2-08-14411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2008. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-144

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

VÕS §-de 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 94, 100, 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6, 113 lg 1 ja 396 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 46 393 krooni 23 senti, millest krediitkaardilepingust A070010341 tulenev põhivõlg on 27 585 krooni, intress 1 397 krooni 60 senti ja 01.04.2008. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 935 krooni 57 senti ning arvelduslaenulepingust A070006363 tulenev põhivõlg 14 990 krooni 89 senti, intress 1 334 krooni 17 senti ja teenustasud 150 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina põhinõuetelt alates 02.04.2008 kuni kohase täitmiseni VÕS §-is 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. 13.11.2008. a esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 2 500 krooni ja tasu õigusabi eest 5 474,40 krooni /tl 24, 41-42/. Õigusabikulud on arvutatud lähtuvalt advokaadi asja ajamiseks kulunud ajast 3,09 tundi korrutatud tunnitasuga 1 500 krooni, kokku 4 639,30 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % s.o 835,10 krooni, kuna OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm on käibemaksukohustuslane.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja 3

§ 174

lg 3 teise lause alusel käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 14.09.

1. a lahend kohtuasjas nr 3-2-1-68-06). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 18 %-se käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse
2. septembri
3. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 4 639 krooni 30 senti VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 2 500 krooni ja õigusabikulud summas 4 639 krooni 30 senti. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest Kohtunik 4