lõikele 4 jõudnud kokkuleppele, et kompromissi kinnitamise määruse osas pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
Tagastada M.K. ja A.M. poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust 1500 eurost pool ehk 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Riigilõiv tuleb tagastada M.K. poolt 11.07.2011, 12.07.2011, 10.08.2011, 11.08.2011 ja 19.09.2011 tehtud maksetest. Riigilõiv tagastada M.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Vabastada V.M. tasumata riigilõivu ja tasumata ekspertiisitasu riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta nimetatud kulud riigi kanda. Vabastada M.K. ja A.M. tasumata ekspertiisitasu riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta nimetatud kulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav, kuivõrd menetlusosalised on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu menetluses on V.M. hagi OÜ PR Holding vastu 114 502,12 euro nõudes ning M.K. ja A.M. hagi OÜ PR Holding vastu 138 394,28 euro nõudes. 21.07.2017 esitasid hagejad ja kostja kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingu. Kompromissilepingus paluvad pooled kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetavad ning kuuluvad seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Pooled kinnitavad, et on 3
. Lähtudes
lg 4 sätetest on pooled leppinud kokku määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Hagejad taotlevad kostja nõusolekul jätta
lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata hageja 1 poolt tsiviilasjas kostja vastu esitatud alternatiivnõue (kahju 54 680,76 eurot ning sellelt viivis) ning hageja 2 ja hageja 3 poolt tsiviilasjas kostja vastu esitatud alternatiivnõue (kahju 57 450 eurot ning sellelt viivis), kuivõrd hagejad avaldavad, et võtavad oma alternatiivnõuded
Hagejate poolt esitatud alternatiivnõuded ei ole kohtu poolt menetlusse võetud. Kohus on seisukohal, et tuleb kohaldada seaduse analoogiat
21.07.2017 esitatud avaldusest nähtuvalt hagejad ei soovi alternatiivnõuete läbivaatamist kohtus. Seetõttu pole otstarbekas nõudeid menetlusse võtta ja siis tagasivõtmise avaldus vastu võtta
lg 1 p 2 alusel, sest hagejad oma avaldusega alternatiivnõuete menetlemist ei soovi. Menetluskulud
lõike 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pärnu Maakohtu 06.08.2010 määrusega on hageja 1 V.M. menetlusabi korras vabastatud osaliselt riigilõivu tasumisest, kohustades teda tasuma haginõudelt 1 791 569 krooni (114 502,13 eurot) lõivu 10 000 krooni (639,12 eurot). Nimetatud summa on V.M. poolt tasutud. Praegu kehtiva riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel hagihinnaga 100 000 kuni 150 000 eurot tasuda riigilõivu summas 1500 eurot. Pärnu Maakohtu 19.08.2014 määrusega on V.M. menetlusabi korras osaliselt vabastatud ekspertiisitasu summas 2500 eurot tasumisest, kohustades teda maksma ekspertiisitasu 50 eurot. Kompromissi sõlmimisel on poolel õigus tagasi saada pool tasutud riigilõivust, käesoleval juhul 750 eurot. V.M. on tasunud 639,12 eurot, seega 110,88 eurot vähem, mis jääks V.M. kanda. Ekspertiisitasust jääks V.M. kanda 2450 eurot.
lg 4 kohaselt mõistab kohus asja lõpetamise korral menetlusabi saanud isikult menetluskulud riigituludesse. Hageja 1 V.M. on esitanud kohtule taotluse
lg 7 alusel enda vabastamiseks menetluskulude ja täiendava riigilõivu tasumisest.
lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesoleval juhul leiab kohus, et kompromissi sõlmimise tõttu on põhjendatud V.M. vabastamine menetluskulude, s.o täiendava riigilõivu ja tasumata ekspertiisitasu riigi tuludesse tasumise kohustusest. Pärnu Maakohtu 06.08.2010 ja 27.06.2011 määrustega on hageja 2 M.K. ja hageja 3 A.M. menetlusabi korras vabastatud osaliselt riigilõivu tasumisest, kohustades neid tasuma haginõudelt 2 165 400 krooni (138 394,28 eurot) lõivu 5881,75 eurot. Nimetatud summa on M.K. poolt tasutud osamaksetega. Praegu kehtiva riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel hagihinnaga 100 000 kuni 150 000 eurot tasuda riigilõivu summas 1500 eurot. Pärnu Maakohus tagastab 31.08.2017 eraldi määrusega põhiseadusega vastuolus oleva riigilõivu. Lisaks kuulub käesoleva kompromissiga tagastamisele tasumisele kuuluvast lõivust 1500 eurost pool, s.o 750 eurot. Kohtutoimiku andmetel tasus hageja 2 M.K. käesolevas asjas 11.07.2011, 12.07.2011, 10.08.2011, 11.08.2011, 19.09.2011, 24.10.2011, 24.11.2011, 28.11.2011 ja 22.12.2011 riigilõivu kokku summas 1500 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis poolte taotlusel kohus tagastab
lg 7 alusel enda vabastamiseks menetluskulude (ekspertiisitasu) riigituludesse tasumise kohustusest ulatuses, mis ületab juba makstud summat (150 eurot).
lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesoleval juhul leiab kohus, et kompromissi sõlmimise tõttu on põhjendatud M.K. ja A.M. vabastamine menetluskulude, s.o tasumata ekspertiisitasu riigi tuludesse tasumise kohustusest. Kompromissi sõlmimise tõttu on põhjendatud hagejad vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest eelkõige põhjusel, et tegemist on õiguslikult väga keeruka vaidlusega , mis on kestnud alates 2010 aastast ,peale väga mahuka ekspertiisi teostamist on esitatud kohtule hulgaliselt täiendavaid taotlusi (tasaarvestusavaldus, alternatiivne nõue , eksperdi kohtuistungile kutsumine, tunnistajate kohtuistungile kutsumine jne) , mille edaspidine menetlemine on samuti ajamahukas ja kulukas, kuid s.h.hüvitamiskohustuse piiramine on motiveerinud pooli kompromissi sõlmima. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.