← Eesti

2-08-14512/28

Obsah (5)§ 73§ 49§ 28§ 86§ 74

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 04. november 2009 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-14512 Hagi ese M Ti

§ 73lg.

1 teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta kande lepingusse. Kuna M. Tiga keegi töölepingut ei lõpetanud, siis oli M. T terve 2007.a detsembri ja 2008a. jaanuari ning kuni

  1. veebruarini ootel, kuna tööandja ta tööle kutsub. Alates
  2. veebruarist 2008.a. on hageja arvel tööbüroos tööotsijana ja sellest ajast arvates leiab hageja, et temaga on tööleping lõpetatud. Hageja leiab, et sellel ajal so 2007.a. detsember kuni 2008.a.
  3. veebruar pidi tööandja täitma omale töölepinguga võetud kohustusi. Vastavalt

§ 49

p. 1 ja 2 on tööandja kohustatud kindlustama töötaja tööga ning maksma töö eest ettenähtud tasu. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole. Kui kostja ei soovinud M. Tiga enam olla töösuhetes, siis tulnuks tööleping ka vastavalt lõpetada. Kuna seda tehtud ei ole, siis on töötajal põhjendatud ootus saada tööd ja selle eest vastavat tasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 49p. 1 ja 2, 73 lg.

1 palub hageja:

  1. Välja mõista hageja kostjalt hageja kasuks kasuks saamata jäänud töötasu 2007.a. lk 3 detsembri ning 2008.a. jaanuari ja veebruari kuu eest kokku summas 18006 krooni.
  2. Kohtukulud jätta kostja kanda TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjon oma
  3. märtsi 2008.a. otsuses töövaidlusasjas nr. 546/9.3-02 leidis, et M Ti avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte seletuste kohaselt asus avaldaja 01.06.2007 ehitajana tööle OÜ-sse DoubleWorks, kuid tööandja ei vormistanud avaldajaga töölepingut kirjalikult.

§ 28

lg 1 alusel sõlmitakse tööleping kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale.

§ 28

lg 2 alusel on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Eelneva alusel pidas komisjon õigustatuks avaldaja nõuet - vormistada temaga kirjalikult tööleping tööleasumise kuupäevaga 01.06.

  1. Tööandja töösuhte alguskuupäeva ei vaidlustanud. Küll aga käis vaidlus avaldaja töölepingu lõppemise kuupäeva üle. Vaidlus puudub avaldaja töötamise osas 2007.a. juuni-ja juulikuus. Komisjon leidis, et avaldaja tööleping tuleb lugeda lõppenuks 30.11.2007:
  2. Poolte ning tunnistaja seletuste kohaselt töötas avaldaja 2007.a. august kuni 30.11.2007 tööandja projektijuhi Aare Korjus juhendamisel ehitusobjektidel Jalaka 100 ning Saue 11, Haapsalu. Nimetatud objektid olid samade tõendite alusel tööandja ehitusobjektid.
  3. Tööandja ei ole tõendanud oma väidet avaldaja töölepingu lõppemisest 31.07.2007

§ 86p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

Vastuolus

§ 73on töölepingu lõpetamine vormistamata.

Tööandja ei ole lepingu lõppemist (kui tööandja ühepoolset otsust) vormistanud ka oma käskkirja-, korralduse-või otsusega. Usaldusväärne ei ole ka tunnistaja Korjus seletus tema poolt avaldajale töölepingu lõpetamisest suulise teatamise kohta, kuna eelneva alusel ei vasta see seaduses kehtestatud vorminõuetele ning tuvastamata on ka teatamise aeg: nii väidab tööandja, et leping lõpetati 31.07.2007, tunnistaja ütluste kohaselt teatas ta sellest avaldajale peale juulikuud. Avaldaja seletuste kohaselt ei ole tööandja talle üldse teatanud tema töölepingu lõppemisest.

  1. Avaldaja on istungil andnud seletusi, et nõuab seetõttu kirjalikku töölepingusse kuupäeva 30.11.2007 sissekandmist, kuna sellel kuupäeval on tema tööleping lõppenud. Avaldaja on ka oma puhkusehüvitise arvutanud poole aasta töötamise eest, s.o. 01.
  2. 30.11.
  3. Eelneva alusel leidis komisjon, et avaldaja nõue - kohustada tööandjat vormistama kirjalikult avaldaja tööleping töötamise kohta alates 01.06.2007 ning töölepingu lõppemise kohta 30.11.2007 kuulub rahuldamisele. Et avaldaja tööleping oli lõppenud 30.11.2007 ning pärast lepingu lõppemist puudub tööandjal kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning maksta talle palka, tuleb lk 4 rahuldamata jätta avaldaja töötasu nõue 2007.a. detsembri- ning 2008.a. jaanuari- ja veebruarikuu eest kokku summas 18 006 krooni.

§ 74lg 2 alusel on tööandja kohustatud töötajale maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Puh

S § 25 alusel on töölepingu lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. PuS § 9 lg 1 alusel on põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Seega tuli avaldajale töölepingu lõppemisel hüvitada kasutamata jäänud puhkus 14 kalendripäeva eest: 28 : 12 = 2,33 kalendripäeva - ühe töökuu eest 2,33 x 6 = 14 kalendripäeva. Poolte seletuste kohaselt ei ole tööandja avaldajale puhkusehüvitist välja maksnud. Et avaldaja oli puhkusehüvitise arvutanud vastuolus kehtestatud puhkusetasu arvutamise korraga (puhkus tööpäevades, ühe puhkusepäeva tasu tööpäeva, mitte kalendripäeva tasuna ning jätnud näitamata ka arvutamise korra järgi aluseks võetavate töökuude (august, september, oktoober, november) töötasud), võttis komisjon avaldaja puhkusehüvitise arvutamise aluseks tööandja poolt näidatud ühe puhkusepäeva kalendripäeva tasu summas 195.62 krooni. Eelneva alusel leidis komisjon, et rahuldamisele kuulub avaldaja puhkusehüvitise nõue 14 tööpäeva eest summas 2 738.70 krooni (14 x 195.62). Eelneva alusel ning juhindudes ITLS § 22 töövaidluskomisjon o t s u s t a s : avalduse rahuldada osaliselt järgmiselt:

  1. Kohustada OÜ-d DoubleWorks vormistama M Ti tööleping kirjalikult, näidates selles tööleasumise kuupäevaks 01.06.2007 ning töölepingu lõppemise kuupäevaks 30.11.
  2. Mõista OÜ-lt DoubleWorks (registrikood 11125390; asukoht KEK-17 Oru vald 91001 LÄÄNEMAA; juhatuse liige Ain Rääli) M Ti ( ) kasuks välja puhkusehüvitis 14 kalendripäeva eest summas 2738.70 krooni.
  3. Jätta rahuldamata M Ti töötasu nõue OÜ DoubleWorks vastu 2007.a. detsembri- ning 2008.a. jaanuari-ja veebruarikuu eest kokku summas 18 006 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei tunnista hagi, kuna hageja nõue ei ole põhjendatud ega seaduslik. Nagu hageja esitatud Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 13.03.08 otsusest nähtub, oli M T esitanud Töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles: 1) kohustada tööandjat vormistama kirjalikult avaldaja tööleping töötamise kohta
  4. 2007.a. kuni
  5. 11.2007.a. 2) mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu detsembri- jaanuari- ja veebruari kuu eest kokku summas 18006 krooni ja puhkusehüvitis 14 tööpäeva eest summas 4200 krooni. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt: lk 5 1) kohustas kostjat sõlmima M Tiga kirjaliku töölepingu töötamise kohta OÜ-s DoubleWorks ajavahemikul 01.06.2007 kuni 30.11.2007.a. 2) jättis välja mõistmata palga detsembri 2007 ja jaanuari ning veebruarikuu 2008 eest summas 18006 krooni ja 3) mõistis kostjalt M Ti kasuks välja puhkusetasu 2738,70 eesti krooni. Töövaidluskomisjon tuvastas otsusega, et M Ti ja OÜ DoubleWorks vahel sõlmitud tööleping lõppes 30.11.2007.a. M T ei ole töövaidluskomisjoni otsust selles osas tähtaegselt s.o. ITLS § 24 lg.l sätestatud 1-kuise tähtaja jooksul vaidlustanud. M Til puudus ka vaidlustamise alus, sest otsus vastas tema taotlusele. Töövaidluskomisjoni otsus on kostja poolt täidetud ulatuses, kui palju see on võimalik hageja aktiivse osavõtuta. Puhkusetasu on Tile üle kantud (lisa 1), kirjalikult vormistatud töölepingu allkirjastamisele ja ärakirja kättesaamisele pole M T hoolimata tähitud kirjaga saadetud kutsest ilmunud (lisa 2). Hageja nõue detsembri, jaanuari ja veebruari kuu eest töötasu saamiseks ei ole seaduslik ega põhjendatud. Igasuguse töötasu saamise eeldus ja alus on poolte vahel kehtiv tööleping, s.o. tööleping, mida pole lõpetatud ega peatatud, tööandjaga. M Til puudus detsembrikuus 2007.a. ja jaanuaris-veebruaris 2008.a. kostjaga OÜ DoubleWorks kehtiv tööleping ja OÜ-1 DoubleWorks puudusid sel ajal

§49

p.-d 1 ja 2 sätestatud kohustused kindlustada töötaja Tit tööga ja maksta talle töö eest tasu. Seda asjaolu, et hagejal puudus pärast 30.novembrit 2007.a. töösuhe kostjaga, on kinnitanud ka hageja ise. Nimelt on hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses taotlenud kirjaliku töölepingu vormistamist ajavahemiku 01.juuni 2007 - 30.november 2007 kohta. Hageja määratles töövaidluskomisjonis töölepingu lõppemise kuupäevaks 30.11.2007.a. ja töövaidluskomisjon juhinduski asja lahendades sellest hageja taotlusest. Ei töövaidluskomisjon ega kohus ei saa mõista Ti kasuks välja palka ajavahemiku eest, mis jääb välja tema enda määratletud töölepingu kehtivuse ajast. Täiesti hämmastav ja arusaamatu on, kuidas hageja T kujutab endale ette palga väljamõistmist pikema aja eest, kui on tema enda avalduse alusel tuvastatud töösuhte olemasolu ja lõppemine. Kuna M T ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust esimese punkti osas: kohustada kostjat vormistama M. Tiga kirjalik tööleping ajavahemiku 01.06.200730.11.2007 kohta, siis puudub M Til õigus nõuda palka peale töölepingu lõppemist. Vastavalt ITLS § 25 lg.l on kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. M T ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust töölepingu 30.11.2007 lõppemise osas. Lähtudes eeltoodust tuleb M Ti hagi jätta täies mahus rahuldamata. Arvestades hagi ilmset põhjendamatust ja haginõude vastuolu hageja enda taotluse alusel tehtud ja jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega palub kostja määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja panna kõik kostja menetluskulud täies mahus hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS lk 6 Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Hageja M T esitas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni Töövaidluskomisjonile järgmised nõuded:

  1. kohustada tööandjat OÜ DoubleWorks vormistama kirjalikult avaldaja tööleping tema töötamise kohta
  2. 2007 kuni
  3. mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja: 2.
  4. saamata jäänud töötasu detsembri-, jaanuari- ja veebruari eest kokku summas 18 006 krooni. 2.
  5. puhkusehüvitis 14 tööpäeva eest summas 4200 krooni. Komisjon rahuldas
  6. märtsi 2008.a. otsusega hageja nõude osaliselt ja kohutas tööandjat vormistama avaldajaga kirjaliku töölepingu alates tööle asumisest
  7. 2007 kuni töösuhte lõppemiseni
  8. 2007.a. Komisjon mõistis tööandjalt avaldaja kasuks välja puhkusehüvitise summas 2738,70 krooni. 2007.a. detsembri, 2008.a. jaanuari ja veebruarikuu töötasu nõude jättis komisjon rahuldamata, kuna peale töölepingu lõppemist ei saa töötaja nõuda, et tööandja kindlustaks teda tööga või maksaks talle töötasu. Töövaidluskomisjoni otsuse on tööandja täitnud.
  9. 2008 kanti hageja arvele puhkusetasu hüvitis /t.l. 46/.
  10. aprillil 2008 on tööandja hagejale väljastanud tähitud kirja, milles kutsus teda allkirjastama töölepingut. Hageja tunnistab, et sai kirja kätte ja käis tööandja kontoris. Kuna töölepingut talle lugemiseks kaasa ei antud, siis ta seda ei allkirjastanud. Seega on tööandja teinud kõik endast oleneva, et vormistada hagejaga kirjalik leping ja on töövaidluskomisjoni vaidlustamata osa täitnud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS)§ 24 lg. 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. ITLS § 25 lõige 1 järgi töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik (lg. 2). Hageja pöördus kohtusse hagiga selle nõude osas, mille töövaidluskomisjon on jätnud rahuldamata s.o. töötasu nõue ajavahemiku eest detsember 2007 kuni veebruar
  11. Teiste, rahuldatud, nõuete osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ja kostja poolt täidetud. Komisjon tuvastas avaldaja taotluse alusel, et hageja tööleping kostjaga on lõppenud
  12. novembril 2007 ja see asjaolu on kohtule siduv. lk 7 Kuna hagejal puudus peale
  13. novembrit 2007 töösuhe kostjaga, ei olnud tema ootus, et tööandja kindlustab teda tööga või maksab talle töötasu peale töösuhte lõppemist, kuidagi põhjendatud. Sellest tulenevalt jätab kohus esitatud hagi rahuldamata. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.