) § 330 lg 1 tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus.
lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kohus edastas hageja täienduse lapsele tehtavate kulude kohta kostjale ja andis talle vastamiseks tähtaja kuni 11.12.2008.a s.o 5 päeva enne määratud kohtuistungit. Kostja kohustus esitada oma vastuväited ja tõendid enne kohtuistungit tulenes ka
lg 2 ja 4.
sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu 3 arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kostja ei esitanud oma seisukohti õigeaegselt ning ei põhjendanud ka seda, et tal oli hilinemised mõjuv põhjus, siis kohus jätab esitatu tähelepanuta ja tagastab kostjale selgituse ja tõendid. Kohus on seisukohal, et kostja esitatu menetlemine venitaks menetlust veelgi – kohus peaks andma hageja vähemalt võimaluse esitada omapoolne seisukoht ja aeda olukorras, kus kohus oli asja läbivaatamise lõpetanud. Seejuures oli kostjal võimalus esitada oma vastuväiteid koos tõenditega alates mai lõpust 2007.a, kui ta hageja nõudest teada sai. Kohus leiab, et vaatamata kostja selgituse ja tõendite tähelepanuta jätmisele, on asjas võimalik teha otsus, sest tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ning kostja on kohtuistungil ka isiklikult ära kuulatud (vastavalt
Hinnates hageja esitatud elatise nõuet sisuliselt leiab kohus, et seda ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada. Hageja on nimetanud lapsele tehtavad kulused kokku summas 5600 krooni. Kohus leiab, et esitatud kulud on mõistlikud ja iga kululiigi osas põhjendatud. Hageja ülalpidamisel on teine laps. Kostja selgitas kohtuistungil, et tal on Soomes töökoht ja ta osaleb ka oma kahe lapse ülalpidamises. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal 2 last: xxxxxxxxxx.a sündinud poeg Mxxxxx Kxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud tütar Sxxxx-Sxxxxx Kxxxxxx. Hageja sissetulek on 6669 krooni kuus. Kui jagada hageja sissetulek perekonnaliikmete arvuga, on iga pereliikme kulude katteks 2223 krooni. Arvestades lapsele tehtavaid kulutusi, tuleb puudujääv summa välja mõista kostjalt (5600-2223=3377) krooni. Oma sissetulekute kohta kostja menetlusnormidele vastavat tõendit ei esitanud (palgatõend oli esitatud pärast ette nähtud tähtaega ja soome keeles). Seetõttu ei ole võimalik ka hinnata, kas tekiks olukord, et tema teised lapsed saaksid elatise välja mõistmisel vähem ülalpidamist kui Kxxxxxx Kxxxx. Kohus leiab, et elatis summas 3377 krooni on põhjendatud. Hageja on palunud elatise välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulude jaotus Vastavalt Tsiviilkohtupidamise seadustiku (
) § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud.
lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja ta hüvitab muuhulgas teisele poolele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega jäävad poolte endi tehtud kulud põlvnemisasjas nende endi kanda. Eeldatavalt on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv, mis seega jääb hageja kanda ja kostja poolt tasutud ekspertiisitasu, mis jääb kostja kanda. Samuti jäävad ülalpidamisnõudes poolte poolt tehtud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab lisaks, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis..
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.