← Eesti

2-08-14749/4

Obsah (6)§ 403§ 407§ 162§ 173§ 174§ 468

2-08-14749 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-14749 Tsiviilasi

§-s

  1. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s
  2. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 18.04.2008.a. esitas Salva Kindlustuse AS maakohtule hagi M. P. vastu 2349 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt: 1.
  3. 15.03.2007.a toimus Haapsalus, Raudteemuuseumis aadressil Raudtee 2 sissetung. Kohapeal selgus, et lõhutud on 3 aknaklaasi ja aknast soovis Raudteemuuseumi siseneda naisterahvas. Kahjujuhtum on registreeritud hageja poolt kahjujuhtumina nr S27-0092V (Lisad 1-2). 1.
  4. Nimetatud asjas alustas Lääne Politseiprefektuur M. P. suhtes kriminaalasja ning Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 03.04.2007.a. otsusega karistati kostjat KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga (Lisad 3-5). 1.
  5. Raudteejaama kindlustamiseks on Haapsalu Linnavalitsuse ja Salva Kindlustuse AS-i vahel sõlmitud varakindlustuse leping nr 03106C281310 (Lisa 6), mille alusel on Salva Kindlustuse AS käesolevaks hetkeks hüvitanud kostja poolt Raudteejaama aknaklaaside lõhkumisega tekitatud kahju. 1.
  6. Kostja põhjustas Haapsalu Linnavalitsusele varalise kahju summas 2549 krooni (Lisa 7), millest 2349 krooni on hüvitanud Salva Kindlustuse AS (kahju kogusummast on maha arvestatud omavastutuse osa summas 200 krooni). Hageja kulutused seoses kahjujuhtumiga nr S27-0092V on 2349 krooni. 1.4 Hageja on kahjujuhtumiga nr S27-0092V seoses saatnud 03.12.2007.a kostjale tagasinõude kirja ning 31.01.2008.a korduva tagasinõude kirja (Lisad 8-9) võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja ei ole käesoleva hetkeni asunud võlgnevust likvideerima. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Salva Kindlustuse AS on hüvitanud antud juhul kostja poolt kannatanule tekitatud varakahju. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tagasi maksma väljamakstud kindlustushüvitise summas 2349 krooni. Arvestades eelnevalt on kostja kohustatud tasuma hagejale 2349 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata vastavalt

§ 403

. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 2349 krooni (kaks tuhat kolmsada nelikümmend üheksa) krooni; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 250 krooni; 3) jätta kostja menetluskulud kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 27-30/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, 2 2-08-14749 kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 11.06.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20-päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates /t.l 27-29/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 13.06.2008.a. /t.l. 30/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407

lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega võlaõigusseaduse § 492 lg 1 alusel rahuldamisele. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 250 krooni.

§ 162

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel

§-dest 434-438. Külli Mõlder kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.