2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et poolte abielu jätkamine on muutunud võimatuks. Pooled elavad juba aastaid lahus, mõlemal poolel on käesolevaks ajaks uus perekond. Hagejal on uuest kooselust sündinud laps, kostjal on uuest kooselust laps sündimas. Nimetatud asjaolud annavad alust kohtule veendumuseks, et poolte kooselu ei ole taastatav. Hageja soovib jätta endale perekonnanime „R“ milline taotlus on põhjendatud.
järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja on taotlenud, et kohus määraks laste elukohaks hageja elukoha ja jätaks lapsed tema kasvatada. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud ja kohus leiab, et hageja taotlus laste enda juurde jätmiseks on põhjendatud ning vastab laste huvidele. Poolte vahel ei ole vaidlust ka laste ülalpidamiskohustuse üle, kuid on vaidlus väljamõistmisele kuuluva elatise suuruse üle.
Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist.
järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PerekS §-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest johtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PerekS § 60 lg1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a. on seadusega kehtestatud kuupalga alammääraks 3600.00 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800 krooni. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Antud asjas on kostja nõustunud tasuma elatist 1000-1050 krooni kuus lapse kohta, mis oleks ligi poole võrra väiksem seadusega kehtestatud minimaalmäärast. Hageja on nõustunud seadusega kehtestatud minimaalmäärast väiksema elatise summaga kuus, milleks on 1250.00 krooni kuus lapse kohta (kokku kahele lapsele 2500.00 krooni) ja seda mitte elatishagi esitamise kuupäevast vaid kohtuistungi kuupäevast. Kohus leiab, et hageja poolt taotletud elatise suurus 1250.00 krooni kuus lapse kohta alates 22. 11.2007.a on põhjendatud ja kostja materiaalset olukorda arvestades mõistlik. Kohus võtab arvesse ka seda, et elatise saajana on hageja tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt ka tulumaksu. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468). Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.