajal Rxxxxx Pxxxx kes oli samaaegselt ka OÜ Agritrading Company juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks. OÜ Agrikultuur omanikuks kohustuse ülemineku ajal oli OÜ Agrifinants, mille ainuosanikuks on samuti Rxxxxx Pxxx. Seega oli OÜ Agrikultuur ja OÜ Agritrading Company näol tegemist seotud isikutega, mis samuti mõjutas kostjat andma nõusolekut kohustuse üleminekule. OÜ Agrikultuur kohustuse ülevõtmisega läksid hagejale üle ka kohustusega seotud kõrvalkohustused.
§-s 177 lg 1 on väljendatud, et kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Seisuga 19.02.2009.a oli kostja ees sissenõutavaks muutunud viiviseid 191 623,59 krooni. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõue kostja vastu. Kostja palub jätta kohtul hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele ja alternatiivne nõue Hageja kinnitab, et OÜ Agrikultuur ja OÜ Agritrading Company vahel puudub kokkulepe kohustuse ülemineku kohta. Vaidlusaluse tellimuse esitas kostjale hageja. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et pooled on kokku leppinud kohustuse üleminekus OÜ-lt Agrikultuur OÜ-le Agritrading Company, esitab hageja alternatiivse taotluse viiviste vähendamiseks. Hageja on seisukohal, et viivisenõue summas 191 623,59 krooni on ebamõistlikult suur, arvestades asjaolu, et hageja on põhinõude kostja ees täielikult täitnud ning väike viivitus ei tekitanud kostjale mingit kahju. Kostja poolt nõutav viivise määr moodustab 73 % aastas, samas kui seadusest tulenev viivise määr on hetkel vaid 8,5 %. Hageja palub kohtul alternatiivselt vähendada kostja viivisenõuet 164 091,20 krooni võrra ja rahuldada hagi. Kostja täiendav vastus Kostja vastas 02.11.2009.a, et hageja on hagis ja oma seisukohas esitanud tegelikkusele mittevastava versiooni hageja ja kostja vahelistest suhetest. Hageja täitis OÜ-ga Agrikultuur sõlmitud lepingut ja tarnis kauba OÜ-le Agrikultuur. Hageja väide, et OÜ Agrikultuur ei ole vastavat tellimust esitanud ja arvet saanud, ei vasta tõele. Kostja sõlmis 23.09.2008.a OÜ-ga Agrikultuur raamlepingu lisa, milles lepiti kokku, et kostja tarnib kauba OÜ-le Agrikultuur tellimisest 7 päeva jooksul hinnaga 2900 EEK/tonn. Hinnakehtivusajaks määrati 23.09.2008.a kuni 30.09.2008.a. Kostja on väljastanud OÜ-ga Agrikultuur sõlmitud raamlepingu lisa täitmiseks 10 saatelehte, millest nähtub, et kostja on perioodil 25.09.2008.a kuni 29.09.
Loovutatud nõue summas 191 623 krooni vastab summale, mille kohta kostja 19.02.2009.a väljastas arve nr F800068, ja millega kostja tasaarvestas hageja nõuet arvest nr 3110 vastavas ulatuses. Hageja on aktsepteerinud viivise nõuet 27 532,39 krooni ulatuses, mistõttu on hagis nõutud kostjalt 164 091,20 krooni (191 623 krooni – 27 532,39 krooni) väljamõistmist. Selle põhjal leiab kostja, et hagejal puudub alates nõude loovutamisest arvest nr 3110 tulenev nõue kostja vastu, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja täiendav seisukoht kostja vastusele Hageja teatas 13.11.2009.a vastuses, et nõude loovutus, millega hageja loovutas oma nõude kostja vastu OÜ-le Santome ning millest kostja kohut informeeris, on tühistatud ning kostja võlausaldaja on jätkuvalt OÜ Agritrading Company. Kohtuistung Kohus pidas asja arutamiseks poolte osavõtul kohtuistungi 17.11.2009.a. Kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Werol Tehased esitas hagejale OÜ Agritrading Company 29.09.2008.a kuupäevaga arve nr 283225 rapsikoogi müümise eest summas 879 385,56 krooni (tl.17). Hageja tasus arve alusel kostjale 09.02.2009.a 200 000 krooni. Selle tulemusel jäi arve alusel üles hageja võlgnevus kostjale summas 679 385,56 krooni. Hageja OÜ Agritrading Company ja kostja AS Werol Tehased sõlmisid 11.02.2009.a rapsi ostu-müügilepingu (tl.14-16) mille alusel hageja müüs ja kostja ostis rapsi, väljastades selle kohta arved kogusummas 1 005 903,23 krooni. Hageja väljastas kostjale alljärgnevad arved: • 13.02.2009.a arve nr 3110 summas 285 996,15 krooni (tl.9) • 16.02.2009.a arve nr 3112 summas 290 709,78 krooni (tl.10) • 17.02.2009.a arve nr 3113 summas 289 075,60 krooni (tl.11) 4 • 18.02.2009.a arve nr 3114 summas 140 121,70 krooni (tl.12) Nimetatud arvete alusel on kostja võlgnevus hageja ees kokku 1 005 903,23 krooni. 19.02.2009.a on AS Werol Tehased teinud poolte vastastikuste nõuete osas tasaarvlemise (tl.18), millega on tasaarvestatud OÜ Agritrading Company nõuded AS Werol Tehased vastu summas 871 009,15 krooni, mis tulenevad alljärgnevatest arvetest: 13.02.2009 a arve nr 3110 summas 285 996,15 krooni, 16.02.2009.a arve nr 3112 summas 290 709,78 krooni, 17.02.2009.a arve nr 3113 summas 289 075,60 krooni ja 18.02.2009.a arve nr 3114 summas 5227,62 krooni ning AS Werol Tehased nõuded OÜ Agritrading Company vastu summas 871 009,15 krooni, mis tulenevad alljärgnevatest arvetest: 29.09.2008.a arve nr 283225 summas 679 385,56 krooni ja 19.02.2009.a arve nr F800068 summas 191 623,59 krooni. Hageja OÜ Agritrading Company vaidleb tasaarvestusele vastu AS Werol Tehased 19.02.2009.a arve nr F800068 summas 191 623,59 krooni osas. Nimetatud arve puhul on tegemist viivisarvega kohustuste mitteõigeaegse täitmise eest. Kostja nõuab hagejalt viivist rapsikoogi müügilepingu järgi tasumata summalt 679 385,56 krooni 0,2 % tasumata summalt päevas. Hageja väitel ei olnud pooled rapsi ostu-müügi lepingu sõlmimisel kokku leppinud viivise määras. Hageja väitel sõlmiti ostu-müügileping 2008.a septembris suuliselt. Ka hageja poolt esitatud 29.09.2008.a arve nr 283225 ei näinud ette viivise määra. Hageja tunnistab, et on rapsikoogi müügilepingu järgsete maksete tegemisega kostjale viivitanud ja ta on nõus maksma viivist seaduses Võlaõigusseadus (
) §-s 113 ettenähtud määras 29.10.2008.a kuni 31.12.2008.a 0,03 % päevas ning 01.01.2009.a kuni 19.02.2009.a 0,026 % päevas. Hageja aktsepteerib viivist 19.02.2009.a seisuga seadusjärgse viivise määra arvestusega summas 27 532,39 krooni. Hageja leiab, et kostja viivisenõue ülejäänud osas summas 164 091,20 krooni osas on alusetu ja tasaarveldamisele ei kuulu. Seega nimetatud summas on hageja nõue kostja vastu endiselt üleval ja tuleb hagi alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja väitel tuleneb viivisenõue 19.02.2009.a arve nr F800068 alusel summas 191 623,59 krooni sellest, et hageja on üle võtnud OÜ Agrikultuur kohustuse kostja ees. Kostja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et AS Werol Tehased ja OÜ Agrikultuur on 28.05.2008.a sõlminud õlikoogi müügi raamlepingu nr E4-8/8010 (tl. 37-39), mis sätestab õlikoogi müügi põhitingimused. Muu hulgas on pooled lepingu punktis 6.2 (tl.38) kokku leppinud, et rahaliste kohustuste mittetäitmisel või täitmisega viivitamise korral on kohustusi rikkunud pool kohustatud tasuma teisele poolele viimase nõudel viivist 0,2 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, kui poolte kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Lisaks on kostja esitanud tõendi selle kohta, et AS Werol Tehased ja OÜ Agrikultuur sõlmisid 23.09.2008. a õlikoogi müügi raamlepingu lisa nr 2 (tl.40), milles pooled on kokku leppinud, et OÜ Agrikultuur ostab AS-ilt Werol Tehased 300 tonni rapsikooki kuus 2900 krooni tonn + käibemaks, krediidilimiidiga 870 000 krooni ja maksetähtajaga 30 päeva. AS Werol Tehased on 29.09.2008.a kuupäevaga teinud OÜ-le Agrikultuur müüdud rapsikoogi 2,9 tonni eest arve nr 283089 (tl.80) summas 879 385,56 krooni. Arve tasumise maksetähtajaks oli 29.10.2008.a. Kostja väitel võttis seejärel hageja ühendust kostjaga ja palus esitada arve nr 283089 hagejale ning esitas kostja OÜ Agritrading Company rekvisiidid. Kostja järeldas sellest, et hageja OÜ Agritrading Company on OÜ Agrikultuur nõude kokkuleppe alusel üle võtnud. Kostja arvates on kohustus üle läinud
lg 2 alusel, mis näeb ette, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kostja andis kohustuse üleminekule nõusoleku kaudse tahteavaldusega Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 3 tähenduses. Kostja 5 väitel esitas ta hagejale 29.09.2008.a kuupäevaga arve nr 283225 summas 879 385,56 krooni OÜ Agrikultuur ülevõetud kohustuse täitmiseks. Kostja väitel oli AS Werol Tehased ja OÜ Agritrading Company vahel üksnes OÜ Agrikultuur kohustuse ülevõtmisest tulenev võlasuhe. OÜ-le Agritrading Company rapsikooki ei tarnitud, nagu hageja seda on väitnud. Kostja on leidnud, et
lg 1 alusel on OÜ-le Agritrading Company üle läinud ka OÜ Agrikultuur nõudega seotud kõrvalkohustused. Kostja on arvestanud arve tasumisega viivitamise eest viivist vastavalt kostja ja OÜ Agrikultuur vahel 28.05.2008. a sõlminud õlikoogi müügi raamlepingus nr E4-8/8010 kokkulepitud määras 0,2 % tasumata summalt päevas. Hageja väitel ei ole ta OÜ Agrikultuur kohustust üle võtnud ja 29.09.2008.a AS Werol Tehased arve nr 283225 summas 879 385,56 krooni on esitatud hagejale rapsikoogi müügi eest. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas OÜ Agrikultuur kohustus AS-i Werol Tehased ees läks üle OÜ-le Agritrading Company või mitte. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad TsÜS § 6 lg 1 järgi ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigused ja kohustused antakse TsÜS § 6 lg 3 järgi üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Võlaõigusseaduse (
) § 175 lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Sellisel juhul toimub kohustuse üleminek võlausaldaja ja kolmanda isiku kahepoolse kohustus- ja käsutustehingu alusel. Kohustuse üleminekuks ei ole sellisel juhul vaja võlgniku tahteavaldust.
lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega võib kohustus kolmandale isikule üle minna ka võlgniku ja kolmanda isiku kohustus- ja käsutustehingu alusel, tingimusel, et võlausaldaja on kohustuse üleminekuga kui käsutusega nõus, sest võlgnikul puudub õigus kohustust iseseisvalt käsutada. Kostja väitel on OÜ Agritrading Company ja OÜ Agrikultuur kohustuse üle võtnud
lg 2 sätestatud viisil, s.o kolmanda isiku OÜ Agritrading Company ja võlgnik OÜ Agrikultuur kokkuleppe alusel, millele kostja võlausaldajana on nõusoleku andnud. Kohus leiab, et ei ole tõendatud OÜ Agrikultuur ja hageja OÜ Agritrading Company vahel kohustuse üleandmise tehingu toimumine. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes esitatud ja kogutud tõenditele ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on esitanud tehingu tõendamiseks väljavõtte poolte elektroonsest kirjavahetusest. Sxxxxxxx Rxxx on 08.10.2009.a saatnud OÜ-le Agritrading kirja järgmise tekstiga :“Tere. Meil on leping sõlmitud Agrikultuur OÜ-ga, kas Agritrading Company on tema õigusjärglane firma?“ (tl. 42). Vastuseks on OÜ Agritrading Company esindaja Rxxx Nxxxx 08.10.2008.a saatnud kirja tekstiga: “Tere. Agritrading Company OÜ varustab Agrikultuur OÜ toormetega. Omanik on üks. “ Vastuseks on Sxxxxxxx Rxxx saatnud: „ Tere. Mis arvad, kas saab arved ümber teha.“ (tl.41) 08.10.2008.a on OÜ Agritrading Company esindaja Rxxx Nxxxx saatnud Sxxxxxxx Rxxxxxx Agritrading Company andmed (ettevõtte ärinimi, registrikood, juriidiline aadress, konto nr, käibemaksukohuslase number) (tl. 43). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud tõendid OÜ Agritrading Company ja OÜ Agrikultuur kokkulepet kohustuse ülemineku kohta. Kirjavahetuses puudub otsene viide vastava kokkuleppe kohta. 6 Samuti ei tõenda kohustuse üleminekut asjaolu, et AS Werol Tehased on esitanud ühe ja sama kuupäevaga arved OÜ-le Agritrading Company ja OÜ-le Agrikultuur. AS Werol on esitanud OÜ-le Agritrading Company 29.09.2008.a kuupäevaga arve nr 283225 rapsikoogi müügi kohta koguses 256 980 kg hinnaga 2900 kr /tonn kokku summas 879 385,56 krooni (tl.17) ja samasisulise arve 283089 OÜ-le Agrikultuur (tl.80) Kostja väitel ostis tegelikult rapsikooki ainult OÜ Agrikultuur, kelle kohustuse hiljem hageja üle võttis. Kostja avaldas hagi vastuses (tl.66), et OÜ-le Agrikultuur on väljastatud kreeditarve. Kohtule nimetatud kreeditarvet ei ole esitatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et AS Werol Tehased 29.09.2009.a arvete nr 283225 ja nr 283089 alusel on nii hagejal kui ka OÜ-l Agrikultuur kohustus summas 879 385,56 krooni AS Werol Tehased ees. Võimalikku kohustuse ülevõtmist võiks tõendada OÜ Agritrading Company ja OÜ Agrikultuur raamatupidamisdokumendid. Hageja väitel raamatupidamises kohustuse ülevõtmist ei kajastu. Kostja esindaja on kohtuistungil võtnud õigeks hageja väite, et kohustuse ülevõtmine raamatupidamises ei kajastu (tl. 98). Pooltevahelise raamlepingu p 10.2 kohaselt kõik Raamlepingus ning Raamlepingu Lisas tehtud muudatused on kehtivad kirjalikus vormis. TsÜS § 111 lg 2 kohaselt kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis.
11 lg 3 kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole piisav kostja poolt kaudse tahteavaldusega antud võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks, kohustuse üleminekuks oleks kostja pidanud võlausaldaja nõusoleku andma kirjalikus vormis. Võlausaldaja võis oma kirjaliku nõusoleku kohustuse ülemineku kohta anda enne või pärast vastava kokkuleppe sõlmimist või ka samaaegselt kokkuleppe sõlmimisega, sõlmides kolmepoolse lepingu. Seda käesoleval juhul tehtud ei ole. Igal juhul oleks pidanud kokkulepe kohustuse üleminekuks olema sõlmitud kirjalikus vormis, seda ei ole tehtud. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Seega tulenevalt kirjalikus vormis avaldamata tahteavaldusest ja kirjalikus vormis sõlmimata kokkuleppest kohustuse ülemineku kohta on kohustuse üleandmise tehing tühine. Tavapäraselt tehakse kohustuse ülevõtmise tehing teatud tingimustel, näiteks kas üks pool maksab teisele selle eest teatud hüvitise või loobub oma nõudest kohustuse ülevõtja vastu. See tähendab, et kohustuse ülevõtjal peab olema mingi õiguslik huvi tehingut teha. Antud juhul ei ole tõendatud ühtegi kokkulepet ka ülevõtmise tingimuste kohta väidetava võlgniku ja kohustuse ülevõtja vahel. See tähendab, et ei ole tõendeid selle kohta, et hagejal oli huvi OÜ Agrikultuur kohustus üle võtta. Kostja on viidanud asjaolule, et poolte omanike ja juhtkonna puhul oli tegemist seotud isikutega. Kohus tegi äriregistri andmetel kindlaks, et OÜ Agrikultuur juhatuse liikmeks oli kohustuse väidetava ülemineku ajal 08.10.2008.a Rxxxxx Pxxx, kes oli ka OÜ Agritrading Company juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks. OÜ Agrikultuur omanikuks kohustuse ülemineku ajal oli OÜ Agrifinants, mille ainuosanikuks on Rxxxxr Pxxx. Tegemist oli küll seotud isikutega, kuid see ainuüksi ei anna alust eeldada, et kohustuse ülevõtmine toimus. Mõistlikult võib eeldada, et OÜ-l Agritrading Company pidi olema kohustuse ülevõtmiseks mingi huvi. Sellise huvi olemasolu ei ole kohtumenetluse käigus kinnitust leidnud. Tasaarvestatav nõue peab olema tõeline.
lg 4 kohasealt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on esitanud vastuväited kostja 19.02.2009.a viivisarvele nr F800068 summas 164 091,20 krooni ning kostja ei ole suutnud tõendada vastava kohustuse olemasolu hagejal. Seega on kostja tasaarvestus nimetatud nõude osas TsÜS § 87 alusel tühine, kui seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna OÜ Agritrading Company nõue summas 164 091,20 krooni AS 7 Werol Tehased vastu ei ole tasaarvestatud, siis on OÜ-l Agritrading Company endiselt õigus nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hageja nõudele iseenesest vastuväiteid esitanud. Kostja on keeldunud kohustuse täitmisest, kuna ta luges selle tasaarvestatuks. Võlausaldaja võib võlgniku kohutuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. AS-ilt Werol Tehased tuleb OÜ Agritrading Company kasuks välja mõista võlg summas 164 091,20 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.