← Eesti

2-10-34881/6

2-10-34881 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2010.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-10-34881 Tsiviilasi AS Tuule Investeeringud avaldus

§ 23

lg-le 2 lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu arvestuse (Lisa 12). Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgniku esindajaga, analüüsinud võlgniku poolt esitatud raamatupidamis- ja muid dokumente, võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi, teostanud võlgniku bilansi analüüsi. Kuna võlgnikul puudub igasugune käibevara, siis taotleb haldur tasu hüvitamist osalises summas riigi eelarvest. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 23 lg 4, § 30; § 31 lg 1, 2 ja 4, teeb haldur ettepaneku: -juhul, kui ükski võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu määratud rahasummat, lõpetada Tuule Investeeringud AS pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotivara koosneb peamiselt nõuetest; -teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 75 000 krooni, arvestades kulusid, mis tuleb kanda tagasivõitmise võimaluste selgitamiseks ning tütarettevõtete osaluste väärtuse kindlakstegemiseks; -mõista välja ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), kuna võlgnikul puuduvad igasugused vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ning seda pole võimalik kanda ka võlgniku varade arvel. Täiendavas aruandes on ajutine haldur selgitanud ettevõtte müügi asjaolusid. Nimelt oli enne pankrotiavalduse esitamist üheks olulisemaks tehinguks võlgniku lepingute, kliendibaasi ja vara ning töötajate (sisuliselt ettevõtte) üleandmine AS-le Eugesta Eesti (ka Eugesta)

  1. aprillil 2010.a. Vastavalt võlgniku endise juhatuse liikme Andrus Tasak kirjalikule selgitusele halduri järelepärimisele (lisa nr 1) tegi Eugesta esmakordselt ettepaneku ettevõtte ostmiseks juba 2007.aastal, kuid tol ajal ei saavutanud pooled kokkulepet tehingu hinnas (hinnavaheks kujunes ca 10 miljonit krooni). 2009.a lõpus pöördus Eugesta uuesti võlgniku 7 2-10-34881 poole ettepanekuga asuda ettevõtte omandamiseks läbirääkimistesse ning mitu kuud kestnud läbirääkimiste tulemusena sõlmiti kokkulepe võlgniku lepingute, kliendibaasi ja vara ning töötajate üleandmiseks
  2. aprilli 2010.a lepingus sätestatud tingimustel. Haldur esitab nimetatud lepingu koos eestikeelse tõlkega hiljemalt
  3. septembril kl 10.00, kuna leping on veel tõlkimisel. Lepingut täideti veel juunis-juulis 2010.a, mil lepingu alusel anti Eugestale üle viimased kaubad, mis olid ladustatud Smarten Logistics laos. Oluline on siinjuures märkida, et lepingu punkt 2.2.2 alusel kohustus võlgnik tasuma need kohustused (peamiselt hankijate arved, kuid ka maksukohustus), mis olid sissenõutavaks muutunud enne
  4. aprilli 2010.a ja Eugesta (endise juhatuse liikme seletuskirja kohaselt) need võlgniku kohustused, mis muutusid sissenõutavaks alates
  5. aprillist 2010.a. Sellest põhimõttest lähtuvalt oli ka kokku lepitud lepingu hind. Võlgnik täitis endale võetud kohustused ning tasus enne
  6. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustused hankijate ees, kasutades selleks peamiselt Eugestalt lepingu alusel saadud tasu. Eugestalt laekunud rahalised vahendid Escrow-kontolt kokku summas 11 749 929,90 EEK on kajastatud lisas nr
  7. Maksed hankijatele, mis kaeti peamiselt Eugestalt saadud vahenditest on kajastatud käesoleva aruande lisas nr
  8. Võlgnik on haldurile selgitanud, et arved, mille Eugesta lepingu järgi pidi hankijatele tasuma, muutusid sissenõutavaks mais-juunis 2010.a, kuigi arve võis olla esitatud enne
  9. aprilli 2010.a lepingut, kuna maksetähtajad olid arvetel enamasti 30-60 päeva. Nagu võlgnik on varasemalt märkinud, ei täitnud Eugesta omapoolseid kohustusi ning võlgnikuni jõudsid hankijate pretensioonid arvete tasumata jätmise kohta. Seejärel asusid pooled (juunis 2010.a) vaidlustesse ning läbirääkimistesse pärast
  10. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise osas. Vastavalt võlgniku endise juhatuse liikme Andrus Tasak seletusele oli võlgniku eesmärgiks ja ka lepingust tulenevaks kohustuseks anda Eugestale üle ettevõte sellisena, nagu ta oli lepingu sõlmimise ajal. Seoses hankijatele tasumata jätmisega tekkis reaalne oht, et hankijad ütlevad lepingud üles ning Eugestale tasu eest üle antud lepingud hankijatega muutuvad sisuliselt väärtusetuks. Pikaajaliste hankijatega kontakti kadumine oleks aga tähendanud ka seda, et võlgnik rikub kohustust anda ettevõte üle mitte halvemas seisundis, kui ta oli lepingu sõlmimise ajal aprillis 2010.a. Sooviga leida vaidlustele kohtuväline lahendus asus võlgnik juunis 2010.a Eugestaga läbi rääkima, lähtudes lepingust, mille järgi pidid pooled enne kohtu poole pöördumist proovima vähemalt 2 kuu jooksul vaidluste korral kohtuväliselt läbi rääkida. Kompromissi saavutamise soovist lähtudes tasus võlgnik ise veel juunis 2010.a makse maksuametile ja ka osadele töötajatele, kellele samuti Eugesta võlgu jäi. Lahenduse otsimine jätkus veel ka pärast võlgniku aktsionäri vahetust (uueks aktsionäriks sai juulis 2010.a EVK andmetel OÜ Solmerk) ja sellega seotud juhatuse vahetust. Seoses asjaoluga, et juuli keskpaigaks ligi 2 kuud kestnud vaidlustele lõppu ei paistnud tulevat ning vastastikusele kokkuleppele Eugestaga ei jõutud, ei näinud uus juhatus muud alternatiivi ega võimalust tegevuse jätkamiseks ning esitas kohtule
  11. juulil 2010.a pankrotiavalduse. Puudusid rahalised vahendid nii õigusvaidluste edasiseks jätkamiseks kui ka Eugesta kohustuste tasumiseks omadest vahenditest. Seoses sellega, et Eugestaga peetud vaidluse lahendusest sõltus otseselt võlgniku edasine tegevuse jätkamine, oli võlgnik sunnitud ligi 2 kuud pühendama õiguslike vaidluste pidamisele, selle asemel, et investeerida aega äriplaani elluviimisele ja tegevuse jätkamisele peamiselt Rootsi lepingupartneritega Bic (tulemasinate müüja), AB Stockmos Fruktindustrier (alkoholivabad siidrid), Arla (juustutooted) ja Spendrups Bryggeri AB (õlu, soodavesi), jm. 8 2-10-34881 Võlgniku poolt antud selgituse kohaselt on ajutise halduri aruande lisas nr 10 seisuga 15.07.2010.a kajastatud kohustused enamus pärast
  12. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustused, mille lepingu järgi oleks pidanud tasuma Eugesta. Varasemalt on sissenõutavaks muutunud üksnes Maren Jentsi ja Allan Tohvi laenulepingutest tulenevad nõuded. Võlgniku hinnangul on ülejäänud võlausaldajatel õigus pöörduda oma nõuetega Eugesta poole kohustuste täitmise nõudes. Seoses lepingu täitmisel tekkinud vaidlustega ning võttes arvesse võimalust, et Eugestaga sõlmitud lepingu punkt 2.2.2 võimaldab hankijate ees esinevate kohustuste täitmist tõlgendada ka võlgniku kahjuks, võttis võlgnik 15.07.2010.a vaidlusalused kohustused siiski raamatupidamise konservatiivse pidamise põhimõttest enda bilanssi. See aga ei tähenda, et võlgnik nõustuks nende nõuete esitamisega või tunnistaks enda kohustust nõuded rahuldada. Tulenevalt lepingu läbirääkimistest ja sellest, kuidas pooled lepingu sõlmimisel punkti 2.2.2 mõistsid, on võlgniku hinnangul kohustuste täitmise eest vastutavaks isikuks siiski Eugesta. 3.
  13. Muud olulisemad tehingud pärast ettevõtte müüki 1) advokaadibüroo Ruus & Vabamets (ülekanne Nordea pank kontolt 02.07.2010) – tasumine õigusteenuse eest seoses Eugestaga lepingu sõlmimisega, mille aluseks on võlgnikuga sõlmitud õigusabileping. Halduri hinnangul ei ole võlgniku 2010.a kõige olulisema tehingu nõustamisega seotud kulude tasumine advokaadibüroole selliseks tehinguks, mis kahjustaks teiste võlausaldajate huve, vaatamata sellele, et tehingu eesmärgid täies ulatuses ei realiseerunud; 2) Smarten Logistics AS (ülekanded Nordea pank kontolt 09.07.2010, 07.07.2010, 04.06.2010) – seoses lepingulise kohustusega anda Eugestale üle kaubavarud, mis asusid muuhulgas Smarten Logistics laos, oli logistikateenuse eest tasumine vältimatu, kuna vastasel korral oleks Smarten Logistics kohaldanud pandiõigust laos asuvale kaubale, ei oleks kaupu enne arve tasumist väljastanud ning võlgnik oleks rikkunud Eugestaga sõlmitud lepingut. Lepingust tulenevaid sanktsioone arvestades ei pea haldur arvete tasumist Smarten Logisticsile teisi võlausaldajaid kahjustavaks; 3) Kriss Kosmeetika OÜ (ülekanne Nordea pank kontolt 02.07.2010) – investeerimiskohustuse täitmine, mis tulenes
  14. aprill 2008.a sõlmitud lepingust (lisa nr 4). Võlgniku selgituse kohaselt täitis ta lepingu järgse kohustuse ajal, mil vaidlused Eugestaga olid pooleli ning mil võlgnik uskus kokkuleppe saavutamisse. Investeerimislepingu järgse kohustuse täitmise ajal ei olnud võlgnik võtnud ka enda bilanssi vaidlusalused kohustusi hankijate ees, mistõttu ei saa üheselt väita, et tegemist oleks ühe võlausaldaja eelistamisega teisele; 4) LX-KONTOR OÜ (ülekanne Nordea pank kontolt 28.06.2010) – tasu raamatupidamisteenuse eest, mis on ettevõtte toimimiseks ning äriseadustikust tuleneva raamatupidamiskohustuse täitmiseks vältimatult vajalik kulu ja mis ei saa kahjustada teisi võlausaldajaid; 5) maksukohustuse täitmine (ülekanne Nordea pank kontolt 28.06.2010) – tegemist oli enne 08.04.2010.a sissenõutavaks muutunud maksukohustuse täitmisega. Perioodil alates 08.04.2010 kuni 28.06.2010 on võlgnik tasunud maksekohustusi üle 500 000 krooni. Halduri hinnangul ei kahjusta maksekohustuse täitmine teiste võlausaldajate huve; 6) Foxman AS ja Suve Auto (ülekanne Nordea pank kontolt 18.06.2010) – renditud sõiduautode tagastamisega seotud turuhinna ning liisinguväärtuse vahe hüvitamine autode müüjatele seoses lepingu lõppemisega. Halduri hinnangul oli tehing suunatud püsikulude vähendamisele ning tehing ei kahjustanud teiste võlausaldajate huve; 7) Tehingud sidusettevõtte Kristefort OÜ osaga (20.01.2010) – osanike otsusega vähendati täies ulatuses ja samaaegselt suurendati osakapitali, mille tulemusena hinnati senine osakapital nulliks ja ainuosanikuks sai läbi osakapitali suurendamise enamusosanik 9 2-10-34881 Maren Jents (lisa nr 5). Arvestades OÜ Kristefort majandustulemusi ning asjaolu, et põhilise osa tema varast moodustab nõue võlgniku enda vastu, siis peab haldur osakapitali vähendamise otsust mõistlikuks ning leiab, et võlgnikule kuulunud osaluse mahakandmine ei kahjusta teiste võlausaldajate huve; 8) Tehingud OÜ Sulteek Invest osaga ja Tammearu kinnistuga – haldur täpsustas tehingu tingimusi ning selgus, et Tammearu kinnistu koos võlgniku vallasvaraga anti Sulteek Invest OÜ-le üle investeerimiskohustuse täitmisena (vt leping, lisa nr 4). Kinnistu väärtus (arvestades sellel asuvat isiklikku kasutusõigust ja hüpoteeki) ning vallasvara maksumus mitterahalise investeeringuna ei katnud aga ligilähedaseltki investeerimiskohustuse summat, mistõttu senine osakapital ettevõttes hinnati nulliks, samaaegselt suurendati osakapitali uue investori poolt (võlgnikul puudusid rahalised vahendid ja ka huvi osakapitali täiendavaks sissemakseks) ning uueks ainuosanikuks sai Teevi Auto (lisad nr 6-8). Osakapitali vähendamise ja seejärel suurendamise tulemusena arvati võlgnik, kes piisavalt vabu vahendeid osakapitali sissemakseks ei omanud, osanike ringist seoses täiendava sissemakse tegemata jätmisega välja. Võlgniku kirjalik seletus nimetatud tehingute kohta on lisas nr
  15. Halduri hinnangul võivad esineda nimetatud tehingu osas tagasivõitmise alused ning kahju hüvitamise nõude esitamise alus juhatuse liige Tõnis Sakkeuse vastu, kuna tegemist on tehingutega seotud osapoolte vahel ning eelkõige on pärast investeerimiskohustuse osalist täitmist osakapitali mahakandmine ning võlgniku väljaarvamine osanike nimekirjast küsitav. Eeltoodud hinnang on antud muuhulgas lähtudes eeldusest, et võlgnik ei olnud kohustatud tasuma pärast
  16. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustusi ning loetelus viidatud tehingute tegemise ajal puudusid võlgnikul muud sissenõutavaks muutunud nõuetega võlausaldajad peale Maren Jensi ja Allan Tohvi. Nimetatud eraisikutest võlausaldajaid võivad eeltoodud tehingud kahjustada, kuna eelistatud on teistele võlausaldajatele kohustuste täitmist, kuid samas on nimetatud võlausaldajad avaldanud haldurile, et nad ei soovi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Samas leiab haldur, et Eugestaga sõlmitud lepingu inglise keelsest tekstist ei tulene selgesõnaliselt asjaolu, et Eugesta kohustus enda kanda võtma alates
  17. aprill 2010.a sissenõutavaks muutuvad võlgniku kohustused, mis on kajastatud ajutise halduri aruande lisas 10 ning see küsimus on mitmetitõlgendatav. Siinjuures on oluline lähtuda lepingu tõlgendamise põhimõttest, mille järgi tuleb lepingut tõlgendada lähtudes poolte tegelikust tahtest. Halduri hinnangul on loogiline ning põhjendatud Eugestaga sõlmitud lepingut tervikuna tõlgendades, et Eugesta tõepoolest võtab enda kanda pärast lepingu sõlmimist sissenõutavaks muutuvad kohustused, kuna lepingu järgi omandas Eugeta võlgnikult toimiva ettevõtte (või vähemalt ettevõtte osa ehk käitise), ja seetõttu on võlgniku põhjendused üldjoontes usutavad. Uue asjaoluna toob haldur välja, et
  18. septembril 2010.a avaldas võlgniku endine üürileandja Ametlikes Teadaannetes kuulutuse, mille kohaselt müüb üürileandja OÜ Apotsenter pandipidajana võlgnikule kuuluvaid vallasasju, mis asuvad võlgniku endisel üüripinnal Laki 34, Tallinn (lisa nr 9). Haldur nõudis võlgnikult selgitust, mis asjaoludel ei ole võlgniku bilansis kajastatud kuulutuses märgitud vallasvara ja miks andmeid nimetatud vara kohta haldurile ei esitatud, viidates juhatuse liikme vastutusele pankrotiseaduse ning karistusseadustiku alusel. Samuti edastas haldur enne enampakkumise läbiviimist üürileandjale kirjaliku teate enampakkumise läbiviimise keelamise kohta, tagamaks võimaliku võlgniku vara säilimine (lisa nr 10). Teadaolevalt ei õnnestunud ostjat sel enampakkumisel leida. 10 2-10-34881 Võlgnik selgitas oma vastuskirjas (lisa nr 11), et üüripinnal ei asu võlgniku vara ning kuulutuses märgitud vara kuulub osaliselt üürileandjale endale, s.o kuulutuse punktis 13 nimetatud vara (serverikapp) ja muus osas OÜ-le Sulteek Invest, s.o muu vara peale veinide. OÜ V.V. Vein esindaja kinnitas 13.09.2010.a kinnituses, et kuulutuse punktis 24 nimetatud kaubanäidised (valged ja punased veinid) on OÜ V.V. Vein omandis (lisa nr 12). Võlaõigusseadus lubab teatud juhtudel üürileandja pandiõiguse teostamist ka üüripinnal asuva kolmanda isiku vara suhtes, mistõttu selles osas võib tekkida vaidlus üürileandja ning OÜ Sulteek Invest ja V.V.Vein OÜ vahel, millest ei sõltu aga võlgniku varaline olukord. Haldur selgitas lähtuvalt endise juhatuse liikme A. Tasak selgitusest kaubamärgi Kriss Trading omandi küsimust ning selgus, et kaubamärk on kaubamärgi registri andmetel jätkuvalt võlgniku nimel (lisa nr 13) ja kaubamärki ei ole Eugestale siiski võõrandatud. Kaubamärk on võlgniku raamatupidamises arvel bilansivälise varana, kuna sel puudub võlgniku maksejõuetuse tõttu turuväärtus. Lisaks aegub registreering vähem kui 1 aasta pärast ning ilmselgelt ei ole kaubamärgi õiguskaitse pikendamine ja selle väärtustamine sellega seotud kulude tõttu põhjendatud. Saadud täiendavate andmete põhjal on halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks ka ettevõtte ebaõnnestunud müük AS-le Eugesta Eesti, kes jättis täitmata omapoolsed kohustused võlgniku võlausaldajate ees. Halduri hinnangul ei tulene Eugestaga sõlmitud lepingu inglise keelsest tekstist selgesõnaliselt asjaolu, et Eugesta kohustus enda kanda võtma alates
  19. aprill 2010.a sissenõutavaks muutuvad võlgniku kohustused, mis on kajastatud ajutise halduri aruande lisas 10 ning see küsimus on mitmetitõlgendatav. Siinjuures on aga oluline lähtuda lepingu tõlgendamise põhimõttest, mille järgi tuleb lepingut tõlgendada lähtudes poolte tegelikust tahtest. Halduri hinnangul on loogiline ning põhjendatud Eugestaga sõlmitud lepingut tervikuna tõlgendades, et Eugesta tõepoolest võtab enda kanda pärast lepingu sõlmimist sissenõutavaks muutuvad kohustused, kuna lepingu järgi omandas Eugeta võlgnikult toimiva ettevõtte, ja seetõttu on võlgniku põhjendused usutavad. Halduri arvates on võlgniku kohustuste nimekirjas märgitud võlausaldajatel, sh maksu- ja tolliametil põhjust pöörduda oma nõuetega Eugesta poole. Halduri hinnangul on usutav võlgniku põhjendus, et peaaegu 2 kuud väldanud õigusliku vaidluse tõttu, millest sõltus võlgniku edasine käekäik, puudus võlgnikul sisuliselt võimekus äritegevusega tegelda ning äriplaani Rootsi partneriga Bic (tulemasinate müüja), AB Stockmos Fruktindustrier (alkoholivabad siidrid), Arla (juustutooted) ja Spendrups Bryggeri AB (õlu, soodavesi) ellu viia. Kuna võlgnikul puudusid ka vahendid, et pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse ning samuti ei olnud vaidluse perspektiiv Eugestaga võlgniku jaoks selge, ja mööndes võimalust, et võlgnik võib olla vastutavaks isikuks ka pärast
  20. aprilli 2010.a sissenõutavaks muutunud kohustuste suhtes, esitas võlgnik ise pankrotiavalduse. Halduri hinnangul ei saa maksejõuetuse tekkimise vahetuks põhjuseks pidada muid viimastel kuudel enne avalduse esitamist võlgniku poolt tehtud tehinguid. Võlgnik esitas halduri nõudel ka võlgniku bilansi ja kasumiaruande 2010.a esimese kvartali kohta, millist nähtub, et võlgnik oli veel 2010.a esimeses kvartalis kasumis – kasum ca 204 000 krooni (lisa nr 14). Arvestades 08.04.2010.a lepingut Eugestaga, mis pidi lahenduse tooma hankijate nõuete osas, moodustasid võlgniku reaalsed kohustused pärast ettevõtte müüki ca 10 000 000 krooni, mille tasumiseks piisas täielikult Eugestaga sõlmitud lepingust laekuvast rahast. Kuigi võlgniku 31.03.2010.a bilansis on kajastatud kohustusi summas ca 16 568 000 krooni, olid neist ca 5 000 000 krooni suuruses summas arved, mis olid küll juba võlgnikule saabunud ja seetõttu raamatupidamises arvele võetud, kuid mis 11 2-10-34881 muutusid sissenõutavaks (maksetähtpäev saabus) alles pärast 08.04.2010.a kuupäeva ja mille oleks pidanud tasuma seega Eugesta. Halduri hinnangul muutus võlgnik täpsustatud andmetel maksejõuetuks juuli keskel 2010.a, kui oli selge, et Eugestaga tekkinud vaidlus ei lahene kohtuväliselt, võlgnik võttis Eugesta poolt tasumata kohustused oma bilanssi ning kui oli selge, et võlgnik ei suuda neid kohustusi täita. Lisaks esitasid leppetrahvinõuded võlgniku vastu Estonet SRL ja Kristefort OÜ. Arvestades asjaolu, et pankrotiavaldus esitati kohtusse
  21. juulil 2010.a, siis on pankrotiavaldus esitatud tähtaegselt. Sel ajal oli võlgniku juhatuse liikmeks Tõnis Sakkeus. Haldur täpsustab siin kohal ka seda, et otsus Tõnis Sakkeuse juhatuse liikmeks valimiseks võeti vastu
  22. juunil 2010.a, kuigi äriregistri kanne tehti alles
  23. juulil 2010.a (lisa nr 15). Haldur on toonud välja suuremate võlausaldajate nõuete sissenõutavaks muutumise ajad ja võlausaldajate andmed Suuremateks võlausaldajateks on: 1) Estonet SRL – 4 069 680,66 krooni – kohustus 01.07.2008.a investeerimislepingust (lisa nr 16), mille järgi võttis võlgnik kohustuse investeerida Rumeenias kaupade müügiks mõeldud internetikeskkonna väljaarendamisse, kuid ei suutnud oma kohustust lepingus sätestatud tähtajaks täita. Poolte kokkuleppel pikendati kohustuse täitmise tähtaega kuni
  24. maini 2010.a. Esmakordselt esitas võlausaldaja võlgniku vastu nõude 06.07.2010.a. Nõue koosneb leppetrahvi nõudest. 2) Kristefort OÜ – 5 416 240,88 krooni – Kristefort OÜ asutati võlgniku poolt seoses sooviga edendada internetipõhist kaupade müüki ning sooviga asuda haldama vastavat internetikeskkonda (internetioksjon) kaupade müügiks Ukrainas ja Poolas. Nõue on tekkinud 20.10.2008.a sõlmitud koostöölepingu alusel (lisa nr 17), mille alusel kohustus võlgnik investeerima oma vahendeid ning kandma esialgsed kulud internetikeskkonna haldamiseks, tarkvara soetamiseks ja edasiarendamiseks, samuti välisturule sisenemiseks vajalikeks muudeks kuludeks, sh personalikuludeks. Esialgselt kohustus võlgnik täitma oma kohustused 01.maiks 2009.a, kuid poolte kokkuleppel pikendati kohustuse täitmise aega kuni
  25. maini 2010.a. Võlgnik siiski ei leidnud piisavalt vabu rahalisi vahendeid ja ei suutnud lepingut täita ning kulud kandis võlgniku asemel Kristefort OÜ. Kristefort nõue koosneb Ukrainas ja Poolas internetikeskkondade käivitamiseks tehtud kuludest, mille osalist hüvitamist võlgnikult nõuab, ja leppetrahvinõudest kohustuse rikkumise eest. Esmakordselt esitas Kristefort võlgniku vastu nõude 06.07.2010.a. 3) Maksu- ja tolliamet (Eesti Vabariik) – 3 890 809,94 krooni – maksu ning intressinõue. Seisuga
  26. aprill 2010.a oli sissenõutavaks muutunud maksunõue ca 400 000,- krooni ning selle kohustuse on võlgnik täitnud mitmete erinevate maksetega kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Ülejäänud kohustuse täitmise eest vastutab Eugesta Eesti AS. 4) V.V. Vein OÜ – 6 945 339,48 krooni – nõue tuleneb 06.01.2003.a juhtimis- ja logistikateenuse osutamise lepingust (lisa nr 18), mille järgi hankis V.V. Vein OÜ võlgniku tellimusel kaupu (alkohoolsed joogid) ning tasus kaupade, samuti transpordi eest, andis kaubad võlgnikule edasimüügiks üle ning võlgnik kohustus kaupade eest pärast nende realiseerimist V.V. Vein OÜ-le tasuma. Võlgnik oli V.V. Vein OÜ ainsaks lepingupartneriks. Tegemist on nõudega, mis muutus sissenõutavaks pärast
  27. aprilli 2010.a ja mille võlgniku arvamuse järgi pidi tasuma Eugesta. Haldur saatis võlausaldajatele teated võimaluse kohta tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 75000 krooni (lisa nr 19). Tänaseks ei ole haldurile teadaolevalt ükski võlausaldaja nõustunud nimetatud summa tasumisega. Võlausaldajate poolt haldurile edastatud kirjalikud vastused on lisatud aruandele (lisa nr 20). 12 2-10-34881 KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud pankrotiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et AS Tuule Investeeringud suhtes on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 30

lg 2 kohaselt teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgniku varaks nõudeõigused ostjate vastu summas 16 964 maksimaalselt ja tütarettevõtete osad väärtusega 6 490 380.- krooni. Samas enamuse tütarettevõtete varast moodustavad nõuded emaettevõtte vastu. Sisuliselt puudub võlgnikul turuväärtust omav vara. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 26 000 000 krooni. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul tuleks kontrollida kas kahe tütarettevõtte osade müügi, samuti mõnede arvete tasumisel esinev tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Kuna see ei ole selge, ei pea haldur pankrotimenetluse jätkamist põhjendatuks. Kohus on kaalunud ka ettevõtte müügitehingu tagasivõitmise võimalust, kuid on veendunud, et vaidlus tooks endaga kaasa terve rea kohtuvaidlusi ja olulisi menetluskulusid. Ka ei ole selge tagasivõitmise aluse olemasolu. VÕS § 175 lg. 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Antud juhul puuduvad andmed võlausaldajate nõusolekust kohustuste üleandmisele. Isegi kui tagasivõitmine õnnestuks, ei anna see loodetud tulemust, sest võlgniku poolt tehingu alusel saadu tuleks teisele poolele tagastada. Võlausaldajate nõuded jääksid enamuses ikkagi rahuldamata. Kohus võtab siinjuures arvesse ka asjaolu, et tehingust saadud rahalistest vahenditest on võlgnik teinud makseid hankijatele (ajutise halduri täiendava aruande lisa 3). Kohus määras võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda Pärnu Maakohtu deposiiti antud asjas võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 75 000 krooni 20 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Keegi kohtu deposiiti makset teinud ei ole. Pankrotiseaduse § 29 lg. 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui 13 2-10-34881 pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. ÄS § 219 järgi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul, kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. AS Tuule Investeeringud Sakkeuse ( ). dokumentide hoidjaks määrab kohus juhatuse liikme Tõnis Külli Mõlder kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.