Obsah (7)

§ 94§ 10§ 13§ 118§ 93§ 14§ 12

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 21. juuli 2011 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-02-306 Hagi ese I Ri hagi

§ 94alusel.

Hagis on vaidlustatud Kostja õigus pärida, mis tuleneb tema kasuks tehtud kodusest testamendist. Kolmas isik esitas oma õiguste kaitseks iseseisvalt Kostja vastu nõude, mis oma olemuselt haakub vaidlusesemega, kuivõrd Kostja vaidleb oma kohtule esitatud seisukohtades hagile vastu ja väidab kehtetule testamendile viidates, et tema on Testaatori kogu vara testamendijärgne pärija, seega vaidlustab Kostja kolmanda isiku pärimisseadusest tulenevat õigust Testaatori pärandile. Hageja end oma täpsustatud nõuetes enam pärijaks ei nimeta ja tunnustab kolmanda isiku õigusi pärandile. lk 4 Kolmas isik avaldab, et ta on Testaatori poeg, kes sündis Testaatori kooselust LR. Rohkem lapsi Testaatoril ei olnud. Testaatori vanemad on surnud. Muudest Testaatori sugulastest on elus Hageja. Kehtivat testamenti kellegi kasuks Testaator teinud ei ole. Muid pärimisasja õigeks lahendamiseks olulisi andmeid tal täiendavalt teada ei ole. Kõik nimetatud andmed sisalduvad kohtu käsutusse antud pärimistoimikus. Kolmas isik teatab, et on seaduses sätestatud tähtajal avaldanud oma soovi pärand vastu võtta, esitades selleks esindaja AK vahendusel 10.12.2001.a. Tallinna notar Marika Rei'le pärandi vastuvõtmise avalduse (not. reg. nr. 12998). Nimetatud avalduse koos sinna lisatud dokumentidega 8-1 lehel on notar M.Rei edastanud 17.12.2001.a. saatekirjaga nr. 3542 pärimisasja lahendanud Tallinna notar Sirje Velsbergile (asuvad kohtule väljastatud pärimistoimikus). VÕS, TsÜS ja REOS rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui rakendusseadusest ei tulene teisiti. Viidatud rakendusseaduse § 7 näeb ette, et enne 01.07.2002.a. tehtud tehingut saab peale 01.07.2002.a. tühistada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise aluste osas aga kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kehtiv testamendi tühistamise kord on reguleeritud ära

§-s 94, mille kohaselt saab kohus testamenti täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ainult peale testaatori surma ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § -des 92, 94, 96 ja 07 sätestatud alustel. Tulenevalt viidatud rakendusseaduse ning

sätestatu koosmõjust, tunnistab kohus enne 01.07.2002.a. tehtud testamendi kehtetuks kehtivas

§~s 94 sätestatud korras, kuid kohaldab kehtetuse aluste osas enne 01.07.2002.a., s.o vaidlustatud tehingu tegemise ajal kehtinud õigusnorme, mis nendes sätestatud asjaoludel nägid ette tehingu tühisuse ehk kehtetuse ex tunc (algusest peale- lad) põhimõttel.

§-des 1, 2, 4, 5 lg.-tes 1-4 on reguleeritud pärimise mõiste ja sisu.

§ 10

lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.

§ 13

lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased (lapsed). Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 79,

§-dele 1, 2, 4, 5 lg-tele 1-4, § 10, lg 1, § 13 lg 1 ja § 115 lg 1 kolmas isik palus:

1. Enda tunnistamist surnud N Rile (i.k. 33308120230) kuulunud vara- XXXXX n asuva korteriomandi ja Eesti Ühispangas Väärtpaberiarvel nr olevate rahaliste vahendite suhtes pärijaks. Hagi täpsustuses /III kd. t.l. 6/ palub V R tunnistada kostja poolt notarile esitatud koduse testamendi tühisust põhjusel, et see ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele. Hageja loobus enda pärijaks tunnistamise nõudest. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja on hagile esitanud alljärgnevad vastuväited: lk 5
2. N R, kes suri 15.05.2001.a., tegi koduse testamendi kostja kasuks oma tahte kohaselt,olles seisukorras, mis võimaldas tal aru saada oma teo tagajärgedest: Testament on kahe tunnistaja tunnistaja A Ji ja AMi juuresolekul alla kirjutatud. Testament on koostatud kooskõlas Pärimisseaduse § 19 lg 1 , § 20 lg 3 ja § 23 sätetega kooskõlas olevalt. Tunnistajad, kellele kadunu oma tahet avaldas, ei kuulunud isikute ringi, kes on kostja sugulased. Kostja tutvus kadunuga 1967 või 1968 aastal, täpset aega ei mäleta, ühise elukutse tõttumõlemad olid meremehed. Tutvus ja lähedane suhtlemine kestsid kuni N Ri surmani. Kostja oli sagedaseks külaliseks L ja N Ri juures. N abikaasa, kellega ta oli enne koos elanud aastaid, kuid abiellus alles 1990.a. suri 1994.a. Pärast kadunu naise surma, kui kadunu sai 1995.a. teada oma raskest haigusest, tihenes läbikäimine veelgi. Pärast kostja abieluliste suhte katkemist 1998.a ja elas kostja alaliselt kandunu juures. Ka pärast seda, kui kostja oli asunud elama Haapsallu, viibis ta tihti kadunu juures, ööbides tema juures. Kostja viis ka kadunu
3. 04.2001.a. M Haiglasse ja sealt edasi Haiglassse. Kostja oli ka kadunu hooldajaks, abistajaks kui tema haigus süvenes 2000.a.aastast. Kostja oli isikuks, kellele väljastati kadunu surmatunnistus ja kes korraldas kadunu matused, tasus matusekulud. Kostja külastas kadunut tihti haiglas, kostjal oli volitus välja võtta kadunu pension. Kostja tasus tihti kadunu kommunaalmakseid- nii eelneval perioodil põhjusel, et kadunu võimaldas tal enda juures elada, kui ka siis kui kadunu viibis haiglas. Kuigi kadunu põdes rasket haigust oli ta kontaktivõimeline, suhtles kuni paari viimase elupäevani. Mitte kordagi ei näinud kostja viibivat hagejat ja hageja esindajat kadunul külas, nad ei olnud ka külaliseks kadunu perekonnas ega käinud kostjale teadaolevalt kordagi vaatamas kadunut tema haiguse perioodil, kostjale ei olnud teada hageja elukoht ja seda põhjusel, et kadunu lähedastest suhetest temaga ei rääkinud. Hageja esindajaga kohtus kostja esimest korda aprillis 2001.a. alguses, kui kadunu palus minna ja tagasi küsida J Pi poolt kadunu tahte vastaselt võetud korteri võti. Kadunu seletas kostjale, et tema juures käinud üks tuttav, kes ka varem mõnikord tema juures elektritööde kohta nõu küsimas käinud ja võtnud ära tema korteri võtme, mis seisis seespool korteri välisukse ees. Kostja läks koos sõbraga võtit küsima, kuid hageja esindaja viskas ta korterist välja ja ütles, et tema käes ei ole mingit võtit ja tegemist on väljamõeldisega. Kuna kadunu eriti väljas ei käinud ja oli ise kodus ning tal oli olemas veel üks kolmest korterivõtmest (ka kostjal oli korterivõti), kadunu võtmete vahetamist vajalikuks ei pidanud. Kui kadunu oli surnud, maetud ja kostja soovis siseneda ühel päeval korterisse, oli ukselukk vahetatud, korterisse pääsemisel ilmnes, et kadunu asjad olid segamini paisatud, ära võetud kadunu üks passidest (tal oli kaks passi), viidud ära kadunu asju. Kostja vahetas luku. Kostja teatas asjast politseisse, kuid politsei palus asja lahendada kohtuvaidluse korras. Kostja palub hagi mitte rahuldada ja seda eelkõige järgmistel põhjustel:
4. hageja esindaja Gennadi Kull ei ole kohtus tõendanud hageja poolt antud volitusi.
5. kohtutoimikus on tõend- ekspertiisiakt 18.11.2005.a., milline kinnitab vaieldamatuna, et 09.05.2001.a. testamendi tegemise ajal ei olnud N Ril oma psüühilise tegevuse poolt takistusi oma tegude tähendusest ja tagajärgedest arusaamiseks ja oma tegude juhtimiseks".. Märgitud ekspertiisiakti järeldustega lükati ümber 11.05.2004.a eksperdi Arno Aadamsoo poolt koostatud ja allkirjastatud ekspertiisiaktis sisalduv vastupidine arvamus ja 12.09.2003.a. kohtuistungil antud tunnistaja J N ütlused selles, et N R kui oli viimati (kuhu jääb ka kuupäev 09.05.2001.a.- lk 6 koduse testamendi kirjutamise päev) Magasini Hooldusravi haiglas , oli desorienteeritud, arusaamine ümbritsevast ei olnud adekvaatne. 28.03.2007.a. andis ekspert tõenäolise arvamuse (s.o. vaieldava arvamuse): „ et 09.mail 2001.a. Tallinna Haiglas tehtud N Ri testamendil olev testaatori allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud N Ri poolt" 04.02.2009.a. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tõenäosuse protsent
6. Samuti on avaldanud kohtuistungil 12.09.2003.a. tunnistajad: hageja tunnistaja S P, et mäletab kolme inimest, kes testaatori juures käisid - üks naisterahvas ja kaks meesterahvast. Kostja tunnistaja AM kinnitab vande all kohtule: et 09.05.2001.a. viibis testaatori juures ja kirjutas omakäeliselt valmis testaatori tahte kohaselt testamendi kostja kasuks, kuhu testaator N R omakäeliselt alla kirjutas. Kostja tunnistaja A J, kes kinnitab kohtus vande all, et viibis 09.05.2001.a. testaatori juures, kes avaldas soovi teha testament kostja kasuks ja allkirja kirjutas testamendile testaator N R. Kostja tunnistaja M T, kes kinnitas vande all, et 09.05.2001.a. A J, AM ja M T N Ri juures viibisid ja testament alla kirjutati. Seega eelmärgitud tõendeid kogumis hinnates ei ole välistatud, et allkirja 09.05.2001.a. kirjutas testaator N R. Kostja palub kolmanda isiku nõuet mitte rahuldada. Kohaldada kolmanda isiku iseseisva nõude suhtes aegumist. Kolmas isik esitas oma nõude 09.03.2007.a. kohtus s.o üle viie aasta hiljem pärast nõude esitamise tähtaega ega taotlenud ega põhistanud tähtaja ennistamist. Kolmandal isikul oli hiljemalt 10.12.2001.a. teada soov pärida surnud N Ri järelt. Kolmanda isiku soov on tõendatud tõendiga - avaldusega nr 511, mis 10.12.detsembril 2001.a. saabus notaribüroosse anda V Rile välja seaduslik pärimisõiguse tunnistus kogu N Ri vara kohta. Kohtus nõude esitamise tähtaeg TsK § 81 kohaselt kolm aastat - seega hiljemalt kuni 10.
7. 2004.a. Seda kehtinud TsÜS ja TsÜS sätete kohaselt. Ka avaldas hageja esindaja kohtus 22.05.2003: „ Pärandaja pojal puudub vajadus iseseisva nõude järele, kuna oma õigusi saab ta kaitsta ka käesolevas menetluses iseseisva nõudeta seda TsMS § 80 lähtuvalt ja positiivse lahendi korral tekib tal õigus pärandi vastuvõtmiseks. Kohtuistungil avaldas hageja esindaja 03.06.2003.a. : „Hageja poeg võib tulla ka iseseisva nõudega tähtaeg on kolm aastat". Eelmärgitu tõttu oli nõue kohtule kolmanda isiku nõudes 09.03.2007.a. aegunud. Kui kohus otsustab hageja taotlused rahuldada ja s.h pärijaks määrata V Ri, võivad saada kahjustatud testaatori järelt pärida soovijate õigused, kas testamendi või seaduse alusel pärijate - nende, kes võivad esitada avaldused notari poolt seaduse alusel notari poolt Ametlikes Väljaannetes avaldatud teate alusel notarile ja kes pole kaasatud antud kohtumenetlusse. Oli ju testaator kaks korda abielus ja tal võis olla lapsi ka väljapool abielu ning eelnevalt tehtud koduseid testamente, millised notari juures registreerimata. Ka ei ole pärinud kostja testaatori pangaarvet ega sisaldu pangagarve pärimiseks koduses testamendis sõnagi. Võibolla on märgitud summa pärinud juba hageja oma esindaja J Pi isikus, kelle esindajat notar Sirje Velsberg kutsus avaldusega pärimistoiminguteks 22.11.2001.a. notari büroosse. Andmed märgitu kohta kohtutoimikus puuduvad. Kostja heidab kohtule ette rea menetlusnormide rikkumist, s.h. asjaolu, et kohus on lk 7 menetluse kuue aasta jooksul jätnud kostja erinevad taotlused rahuldamata ja ei ole tal võimaldanud koguda vajalikke tõendeid jne. Kostja on oma
9. 2009.a. kohtule esitatud seisukohtades toonud ära rea faktilisi asjaolusid ja palub kohtul kõik tõendid nimetatuna faktilistes asjaoludes avaldada tõenditena. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalide ja tunnistajate ütlustega, on asunud seisukohale, et kolmanda isiku V Ri esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja V Ri isa N R suri
10. mail 2001.a. (surmatunnistus t.l. 7). N Rist järele jäänud varaks oli 1- toaline korter XXXXXXX väärtusega 50 000 krooni /t.l. 87/, Väärtpaberiarve Eesti Ühispangas , saldo seisuga 28.08.2001.a. 7050 EVP krooni /t.l. 34/.
12. 2001.a. on Tallinna notar Sirje Velsberg alustanud pärimisasja /t.l. 6/ V A avalduse /t.l. 76/ alusel , kes pärijana esitas N Ri koduse testamendi. Samuti edastati nimetatud notarile I Ri esindaja J. Pi poolt
14. 2001.a. avaldus , mille vastusena notar teatas, et N R on koduse testamendiga pärandanud korteri asukohaga XXXXXXXXX V Ale. Sama kinnitas notar ka kohtule saadetud vastuses /t.l. 22/.
15. augustil 2001 avaldas notar Ametlikes Teadaannetes teate N Ri pärandi vastuvõtmise kohta /t.l. 83/
16. detsembril 2001 esitas Tallinna Notaribüroosse avalduse ka kolmas isik V R /t.l. 102/
18. 2002 esitas hageja I Ri esindaja Tallinna Linnakohtule hagi koduse testamendi tühiseks tunnistamise nõudes /t.l. 26/
20. 2002.a. määrusega saatis Tallinna Linnakohus asja kostja avalduse alusel alluvuse korras Lääne Maakohtule.
22. 2004 esitas V Ri esindaja kohtule hagi V A vastu, milles taotles enda tunnistamist N Ri vara pärijaks.
24. 2006 esitas V R kohtule avalduse enda kaasamiseks kolmanda isikuna hageja poolel koos
26. 2004.a. esitatud avaldusega /t.l. 340 II kd/. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas V R on esitanud oma nõude õigeaegselt. VÕS, TsÜS ja ReÕS rakendamise seaduse § 9 järgi Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
27. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
28. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
29. juulit
30. Lõike 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
31. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
32. juulist
33. lk 8 2001.aastal kehtinud TsÜS § 113 lg. 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Seega on tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt aegumistähtaeg lühem (kolm aastat) ja rakendada tuleb kolmeaastast aegumistähtaega alates
34. juulist
35. Tähtaeg seega
38. Kolmas isik esitas esialgselt nõude kohtusse
39. augustil 2004 ja seega ei ole aegumise kohaldamine põhjendatud. Kohtusse pöördumisega aegumine peatus. Samuti võtab kohus siinkohal arvesse

§ 118lg.

3 sätestatud üldist 10 aastast tähtaega pärandi vastuvõtmiseks. Vastavalt esitatud dokumentidele on kolmas isik V R N Ri poeg /t.l. 432/ ja seetõttu kuulub ta esimese ringi pärijate ringi Pärimisseaduse § 13 järgi. Kohus ei pea siinkohal põhjendatuks kostja seisukohta, et nõuete rahuldamine võib rikkuda teiste N Ri pärijate õigusi. Notarile on avalduse esitanud vaid hageja ja V R, mistõttu puudub alus eeldada, et N Ril võib olla veel pärijaid. Igal juhul ei saa see olla nõuete rahuldamata jätmise aluseks. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas väidetavalt N Ri poolt koostatud kodune testament vastab sel ajal kehtinud nõuetele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse § järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 93

ja 94 järgi on testament tühine Tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks pärimisseaduse § 86 ja 92 sätestatud alustel. Testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist võivad nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud aja jooksul. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et esialgse hagi esitanud I R kui N Ri vend on

§ 14lg.

3 järgi teise järjekorra pärija. Iseseisva nõudega kolmas isik V R on N Ri poeg, seega

§ 13lg.

1 järgi esimese järjekorra pärija. Seega on just V R esimese järgu pärijana

§ 12lg.

2 järgi õigustatud pärima N Rist järele jäänud vara ja vastavalt

§ 94lg.

2 on just temal õigus nõuda N Ri testamendi kehtetuks tunnistamist või testamendi tühisuse tuvastamist. Seevastu I R ei ole

§ 12lg.

2 tulenevalt N Ri vara pärijaks ja seetõttu ei ole võimalik tema hagi rahuldada. Sellele seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus oma

2. 2010.a. otsuses. Hageja I R vaatamata sellele oma nõudest ei loobunud. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist põhjusel, et hageja I Ri õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik (TsMS § 423 lg. 2 p. 1). Kohus nõustub siinkohal kostjaga ja jätab I Ri hagi läbi vaatamata. Kolmas isik on esitanud nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks seoses selle mittevastavusega seaduse nõuetele. lk 9 Pärimisseaduse § 23 lg. 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Lõike 2 järgi tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Antud juhul oli tunnistajate kohale kutsujaks mitte testaator vaid testamendijärgne pärija, mis on tegelikult üks vorminõude rikkumine koduse testamendi tegemisel. Lõike 3 kohaselt kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Kohus on
3. märtsi 2007.a. määrusega määranud käekirja ekspertiisi /t.l. 387 II kd/ tuvastamaks, kas
4. mail 2001 Tallinna Haiglass tehtud N Ri testamendil olev testaatori allkiri on kirjutatud N Ri poolt. Testamendile antud allkirja analüüsinud eksperdid on jõudnud järeldusele, et kõnealusel testamendil olev testaatori allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud N Ri poolt. Kohus kuulas kohtuistungil ära ekspert H. Randmäe /t.l. 470 II kd/ kelle kinnitusel kinnitab väljend „tõenäoliselt ei ole kirjutatud testaatori poolt“, et allkirja on kirjutanud keegi teine. Kategoorilise eituse vormis saab arvamuse anda vaid siis, kui allkiri antakse eksperdi juuresolekul. Ekspert on veendunud, et allkirja on kirjutanud keegi teine, kes püüdis jäljendada N. Ri allkirja. Seda kinnitab rida tunnuseid uuritud allkirjal. Eksperdi arvamus seab kahtluse alla tunnistajate Ji, Mi ja T ütlused /t.l. 194-195 II kd/ selle kohta, et testaator kirjutas testamendile alla nende juuresolekul. Kuna nimetatud tunnistajad on kostja tuttavad (A. J on kostja elukaaslane, teised kaks kauaaegsed töökaaslased) on kohtule jäänud mulje, et tunnistajad on tugevalt kallutatud ja seetõttu ei ole oma ütlustes olnud ausad. Ka on A. J tasunud pärimisteate avaldamiselt riigilõivu, mis kahtlemata seob tema kostja kui testamendijärgse pärijaga, sest kuidas teisiti seletada tema puutumust N Ri pärandi ja pärimisteatega. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistajate ütlusi selle kohta, et testament kirjutati valmis vanemõe juhendamisel ja tema poolt pakutud kabinetis. Tunnistajana ütlusi andnud vanemõde S. P /t.l. 192/ ei ole rääkinud midagi testamendi tegemisest, kuigi märkis ära, et N. Rit külastasid üks naine ja kaks meest. Vastupidi- tunnistaja pidas vajalikuks märkida, et testamendi tegemiseks käivad haiglas notarid. Tunnistaja mäletas küll eelnevalt märgitud kolme tunnistaja käimist haiglas, kuid on veendunud, et ei ole nendega ise suhelnud. Kohus ei ole asunud seisukohale, et kuna ilmselt N R vaidlusalusele testamendile alla ei kirjutanud, ei olnud ta otsusevõimeline. Vastupidi, kuna rea tõenditega on tõendatud, et haiglass olles oli N R pidevalt morfiini mõju all (tunnistaja S. P ütlused t.l. 192 II kd), ei olnud ta kontaktne (ei suutnud rääkida) lükkab see omakorda ümber tunnistajate ütlused selle kohta, et N R oli selge mõistuse juures, suhtles nendega ja rääkis oma soovist teha testament kostja kasuks. Kuigi testamendi võis valmis kirjutada tunnistaja M, ei ole selge, kes testamendile tegelikult allkirja kirjutas. Küll aga on asja kohtulikus menetluses tõendatud, et lk 10 testamendile ei kirjutanud alla testaator N R ja seetõttu on vaidlusalune testament tühine. Ilma testaatori allkirjata ei ole testamenti tehtud. Seetõttu puudub vajadus tuvastada, kas N R oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V Ri esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on vaidlustanud hageja ja kolmanda isiku esindaja volituste olemasolu. Kohus leiab sellise vaide olevat põhjendamata, sest kohus on hageja esindaja G. Kulli volitusi kontrollinud ja lubanud tal osaleda protsessis hageja esindajana. Samuti on I R oma kirjas /t.l. 362/ kinnitanud G. Kulli volitusi tema esindamisel kohtus. Kohus ei pidanud, hageja iga ja elukoha kaugust arvestades, mõistlikuks kohustada hagejat ilmuma kohtuistungile esindaja volituste kinnitamiseks. Mis puutub kolmanda isiku esindamisse, siis on V R andnud volituse J. Pile t.l. 263/, kes omakorda volitas V Rit esindama Gennadi Kulli /t.l. 262/. Ka on V R kohtule istungil olles kinnitanud G. Kulli volitusi. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne
5. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kuni selle ajani kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg. 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hageja I Ri hagi läbi vaatamata jätmisega jätab kohus menetluskulud selle hagi osas hageja kanda. Seoses kolmanda isiku hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kolmanda isiku esindaja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt summas 24 319 krooni /1554,27 € ja jääb selle taotluse juurde. Arvestades menetluse kestvust ja keerukust , leiab kohus, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult.. Kohtunik: Külli Mõlder