4, 93, ja 95 taotleb avaldaja piiratud teovõimega täisealisele isikule, K.P.le, eestkostja määramist. Eestkostjaks palutakse määrata K.P. ema L.P. Asjast puudutatud isikute seisukohad L.P. On ise pöördunud linnavalitsuse poole taotlusega määrata ta oma poja K.P. eestkostjaks. Kohtuistungil kinnitas ta oma nõusolekut. A.P. On nõus L.P. määramisega nende poja K.P. eestkostjaks. K.P. esindaja määratud korras, vandeadvokaat Sulev Raudsepp Leiab, et eestkostja määramine on, arvesse võttes K.P. tervislikku seisundit, eestkostetava enda huvides vajalik, kuna ta ei ole ise võimeline oma elu korraldama. Esindaja leiab, et ainuõige eestkostja K.P. jaoks on hetkel tema ema, kes niikuinii tema eest hoolitseb. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
pr 92 lg. 4 järgi seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. 2 2-07-18133 TsÜS § 8 lg. 2 järgi isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Lõike 3 järgi, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Haapsalu linnavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ piiratud teovõimega täisealisele isikule K.P.'le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole K.P. oma tervisliku seisundi ja 100 % üldhaigestumise tõttu võimeline ise oma mistahes huve ja õigusi kaitsma ning iseseisvalt toime tulema olmeprobleemidega ning enda eest hoolitsema. K.P. õpib Täiskasvanute Gümnaasiumis individuaalse õppekava järgi. Tema psühhomotoorne areng jääb ealiselt aastate jooksul pidevalt maha. Tema arengus erilisi edasiminekuid märgata pole. Kõneleb üksikute, ebaselgete sõnadega, ei tunne numbreid, rahatähti ega kella ning on kirjaoskamatu. Riietumisega saab hakkama juhul, kui öelda ja näidata mida selga panna. Saab iseseisvalt hakkama söömisega, kui toit on serveeritud. Liigub iseseisvalt, aga käimine on kohmakas ja võõras kohas eksib ära. Avaldaja on seisukohal, et selleks, et K.P. elu saaks edaspidi korraldatud tema vajadustest lähtuvalt ning tema isiklikud ja varalised õigused ja huvid oleksid kaitstud, on vaja määrata talle eestkostja. Kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertiisiakti /t.l. 24/ kohaselt on eksperdid leidnud, et K.P. on nõrgamõistuslik vaimse alaarengu mõõdukas astmes, millega kaasnevad käitumishäired väljenduvad agressiivsuses. Eksperdid on leidnud, et oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda K.P. kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. K.P. vajab eestkostjat tema kõigi varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ja tema ülalpidamise eest hoolitsemiseks. K.P. oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda osaleda asja arutamisel kohtus, kuna puuduliku tähelepanu ja püsimatuse tõttu ei suuda ta kohtuistungit jälgida, samuti ei võimalda tema intellektuaalne tase sellistes õiguslikes küsimustes orienteeruda. K.P. ärakuulamine kohtu poolt ei ole võimalik, sest ta on kõnetu.
Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Haapsalu Linnavalitsus on teinud ettepaneku määrata K.P. eestkostjaks tema ema L.P.. L.P. on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks poja K.P. eestkostjaks /t.l. 11/. Kohus on veendunud, et L.P. on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Suhted eestkostetavaga head.
tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud.
Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. 3 2-07-18133 Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.