/t.l 13/ 23.07.2010.a. esitas AS Swedbank kohtule hagi V V vastu võla 34 616.42 krooni, intressi 2461 84 krooni, viivise 2816.37 krooni, kokku 39 894.63 krooni ja täiendavate viiviste nõudes /t.l 23/ 16.08.2010.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse ja alustati eelmenetlust. Määruse kohaselt kohustati kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht vähemalt 20 päeva jooksul hagi talle kättetoimetamisest /t.l 19/. 30.08.2010.a. saatis kohus kostjale hagimaterjalid teate /t.l 20-21/, mille kostja sai kätte 03.09.2010.a./t.l 23/. 24.09.2010.a. esitas kostja Vo V kohtule avalduse hagi õigeks võtmise kohta /t.l 24/. Hageja nõue, põhjendus I Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.02.2008 AS Hansapank, praeguse nimega AS Swedbank (edaspidi hageja) ja V V (edaspidi kostja) laenulepingu nr 08-016115-VL (edaspidi leping) summas 40 000,00 EEK (nelikümmend tuhat), intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.02.2013 (lisa 1). Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval (lisa Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.04.
kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palume kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina.
lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse , kui kostja võtab hagi kohtule esitatud avalduses või eelmenetluses hageja hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses õigeks.
’ lg 3 kohaselt võib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks määrata lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p. 7 kohaselt on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lõike 2 punkti 3 alusel.
lg 6 kohaselt, kui hageja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud
Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv kokku 8 538,49 Eesti krooni, s.h. 1 038,49 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest (tasumine kontrollitud maksekäsu menetluses) ja 7 500,00 kr hagi esitamise eest (lisa 9). Hageja on valmis asja lahendamisega muul viisil kokkuleppel s.t. kostja tunnistab hagi täies ulatuses, on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitab kohtule kinnituse, et loobub enne otsuse teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamisest. Sel juhul kuulub hageja poolt tastud riigilõivust 8 538,49 Eesti krooni kostja poolt tasumisele 4 269,25 Eesti krooni ning pool tasutud riigilõivust summas 4 269,25 Eesti krooni kuulub
Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407, 440 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust, palub hageja: 1) lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult; 2) välja mõista V V`lt Swedbank AS kasuks 39 894,63 Eesti krooni; 3) välja mõista V V`lt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (34 616,42 Eesti krooni) alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); 4) kõik menetluskulud jätta V V kanda; 5) välja mõista V V’lt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 8 538,49 Eesti krooni, 6) välja mõista V V’lt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (8 538,49 Eesti krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 7) tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. KOSTJA SEISUKOHT 3 2-10-35444 Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet /t.l. 24/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata.
lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud, p. 4 kohaselt öelda leping üles ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 kohaselt Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2010.a. avaldatud intressimäära teatele, teatas Eesti Pank, et võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2010 oli 1.00%. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja võla, intressi ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 39 894.63 krooni ja viivis protsendina põhinõudest (34 616.42 Eesti kroonilt) alates hagi esitamisest kohtusse s.o 24.07.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja palub määrata kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud on riigilõiv 8538.49 krooni /t.l 16/. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 4 2-10-35444 Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 8538.49 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kristel Pedassaar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.