) § 8 lõikest 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lõige 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikult nõuda raha maksmises seisneva kohustuse rikkumisel kohustuse täitmist. Kahju hüvitamise nõude alused on äramärgitud
§-s 115 lg 1. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) (
).
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Võlaõigusseaduse § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Lepingu mittekohase täitmise tõttu on hagejal õigus leppetrahvile summas 5 000 krooni (Üldtingimused 5.10.; lisa 11). Leppetrahvinõudest teavitati kostjat kirjaliku teatisega.
lg 1 p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
§-le 113 lg 1 loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Juhindudes
sätestatud dispositiivsuse põhimõttest, leppisid hageja ning kostja, Lepingust lähtuvalt, kokku viivises määraga 0,30% päevas, so 108% aastas, tähtaegselt tasumata summalt (Üldtingimused punkt 6.7.). Viivisearvestuse aluseks on võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Seisuga 11.04.2007.a on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 51 698.77 krooni ning ületab tasumata arvete kogusummat. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas ühtlasi Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 32-1-66-05) ning TsMS-i § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, palume kostjalt välja mõista viivis võlgnevuse põhiosast väiksemas ulatuses, s.o summas 34 364.67 krooni. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 73 730.34 krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 34 365.67 krooni, viivis 34 364.67 krooni ja leppetrahv 5 000 krooni. 2
; § 8 lg 2; § 76 lg 1; § 94; § 101 lg 1 p 1, 3, 6; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 115 lg 1; § 127 lg 1; § 128 lg 2, 3, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja lg 2, § 158 ning TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1, 5, 33 palub hageja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 34 365.67 krooni, viivised summas 35 364,67 krooni ja leppetrahv 5 000 krooni, kokku 73 730.34 krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 2500 krooni. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja järgmist /t.l. 34-35/: AS SEB Ühisliisingu (end Ühisliisingu AS) ja Volcam Trans OÜ (kohustatu) sõlmisid 26.03.2003.a rendilepingu Nr L03101909 (Leping), millega AS SEB Ühisliising andis Volcam Trans OÜ kasutusse mootorsõiduki Mitsubishi Pajero Sport ning Volcam Trans OÜ kohustus maksma tasu maksegraafikus toodud suuruses ning määratud tähtpäevadel. Volcam Trans OÜ ei täitnud Lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu lõpetas AS SEB Ühisliising lepingu ühepoolselt. Vastuses hagiavaldusele viitab kostja asjaolule, et hageja on kostjale esitanud viivisenõude, samas ei ole kostjat teavitanud sellest, et kohustatu on jätnud oma kohustused täitmata, millega võeti kostjalt võimalus tasuda võlgnevus õigeaegselt ning selliselt vältida viiviste maksmist. Kohustatu oli Lepingu lõpetamisest teavitatud kirjaliku teatisega, mis oli saadetud Lepingus märgitud aadressile, . Lähtuvalt sellest, et kostja on Volcam Trans OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige, pidi ta olema teadlik kohustuse mittetäitmisest. Seetõttu on ilmselgelt asjakohatu kostja väide, et hageja ei ole kostjat teavitanud sellest, et kohustatu on jätnud oma kohustused täitmata. Lähtuvalt hageja ja Volcam Trans OÜ vahel sõlmitud Lepingust ja selle lisast (üldtingimused p 6.7.), on viivitusintressimäär 0,3% päevas, iga viivitatud päeva eest tasumata summalt. Kostja on tahtlikult viivitanud kohustuse täitmisega. Seetõttu on viivisevõlgnevuse kujunemine ja summa suurus sõltuvuses ainult kohustatud isikute tegevusetusest tasumisele kuuluvate summade likvideerimisel. Hageja on esitanud kostjale arved mõistliku aja jooksul ja õigele aadressile, pärast tekkinud rahalise kahju teada saamisest. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna. Hageja kandis kostja võlgnevuse tõttu kaudset majanduslikku kahju ehk saamata jäänud tulu võlaõigusseaduse (
) § 128 lg 4 tähenduses, kuna tal jäi saamata kasu, mida ta oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotles asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kirjalikus vastuses hagile tunnistab kostja hagi osaliselt so põhivõla osas /t.l. 30; 49/. 3
lg-le 6 võib kahjustatud lepingupool kestvuslepingu üles öelda, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut. Hageja on lepingu ülesütlemise alusena märkinud asjaolu, et rentnik ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale kasutusrendilepingu objektiks oleva sõiduki kasutamise eest. See asjaolu on tuvastatud hageja esitatud teatisega /t.l. 13/. Kostja ei ole väitnud, et selles teatises märgitud andmed rentniku kohustuse täitmise kohta, ei ole õiged. Seega oli hagejal õigus kasutusrendileping üles öelda, sest rentnik ei täitnud lepingumaksete tasumise kohustust.
lg 1 järgi on lepingu kehtivaks ülesütlemiseks vajalik teha teisele poolele ülesütlemise avaldus. Hageja väljendas oma tahet leping üles öelda 7.novembri 2005.a. teatises lepingu lõpetamise kohta /13/. Rentniku poolt vara üleandmisega on tuvastatud (selle üle pooled ei vaidle) et ta on ülesütlemise avalduse kätte saanud. Seega on tuvastatud, et kasutusrendileping on
lg 2 alusel lõppenud.
lg 2 järgi vabastab kehtiv lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja esitatud 7.novembri 2005.a. teatisega on tuvastatud, et leping öeldi üles 7.novembril 2005. a. Seega oli kuni selle ajani rentnikul kohustus tasuda kasutusrendilepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Hageja esitatud andmete ja viivisearvestuse kohaselt jäi rentnikul kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata osaliselt 2005 augusti kuu makse summas 3001.35 krooni ja 2005 septembri ning augusti kuu makse, mõlemad 5982.80 krooni. Seega on rentnik kohustatud tasuma hagejale kapitalirendilepingu alusel 14 966.95 krooni. 4
lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole Vastavalt
lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Pooled ei vaidle selle üle, et rentnik oli vaatamata lepingu lõpetamisele ja auto tagastamisele hagejale lepingu järgi võlgu lisaks liisingumaksetele summas 14 966.95 krooni ka liikluskindlustuse summas 287.00 krooni /arve A05220772 - t.l. 14/, kindlustusmakse summas 5 595.08 krooni /arve A05235495 – t.l. 15/), notariaalse volikirja tellimise eest 305.62 krooni /arve A05243481 – t.l. 16/, sõiduki dublikaatpassi väljastamise eest 236.00 krooni /arve A06013601 – t.l. 17/, sõiduki hoolduse ja remondi eest summas 8025.01 krooni /arve A06034816 – t.l. 18/ ja müügiteenuse eest summas 4 950.01 krooni /arve A06062476 – t.l. 19/- kokku 19 398.72 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja arvestas eeltoodud maksetelt viivist vastavalt lepingule. Kostja on vaidlustanud viivise maksmise põhjusel, et hageja ei ole kostjat teavitanud asjaolust, et põhivõlgnik on jätnud oma kohustused täitmata, mistõttu võeti temalt võimalus tasuda võlg õigeaegselt ning vältida viivise maksmist.
lg 1 kohaselt võib rahalise täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kasutusrendilepingule (punkt 6.7) kohustus rentnik ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemise korral, maksma iga viivitatud päeva eest viivist 0,3% tähtaegselt maksmata summast. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksmispäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud). Hageja viivisearvestusest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist kuni 04.05.2007.a. so hagiavalduse koostamise kuupäevani järgmiselt: maksetähtaeg summa 29 28.08.05 30 28.09.05 31 28.10.05 A05220772 14.11.05 A05235495 07.12.05 A05243481 09.12.05 A06013601 18.01.06 A06034816 20.02.06 A06062476 20.03.06 5 982,80 5 982,80 5 982,80 287,00 5 595,04 305,62 236,00 8 025,01 4 950,01 arve nr Kokku viivise viivise kogu viivis tasutud tasumata arvestamise arvestamise viivitatud viivis seisuga päevas perioodi perioodi päevi 04.05.2007.a 0,30 % algus lõpp 2 981,45 3 001,35 29.08.05 04.05.07 605 9,00 5 447,45 5 982,80 04.05.07 17,95 0,00 29.09.05 575 10 320,33 0,00 5 982,80 29.10.05 04.05.07 545 17,95 9 781,88 0,00 287,00 15.11.05 04.05.07 529 0,86 455,47 0,00 5 595,04 08.12.05 04.05.07 506 16,79 8 493,27 0,00 305,62 10.12.05 04.05.07 504 0,92 462,10 0,00 236,00 19.01.06 04.05.07 465 0,71 329,22 0,00 8 025,01 21.02.06 04.05.07 433 24,08 10 424,49 0,00 4 950,01 21.03.06 04.05.07 403 14,85 5 984,56 37 347,12 2 981,45 34 365,67 87 756,03 Kuna viivis ületab tasumata arvete kogusummat, on hageja seda vähendanud, nõudes viivisena 34 364.67 krooni. Hageja väitel kandis ta rentniku võlgnevuse tõttu kaudset 5
lg 4 tähenduses, kuna tal jäi saamata kasu, mida ta oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud. Kohus leiab, et hageja nõue kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise 34 364.67 krooni saamiseks tuleb rahuldada. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Võlgnik ei ole kohtule vastavat taotlust esitanud. Ka hageja 5000 kr leppetrahvi nõue tuleb kohtu hinnangul rahuldada. Vastavalt kasutusrendilepingu üldtingimuste p-le 5.10 on rentnik kohustatud maksma hagejale muuhulgas lepingu punktis 10.
MS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja poolne kasutusrendilepingu ülesütlemine ja põhivõlgniku poolsest kohustuste täitmata jätmisest teavitamine ei ole tuvastatud. See asjaolu on tuvastatud hageja 7.11.2005. a teatisega lepingu lõpetamise kohta ning asjaoluga, et liisinguese on hagejale tagastatud. Kostja oli rentniku ainus osanik, juhatuse liige ja töötaja. Kohus leiab, et kostja väited, et ta ei teadnud rentniku poolsest lepingu rikkumisest on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 2500 krooni. Kostja ei ole menetluskulude osas oma seisukohta avaldanud. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.