Obsah (13)

§ 3§ 6§ 7§ 8§ 9§ 11§ 635§ 636§ 638§ 76§ 100§ 101§ 108

2-08-14785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2008.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-14785 Tsivii

) § 2 lg 1 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 ja 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust või kahju õigusvastasest tekitamisest.

§ 6

lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 7lg 1 ja 2 sätestavad, et võlaõiguses loetakse seda.

mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks ja mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võla suhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lähtudes

§ 8

lg 1 on leping tehing, kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega. Vastavalt

§ 11lg 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis lahes muus vormis.

Käesoleval juhul on Poolte vahel sõlmitud kirjalik leping. Kooskõlas

§ 635

lõikega 1 on Hageja võtnud endale kohustuse teha Lepingus sätestatud tööd ning Kostja on võtnud kohustuse tööde eest tasuda. Vastavalt

§ 636lg 1 peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

Hageja on oma poolt tehtud töö Kostjale üle andnud. Kooskõlas

§ 638on Kostja Hageja poolt tehtud töö ka vastu võtnud.

Vastavalt

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja on Lepingust tuleneva kohustuse, tasuda tööde teostamise eest, täitnud üksnes osaliselt ja sedagi hilinenult.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Juhinduvalt

§ 101

lg 1 p 1, 3 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kooskõlas

§ 108

lg 1 võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis hagi esitamise ajaks pole veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 26-27, 30/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). 3 2-08-14785 Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 21.04.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 26-27/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud 28.04.2008.a. /t.l. 30/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus

(võlaõigusseadus) § 8 lg 1, 11 lg 1, 635 lg 1, 636 lg 1, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda

§ 101lg 1 p 6 kohaselt viivist. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 650 krooni. Ts

MS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 650 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 4