lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on esitanud kohtule 22.05.2007 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja õigusabikulud 900,37 krooni (s.o. 17% hagi rahuldatud osast). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 06.04.2012 (tl.89). Vastuväiteid või vastust teadaandes avaldatud tähtaja jooksul kohtule esitatud ei ole. Tulenevalt
Riigilõiv on
lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on
Hageja poolt on hagi esitamisel 15.12.2006 tasutud riigilõivu 250 krooni (ehk 15,98 eurot, maksekorraldus tl 37) ja teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud 31.01.2012 riigilõivu 6,39 eurot (tl 84). Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on 900,37 krooni tulenevalt xx xxx (tl 38), mille kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - L. E. A. S. -ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja L. E. A. S. töötaja kaudu.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 5000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on
§-st 133 lg 1 tulenevalt 2244,68 krooni. 2
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 200 euro, ei ole määrus vaidlustatav. Arvestades asjaolu, et kostja ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil ning kostja viimases teadaolevas elukohas ei õnnestunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte toimetada, pole eeldatavasti võimalik temale menetlusdokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. Kohtule ja hagejale ei ole teada ka kostja tegelik elukoht ning kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Seetõttu on käesolevas menetluses esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt toimetab kohus ka käesoleva kohtumääruse kostjale kätte avalikult. Vastavalt
lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tulenevalt
§-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.