Tsiviilasi nr 2-10-31418 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2011.a Jõgeva ko

§-le 394 ning kohustas teda tähtaegselt hagile vastama hiljemalt 07. septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Määrus ja hagimaterjalid on kostja ema poolt 04.10.2010.a. vastu võetud( tl 37).

§ 313lg 2 järgi loeb kohus kostjale materjali edastatuks.

Kostja teatas 23.10.2010a e- posti teel kohtule, et on hagimaterjali kätte saanud, on temalt nõutava summaga nõus ja sooviks kokkulepet maksegraafiku koostamisega. Kostja teatab, et tasuks edasi summat 456 krooni kuus (tl.38). Hageja teatas, et kostja poolt pakutud 456-kroonine igakuine makse nii suure võlgnevuse summa juures ei ole hagejale vastuvõetav (tl.41). Kostja ei ole teinud alates 14.01.2009.a. hagejale mitte ühtegi makset. Samuti ei ole kostja ei enne kohtumenetlust ega kohtumenetluse kestel hagejaga kompromissläbirääkimiste osas ühendust võtnud. Kompromissi sõlmimine nii väikese igakuise makse peale ei ole hageja arvates võimalik. Hageja, vastu tulles kostja soovile, on nõus võlgnevuse tasumisega igakuiste maksetena ning hageja loobub ajatamise korral võlgnetava summa pealt tasumisele kuuluvast intressist. Hageja pakkus välja kompromissi järgmiselt: kostja kohustub tasuma võlgnevuse 11 254,61 krooni ( võlgnevuse põhiosa, intress ja viivis summas 9604,61 krooni, riigilõiv 900 krooni) igakuiste maksetena 1000 krooni. Kohus saatis kostjale kirja, kus teavitas kostjat hageja poolsest kompromissettepanekust ning kohustas kostjat teatama oma seisukoht 22. novembriks 2010.a. Kostja kohtule ei vastanud. Kohus määras asjas kohtuistungi 24. jaanuar 2011a. Hageja esitas seepeale taotluse asja lahendamiseks hageja osavõtuta ning palus lahendada asi sisuliselt. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus võttis kostjaga telefoni teel ühendust. Vestluse käigus selgus, et kostja ei ole temale e-posti teel saadetud kohtukutset kätte saanud. Kohtuistungi edasilükkamist kostja ei taotlenud, tunnistas võlgnevust. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja tunnistab nõuet ega ole esitanud sellel vastuväiteid. Kompromissi sõlmimine on võimalik olukorras, kus sellega nõustub ka hageja. Kuna hageja ei nõustu kompromissi sõlmima, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse

§ 440lg.1, § 444 lg.4 alusel.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 2

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg.1 p.1).

Hageja võlanõue tuleneb Swedbank Liising AS-i ja Axxx Axxx vahel 30.08.2007a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 124/

1. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt oli maksete tasumise tähtpäevavad iga kuu
2. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev oli 15.08.
3. Intressimäär oli 15,9 % aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 25.02.2009 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, mille kostja sai kätte 09.03.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel 14 päeva jooksul, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu üles. Kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingu ülesütlemist, mistõttu arvutas hageja viivist VÕS § 113 lg.1 määras. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 9604.61 krooni, millest põhivõlg on 8300.83 krooni, intress 412.24 krooni, viivis 841.54 krooni ja võla menetlemise tasu 50 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist kohtuotsuses ja esitas kulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47.93 eurot (750 krooni) ja hagiavalduse esitamisel juurde tasutud riigilõiv 115.04 eurot(1800 krooni), kogusummas 162.97 eurot (2550 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 143p 41 sätestatud menetluskulud on 79,50 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag 3