lg 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
lg1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen) laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama § -i lg2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kuivõrd pooled elasid maksete tegemise ajal koos, siis mõistetavalt oli mõlemal kohustus kooselus tekkinud kohustusi ühiselt kanda. Pärast kooselu lõppemist mingit õiguslikku ega moraalset kohustust hagejal kostja rahaliste kohustuste täitmiseks enam ei ole. Kostja on korduvalt lubanud hagis märgitud summad hagejale hüvitada, kuid seda ta teinud ei ole. Laenusuhe poolte vahel sõlmiti suusõnalise kokkuleppega, kuid raha maksmist kostjale tõendab hageja K. K pangakonto väljavõte. Kostja seisukoht Kostja A N hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja on esitanud hagiavalduses väite, et ta on teinud oma arvelduskontodelt kostjale või kostja palvel kolmandatele isikutele erinevaid väljamakseid. Samas ei ole hageja märkinud, millistelt kontodelt, mis kuupäevadel ja mis alusel on väidetavaid väljamakseid teinud. Hageja väited ei ole seetõttu kontrollitavad või on rakselt kontrollitavad. Hageja ei ole hagiavalduses nimetanud, millisel õiguslikul alusel ta taotleb kostjalt 33203 krooni väljamõistmist. Mingit omavahelist laenulepingut kostjal hagejaga sõlmitud ei olnud. Hagiavalduse märgitud ajavahemikus elas kostja ja hageja ühise perekonnana ja elukaaslastena kandsid nad ühiselt tehtud kulutusi (tl.56). Peale hageja poolset nõude täpsustamist ja nõude aluse teatavaks tegemist kostja hagi ikkagi ei tunnistanud. Poolte elukohaks oli kaasomand – korter aadressil Turu tn 8-4 Kuressaare. Kummalegi kuulus korterist ½ mõttelist osa. Omandisuhte tõendamiseks on kostja esitanud kohtule väljavõtte kinnisturegistrist, kinnistu nr.XXXXXXX. Hageja töötas tol ajal laevadel ja sai suhteliselt head sissetulekut. Kostja tegutses Kuressaares ja hooldas lisaks oma lapsele (L N) ka hageja enda last (M K). Kostja sissetulekud olid väiksemad. Jooksvad arved tasus see kellel parajasti raha oli. Samuti tehti vastastikuseid raha ülekandeid majanduskulude katmiseks. Kooselu tõttu ei peetud ka arvestust vastastikuste kulude- tulude üle. Paljusid kulusid tehti sularahas. Tavaliselt tegi kostja kulutused toidule, bensiinile, tasus elektri- ja veearved. Kostja ja hageja tütred olid mõlemad 2005.a. ja 2006.a. suvekuudel kostja vanemate S ja A N juures suvitamas. Hageja lapse ülalpidamise kulud kandsid sellel ajal kostja vanemad. Kulu lapse kohta oli ca 1500 krooni kuus. Kuna hageja laps ei olnud nõus üksi minema lastelaagrisse siis läks ta sinna koos kostja lapsega ja seetõttu oli hageja nõus tasuma ka mõlema lapse laagrimaksu vabal tahtel. Kostja remontis hagejale kuuluva auto, kulud olid ca 6000 krooni, raha andis selleks kostja ema. Kostja aitas tasuta ehitada hageja isa omanduses olevat suvemaja . Kostja ei ole kunagi neid kulutusi hagejalt tagasi nõudnud kuna poolte vahel ei ole sõlmitud mingit lepingut, mis oleks sätestanud vastastikused rahalised kohustused ja õigused. Panus koosellu ei saa väljenduda ainult rahas. Ka pärast kooselu lõppemist ei ole kostja andnud hagejale ja hageja andnud kostjale mingeid lubadusi kooselu ajal kantud kulutuste tasaarveldamise suhtes. Ka kostja ja tema vanemad on teinud hageja Ühispanga pangakontole makseid, ajavahemikul 09.05.2005.a. kuni 24.04.2006.a. on S ja A N teinud hageja arvele makseid kokku summas 11200 krooni. Maksete teostamise tõestuseks on lisatud pangaväljavõtted. Seega on ka kostja panustanud koosellu 3 2-08-9382 tehes rahalisi makseid hagejale. Kostja leiab, et hageja väited kostja kohustuste suhtes on paljasõnalised ja tõendamata, hagi taotleb jätta rahuldamata (tl.73-74, 75,79-90). Hageja täiendused ja täpsustused pärast kirjalikku menetlusse määramist Hageja on täiendavas selgituses märkinud, et
sätestab alusetu rikastumisemõiste ja selle kohaselt peab isik
52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
lg 1 – kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
lg 1 kohaselt võib
lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Õigusteoorias saab kõige üldisemalt alusetu rikastumise puhul eristada soorituskonditsiooni ja mittesoorituskonditsiooni. Soorituse all mõeldakse teadlikku eesmärgipärast võõra vara suurenemist. Nende kahe peamine erinevus – soorituskonditsiooni puhul toimub rikastumine võlausaldaja soorituse kaudu. Mittesoorituskonditsiooni puhul toimub rikastumine muul viisil. Käesoleval juhul on tegemist soorituskonditsiooniga, kuivõrd hageja kandis ise raha kostja arveldusarvele. Nagu eespool märgitud, siis alusetu rikastumise eeldused tulenevad
Rikastumine (võlgnik peab olema rikastunud võlausaldaja arvelt)
Kui on need asjaolud olemas siis ei sa soorituskonditsiooni rakendada. Nendeks asjaoludeks on:
üldosas eraldi. Alusetu rikastumise puhul seda reeglina kohaldada ei saa. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel mingit tuvastatavat lepingulist suhet tekkinud. Hageja väidab, et andis kostjale raha viimase kohustuste täitmiseks, kostja aga väidab, et hageja tegi makseid ühise kooselu käigus. Kummagi poole väited ei ole eelistatavamad. Eeltoodust lähtuvalt on ainus tõsikindel fakt see, et kostja sai hageja tegevuse tulemusena varalist kasu. Kuivõrd toimingu õiguslikku alust ei ole võimalik kindlaks teha, siis kuulub raha alusetu rikastumise sätete alusel hagejale tagastamisele. Kostja peale kirjaliku menetluse määramist täiendavaid seisukohti ei ole esitanud ja seega on ta jäänud oma varasemate seisukohta de juurde. 4 2-08-9382 KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.. Vaidlust ei ole selles, et pooled elasid koos elukaaslastena kaks aastat (2005.a.;2006.a.) ja hagi aluseks olevad asjaolud tekkisid poolte kooselu ajal ( viide protokollile, tl.76).
lg1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle kohustuse täitmist.
p1 alusel võib võlasuhe muuhulgas tekkida lepingust.
lg 1 ja 2 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hagis märgitud kohustuste osas ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikke lepinguid või lepingut. Kostja on eitanud hagejaga sõlmitud suulise laenulepingu ja muude varaliste kohustuste võtmise kohta sõlmitud lepingute olemasolu ja käsitleb nii hagejalt vabaabielu ajal saadud rahalisi vahendeid kui ka hageja poolt makstud igasuguseid rahalisi makseid ühises kooselus saaduna ja kulutatuna, sealhulgas ka kostja ning tema vanemate poolt hagejale makstud rahalisi vahendeid. Kuna pooled elasid hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tekkimise ajal koos ühise perena ja neil oli ühine elamispind, ühine majapidamine, siis oli kostja veendunud, et hageja poolt temale ja ühisesse majapidamisse antud rahalisi vahendeid ei pea ta tagastama hagejale nagu ka hageja kostjalt saadud vahendeid kostjale. Kostja on leidnud, et ka makseid, mis olid hageja poolt tehtud tema rahaliste kohustuste täitmiseks, tuleb vaadelda sellisena, sest kokkuleppe kohaselt hagejaga maksis see, kellel oli maksekohustuse saabumise päeval rahalisi vahendeid. Võlasuhte tekkimine lepingust on reeglina võimalik kahe poole vastavasisulise tahteavalduse tulemusel. Ühepoolne tahteavaldus ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt lepingulise suhte loomiseks piisav.
lg1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte tegelik tahe, seda peab TsMS § 230 lg1 järgi tõendama pool, kes sellele tahtele tugineb. Kostja on eitanud igasuguste suuliste ja kirjalike laenulepingute sõlmimist hagejaga, seega lasub hagejal kohustus tõendada kostja tahet laenulepingu sõlmimisele hagis märgitud rahaliste nõuete osas. Kohus leiab, et kohtulikus menetluses ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid hagiavalduses märgitud maksete teostamise ajal sõlminud suuliseid laenulepinguid, selliste lepingute sõlmiseks või võlaõiguslike kohustuste võtmiseks kostja tahte olemasolu. Hageja poolt kohtule esitatud panga väljavõtted kinnitavad hageja või tema vanemate vabatahtlikku rahasummade ülekandmist kostjale, kuid ei tõenda, et raha summade üleandmine kostjale on toimunud võlaõiguslikest suhetest tuleneva kohustuse alusel. Nii näiteks nähtub tl. 25 olevast pangaväljavõttest, et K K on kandnud Balti Investeeringute Grupile 10. mail 2005.a. lepingu nr.01524/25 alusel üle 2590 krooni. Milline seos on ülekandel kostjaga, seda sellest tõendist ei nähtu. Sama kehtib ka teiste ülekannete puhul pangaväljavõtetel. Kanne pangaväljavõttel (tl.44) 11.08.2006.a. näitab, et sel kuupäeval on hageja kandnud kostja arvele üle summa 5000 krooni, kuid seda, et tegemist oleks laenuga väljavõttest ei nähtu.
lg1 sätestab lepingu nõustumise ehk aktsepti, mis on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja oleks mingi otsese tahteavaldusega või teoga väljendanud nõusolekut suulise laenulepingu sõlmimiseks. Juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda sarnastel asjaoludel pidi mõistma (
Kohus leiab, et isegi, kui hagejal oli kostja eest rahaliste kohustuste täitmisel kujutelm, et ta sõlmib sellega kostjaga suulise laenulepingu, ei pidanud kostja hageja elukaaslasena, kellega tal oli ühine kooselu ja majapidamine, sellest nii aru saama. Kostja on igasuguste lepingute sõlmimist hagejaga eitanud ja vastupidist ei ole hageja tõendanud. Kohus leiab, et eeltoodut aluseks võttes ei anna hagi rahuldamiseks alust ka hageja poolt esitatud tõend, milles kohtutäitur E. Kermik kinnitab, et K. K on tasunud A N eest makseid. Kuna kohtulikus menetluses ei ole leidnud tõendamist poolte vaheline võlaõiguslik suhe, siis puudub alus hagi rahuldamiseks
§-de 396 ja 108 alusel. 5 2-08-9382 Hageja on hagi alusena viidanud ka
§-le 1028.
Isik peab
-i alusetut rikastumist käsitlevas peatükis (52 ptk), sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Alusetu rikastumise üldpõhimõtteks on õigusliku aluseta omandatu (alusetu rikastumise) väljaandmise kohustus isikule, kelle arvel rikastumine toimus, kelle vara hulgas oleks “rikastumise“ põhjustanud positiivne varaline tagajärg pidanud saabuma. Alusetu rikastumine tekib olukorras, kus isik on omandanud midagi teiselt isikult ilma õigusliku aluseta. Hageja on viidanud soorituse mõistele lähtudes põhimõttest, mille kohaselt alusetu rikastumise normid seonduvad juhtudega, kus üks isik on teisele isikule midagi üle andnud eksliku arvamusega, et täidab seeläbi olemasoleva võlaõigusliku, eelkõige lepingust tuleneva kohustuse, tegelikkuses aga vastav kohustus, mis kujutab endast kohustuse täitmiseks tehtud soorituse õiguslikku alust, puudub.
§-st 1027 sätestatud üldpõhimõttest tuleneb, et sellisel juhul puudub isikul, kelle suhtes kohustus ekslikult täideti, õigustus saadu endale jätta, seda tagajärge võimaldavad alusetu rikastumise normid on sätestatud
§-des 1028-1036. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on makseid (pangale, täiturile, laagri korraldajale) teostanud oma tolleaegse elukaaslase A. N (kostja) poolt kolmandate isikutega sõlmitud tehingute alusel või tehingutest tulenevalt, ehk õiguslikul alusel. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole alust hagi rahuldamiseks
-i alusetut rikastumist käsitlevate sätete alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad hageja menetluskulud aga ka kohtumenetlus tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud tema enda kanda. Kostja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kristel Pedassaar kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.