Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS esitas 17.08.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxx Pxxx vastu võlgnevuse 27 937,39 krooni saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 07.09.2009.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 25.06.2010.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiiremenetluse avalduse
Swedbank AS esitas 19.07.2010.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Jxxx Pxxx vastu võlgnevuse 29 748,43 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 24 499,80 krooni põhiosa, 2305,67 krooni intress ning 2942,96 krooni 19.07.2010.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 07. detsembriks 2010.a. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud 2
Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt
ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.
lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 14.09.2006.a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-163311-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev (P), mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 25 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata ning 23.02.2009.a sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-015347-KX alla. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 krooni, millele vastab 47,93 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni, millele vastab 319,56 eurot, samuti kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot ja kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu summas 6,39 eurot. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõivud kogusummas 373,88 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 06.01.2011.a tasus hageja maksekorraldusega nr 20169 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 3100057358 hagimaterjalide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel kohtutäituri tasu 26,76 eurot. Kuna kohtutäituril ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada, esitas ta TMS § 48 lg 2 alusel kohtule arve kohtutäituri tasu väljamõistmiseks koos käibemaksuga summas 15,30 eurot. Seega kuulub kohtutäituri tasu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele summas 15,30 eurot, ülejäänud osas, s.o summas 11,46 eurot, kuulub kohtutäituri tasu
Samuti kuulub hageja taotlusel
lg 1 p 1 alusel hagejale tagastamisele kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu enammakstud osa summas 6,39 eurot (hageja tasus 09.03.2011.a maksekorraldusega nr 24061 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900078680 ekslikult riigilõivu ettenähtust 2 korda rohkem, s.o summas 12,78 eurot). Hageja taotlusel tuleb vastavalt
lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.