Tsiviilasi nr 2-10-31977 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 19.oktoober 2010.a Jõgeva koh

§ 113lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas).

Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Kxxxx Kxxxxxx kanda. Mõista välja Kxxxx Kxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 3750( kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni menetluskulude katteks. Menetluskulude summast on 750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 3000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. 1

§ 113lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas).

Mõista välja Kxxxx Kxxxxxxxx 52( viiskümmend kaks) krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS esitas 05.07.2010.a kohtule hagiavalduse Kxxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse 17 879,25 krooni nõudes. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 05.03.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr 07039568-VL, summas 21 000 krooni, intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtaja 14.03.2011a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. 05.02.2009a saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise kohta, kus palus võlgnevus tasuda, hoiatades võlgnevuse tähtajalise mittetasumise korral alustada kohtumenetlust. 23.02.2009a ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Eelnevalt on asja menetletud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas maksekäsu kiirmenetluses. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 23.septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja elukohas 09.
2. 2010.a. vastu võetud( tl 27). TsMs § 313 lg 2 alusel loeb kohus kostjale materjali kättetoimetatuks. Peale materjalide edastamise kuupäeva teatati kohtule, et Kxxxx Kxxxxxx menetlusdokumendid tuleb saata aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja on vastanud 23.septembril 2010a e- maili teel, et tunnistab nõuet ja asub Soomes ning soovib oktoobri lõpus Eestisse naastes saavutada hagejaga asja lahendamisel kompromissi. Kohus saatis kostja vastuse hagejale, mispeale hageja esindaja teatas, et palub asja lahendamist kirjalikus menetluses hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna hageja ei ole enne kohtuotsust valmis kokkulepet sõlmima. Hageja on valmis sõlmima kokkuleppe kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumise osas. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja tunnistab nõuet ega ole esitanud sellel vastuväiteid. Kompromissi sõlmimine on võimalik olukorras, kus sellega nõustub ka hageja. Kuna hageja ei nõustu kompromissi sõlmima, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 440 lg.1, § 444 lg.4 alusel. 2

§ 82

lg.1 sätestab: kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval.

§ 100

sätestab: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe. Kostja on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

§ 113lg 1 kohaselt ka viivist. Ts

MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 113

lg 1 kohaselt

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg.1 p.1). Kohus teavitas kostjat hageja mõistetud summa tasumise osas. valmisolekust sõlmida kokkulepe kohtuotsusega välja MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 3750 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 52 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag 3