lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on 08.06.2010.a. esitanud oma lepingulise esindaja vandeadvokaat B. M. kaudu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on I. I. A. kandnud kohtukulusid riigilõivu näol hagiavalduselt, summas 2750 krooni ja kohtuväliseid kulusid esindajatasu näol, summas 19470 krooni (sisaldab käibemaksu). Kokku on I. I. A. kandnud menetluskulusid 22220 krooni ulatuses. Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes hagejale osutatud õigusabi, (hinnaga 1500 krooni tund + käibemaks ) konsultatsioonis ja hagiavalduse koostamises – 4 tunni ulatuses, läbirääkimistes kostjaga võimaliku kompromissi saavutamiseks ja lepinguprojekti ettevalmistaminses– 2 tunni ulatuses; kompromissettepaneku koostamises – 2 tunni ulatuses ja konsultatsioonis ning hagiavalduse täienduse koostamises, viiviste arvutamises – 3 tunni ulatuses. Avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on seotud tsiviilasja nr 2-08-15502 menetlusega ning, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus on hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt
§-le 176 lg 1 saatnud kostjale, andes talle tähtaja avaldusele vastuväidete esitamiseks (tl.96). Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte saanud 23.12.2010 (tl.109) kuid ta ei ole oma seisukohta kohtu antud tähtajaks avaldanud. Kohus on seisukohal, et I. I. A. menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt
§-st 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on
lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on
Hageja poolt on 27.05.2008.a tasutud riigilõiv 2750 krooni (tl 53, 102).Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. 2
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on maakohtusse hagi esitamisel ja kohtumenetluses esindanud lepingulise esindajana Advokaadibüroo xxxxx & xxxxxx vandeadvokaat B. M. . Hageja õigusabikulud on vastavalt esitatud kliendilaekumiste aruandele ( tl 94) 30.06.2007.a. arve nr 4080 summas 7080 krooni; 31.10.2007.a. arve nr 4367 summas 5310 krooni; 31.01.2008.a. arve nr 4609 summas 1770 krooni; 31.05.2008.a. arve nr 4960 summas 1770 krooni ja 28.02.2009.a. arve nr 5763 summas 3540 krooni, kokku 19470 krooni.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele Vabariigi Valitsuse määrusega 12.12.2005.a. nr.306 kehtestatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, kuna hagi on esitatud 24.04.2008, s.o. enne uute piirmäärade kehtestamist 04.09.2008.a. määrusega nr. 137. Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade näol on tegemist materiaalõiguslike normidega, milliseid kohaldatakse vastavalt nende kehtivusele teo või toimingu tegemise ajal. Oma menetlusõigusi teostades oli kostjal õiguspärane ootus, et ta ei pea kandma suuremaid vastaspoole lepingulise esindaja kulusid, kui oli sätestatud hagi esitamise ajal kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega. Juhul, kui kuluhüvitist soovitakse toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137 kehtivusajal, saavad pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega. Nimetatud seisukoht on väljendatud mitmetes Riigikohtu lahendites (nr 3-2-1-154-09 ; 3-2-1-152-10). Vabariigi Valitsuse 12.12.2005.a. määruse nr 306 § 1 lg 1 sätestas, et varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 50 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 15 500 krooni. Tulenevalt
Hageja lepingulise esindaja kulu ületab kehtestatud piirmäära ning kohus mõistab selle kostjalt välja seetõttu vaid osaliselt. Hinnates lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, leiab kohus, et nimetatud asjaolud ei võimalda väljamõistetava summa vähendamist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et lepingulise esindaja töö maht, muuhulgas poolte vahel kompromissi sõlmimisele suunatud tegevus, on olnud vastavuses töö eest arvestatud tasuga.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.