§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 27. septembriks 2010.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 08.09.2010.a. Kohtule 09.09.2010.a esitatud vastuses kostja tunnistab hagi ning soovib sõlmida hagejaga kompromissi. 14.10.2010.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest
järgi.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist viie päevani. Kohus leiab, et vastavalt
lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 5895 krooni (1/2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 4250 krooni + hageja õigusabikulud 1500 krooni + hagimaterjalide väljatrüki eest tasutud riigilõiv 145 krooni) kannab kostjad. Samuti on kokku lepitud, et muud kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled taotlesid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 07.07.2010.a maksekorraldusega nr 92713747 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 (selgitus „0501157/15st-1; RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest; Rxxxx Vxxx“) riigilõivu 8645 krooni (tl 29), millest riigilõiv hagi esitamise eest oli 8500 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 4250 krooni taotluses toodud arveldusarvele. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik 3 Ü. Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.