← Eesti

2-08-16723/5

Obsah (7)§ 322§ 450§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162

2-08-16723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Osaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2008.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 322

lg 1 järgi loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja istungile ei ilmunud. Kostja nimel helistas kohtusse võõras isik ja teatas, et kostja on Soomes tööl ja istungil osaleda ei saa. Kostja kohtuistungi edasilükkamist ei taotlenud ega esitanud tõendit temal mõjuva põhjuse olemasolu kohta kohtuistungilt puudumiseks. Hageja avaldas, et kohus võiks lahendada elatisenõude ilma kostjat ära kuulamata enne abielulahutamise nõude lahendamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Hageja on esitanud kostja vastu kaks nõuet – abielu lahutamise nõue ja elatise nõue. Kohus leiab, et elatise nõude osas on olulised asjaolud piisavalt välja selgitatud ja nõue on võimalik lahendada sisuliselt ilma kostjat ära kuulamata. Kohus teeb elatisenõude osas

§ 450

lg 1 ja

§ 407

lg 1 ja lg 3 alusel tagaselja osaotsuse, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning nõue on õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Abielu lahutamise nõude osas jätkab kohus menetlust. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud ära hageja, leiab, et kostja vastu esitatud elatisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2

(3)Kohtule esitatud sünnitunnistuse (tl 6) põhjal tuvastas kohus, et hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps Kxxxx Txxxx kes on sündinud xxxxxxxxxx.a. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Kostja pole lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja taotleb elatist seadusega ettenähtud miinimumulatuses, millele on lisatud elatiselt makstava tulumaksu määr. Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära. Kostja elatisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 2632 krooni. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o alates 02.05.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 468

lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma ulatuses, s.o 2632 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hageja elatisenõude, seega tuleb menetluskulud elatisenõude osas jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse abielu lahutuse nõude osas esitab kohus edaspidises menetluses tehtavas lõpplahendis. Haide Rimmel kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.