Tsiviilasi nr 2-10-32387 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviil

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS esitas 06.07.2010.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse 74 391,29 krooni, sellele lisanduvate viiviste ja intressi nõudes. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 25.04.2007.a. sõlmitud tagatiseta väikelaenulepingust nr 07-076300-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 90 500 krooni, intressimääraga 16% aastas, laenu tagastamise lõpptähtajaga 06.05.2011a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Viivisemääraks oli laenulepingus kokku lepitud hetkel kehtiv EKP intress

(2)+ 7% aastas, so.0,022% päevas. 26.05.2009a saatis hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse, millega andis täiendava tähtaja võla tasumiseks, hoiatades võlgnevuse tähtajalise mittetasumise korral lepingu ühepoolsest lõpetamisest. 31.07.2009a ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 14.12.2007a sõlmisid Swedbank AS ja Axxx Pxxxxx vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa classic rev krediitkaardi, millega võimaldas kostjale krediidilimiiti summas 4000 krooni ja mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Kostja kohustus, vastavalt sõlmitud lepingule maksma kaardi kuutasu. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt, intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Võlgnik ei täitnud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediitkaart suleti 03.06.2009a. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 07.septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja ema( Axxxx

Nxxxxxx poolt 16.08. 2010.a. vastu võetud( tl 21).

§ 313lg 2 alusel loeb kohus kostjale materjali kättetoimetatuks.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses, kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks, tagaseljaotsuse tegemist ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 8500 krooni. 2

(3)KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407

lg.1, kuna kostja ei ole kohtule vastanud tähtajaks ega ka hiljem, § 407 lg.5 tagaseljaotsuse tegemist takistavad asjaolud puuduvad.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg.1 sätestab: kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud laenulepingust ja krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kuna kostja ei ole oma kohustusi täitnud, on hagejal õigus nõuda õiguskaitsevahendite rakendamist ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus tunnistab omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 3500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt

§ 177

lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

§ 143p 41 sätestatud menetluskulud on 26 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-10-32387/3