§-le 394 ning kohustas teda tähtaegselt hagile vastama hiljemalt 15.novembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat
Määrus ja hagimaterjalid on kostja isa poolt 15.10.2010.a. vastu võetud( tl 42).
Kostja teatas 21.10.2010a e- posti teel kohtule, et on hagimaterjali kätte saanud ja sooviks kokkulepet maksegraafiku koostamisega, kuna on töötu ja tema ainuke sissetulek on hetkel lastetoetus. Kostja teatab, et on juba kevadel soovinud maksegraafiku koostamist, tasumisega 200 krooni kuus. Hageja teatas, et kostja poolt pakutud 200-kroonise igakuise maksega, praeguse võlgnevuse summa juures ei ole hageja nõus, kuna kostja tasuks sel juhul võlgnevust 20 aastat ja nii pikaks perioodiks ei ole hageja nõus kompromissi sõlmima.. Hageja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks hageja poolt esitatavatel tingimustel ja esitas kompromissettepaneku (tl.45). Hageja avaldas, et kui kostja ei ole nõus hageja kompromissettepanekuga, palub hageja teha asjas otsuse. Kohus edastas kostjale hageja kompromissettepaneku ja selgitas olukorda (tl.47). Kostja vastas, et ta ei saa sellistel tingimustel kompromissi sõlmida, kuna ta ei suuda seda täita. Tema ainus sissetulek on lastetoetus. (tl.50). Kohus määras asjas kohtuistungi 26.november 2010a. Hageja esitas seepeale taotluse asja lahendamiseks hageja osavõtuta. Hageja kordas oma ettepanekuid kompromissiks. Kostja teatas, et tal ei ole võimalik sel istungil osaleda. Istungi edasilükkamist pooled ei soovinud. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks, tagaseljaotsuse tegemist ning jätta menetluskulud kostja kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja tunnistab nõuet ega ole esitanud sellel vastuväiteid. Kompromissi sõlmimine on võimalik olukorras, kus sellega nõustub ka hageja. Kuna hageja ei nõustu kompromissi sõlmima, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (
Hageja võlanõue tuleneb Swedbank AS( endise nimega AS Hansapank) ja Mxxxxxx Hxxxxxx vahel 04.03.2004a sõlmitud teleteenuste lepingust, mis seotud kostja arvelduskontoga. 13.02.2008a sõlmisid pooled internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 08-022269-VL, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni, kandes laenusumma kostja arvelduskontole. Kasutatud laenusumma eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi, määraga 20% aastas ja laenu tagastamine pidi toimuma iga kuu 10. kuupäeval. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 10.02.2009 kuni 10.05.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid. Pärast lepingu üles ütlemist vähendas kostja osaliselt laenu põhiosa võlgnevust. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 10.02.2009 kuni 10.05.2009 ka intressimakseid. 18.03.2009 saatis hageja kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, andes võlgnevuste tasumiseks täiendava tähtaja ning hoiatas kostjat võlgnevuste mittetasumisel lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja pöördumisest võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. Kostjal on tasumata hagejale perioodi 11.02.2009 kuni 12.05.2009 viivis summas 26,65 krooni. Peale lepingu ülesütlemist( so 12.05.2009) on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale seisuga 23.09.2010 tasumata viivis 4 573,46 krooni. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr. 23.09.2010a seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees Hagejale tasumata lepingu laenujääk on 40 538,26 krooni. Tasumata on intress summas 3 084,75 krooni. 48 196,47 krooni. 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1216,15 krooni ja hagiavalduse esitamisel juurde tasutud riigilõiv 6283,85 krooni. Hageja menetluskulud kogusummas 7500 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.