Kohtuistungil kuulas kohus ära hageja ja kostja. Axxx Rxxxx avaldas, et ta ei nõustu temale määratud esindaja advokaat A.Vissaku seisukohtadega. Ühtegi selgeltmõistetavat nõuet Axxx Rxxxx kohtule ei esitanud. Axxx Rxxx nõudis kohtunikult, et kohtunik kirjutaks Rxxxx käes olevatele dokumentidele ( koopia kohtu toimikus tl.9 ja 11) omakäeliselt, kuhu Rxxxx peaks nende dokumentide peale kaebamiseks pöörduma. Kostja Axxx Vxxxxvaidles Axxx Rxxxx nõuetele vastu. Ta selgitas, et kui ta Axxx Rxxxxxx maja ostis, siis kaevust ei olnud eraldi juttu. Puurkaev, mida Axxx Rxxxx nõuab, asub maja hoovil, see kuulub maja juurde ja oli selge, et koos majaga saab ka puurkaevu. Ostumüügilepingu sõlmimisest on möödunud 12 aastat. Axxx Rxxxxxoleks pidanud nõude kaevu kohta esitama varem kui ta oleks tahtnud midagi nõuda. Nõue on nüüd aegunud. Axxx Rxxxx ja Axxx Vxxx näitasid kohtu etepanekul toimikus oleval katastriüksuse plaanil (tl.10), kus asub kinnistul puurkaev. Pooled näitasid ühetaoliselt- see asub maja ees maja vahetus läheduses. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi pole võimalik menetlusse võtta, kuna esineb hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus
4 Hageja riigi õigusabi korras määratud advokaat on formuleerinud Axxx Rxxxx nõuded ja esitanud nõuetele oma seisukohad. Advokaat ei pea võimalikuks nõuete põhjal vormistada hagiavaldust maakohtule või kaebust halduskohtule. Praeguseks ei ole olemas nõutaval viisil ja konkreetsuses esitatud hagiavaldust, mida oleks võimalik menetleda. Kohus nõustub hageja esindaja põhjendustega ja leiab, et Axxx Rxxxxxnõuded oleksid perspektiivitud. Osaliselt on Axxx Rxxxx nõuete osas jõustunud kohtulahend, osaliselt on need õigusliku aluseta, tõendamata ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Axxx Rxxxx avaldas, et ei leidnud advokaadiga täielikku teineteisemõistmist ja taotleb asja kohtulikku lahendamist. Sellest võib järeldada, et Axxxxxxx ei ole advokaadi esitatud seisukohtadega nõus. Samas ei ole Axxx Rxxxx oma seisukohta sisuliselt põhjendanud ega esitanud asjas täiendavaid faktilisi asjaolusid, õiguslikke põhjendusi või tõendeid. Dokument, mille peale A.Rxxxx soovib kaebust esitada (tl.11 piiriprotokoll on A.Rxxxx väitel võltsing) on vaidlustatav halduskohtumenetluses katastriüksuse moodustamise vaidlustamise raames. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 järgi on halduskohtumenetluses kaebuse esitamised järgmised: Lg.1: Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Lg.5: Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Lg.9: Kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kuriteoteade (dokumendi võltsimine KarS § 344) esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile (KrMS § 195).
lg 2 p 2 kohaselt võib jätta kohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kui ilmneb muu hulgas, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki saavutada. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Axxx Rxxxx hagi Axxx Vxxxx vastu läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg.1 p.1 järgi kannab menetluskulud menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik;
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Seega jätab kohus menetluskulud
Kohus on määranud Axxx Rxxxxxx riigi õigusabi määrusega 10.11.2009 ja määranud selles ka riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitamise korra. 29.01.2010.a esitas advokaat Anne Vissak kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusest nähtuvalt osutas hageja esindaja riigi õigusabi kokku 20 pooltundi (tasumääraga 150 krooni), s.o 3000 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 600 krooni. Riigi õigusabi tasu kogusumma 3600 krooni. Esindaja on esitanud detailse kirjelduse õigusabi osutamise kohta (tl.54) vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a. otsusega kinnitatud ja hilisemate muudatustega „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korrale“. 5 Kohus leiab, et esindaja taotletud tasu vastab õigusabi osutamise ajal ehk enne 01.07.2010 kehtinud tasumääradele, on olnud ökonoomne, proportsioonis asja mahuga ja võimaliku miinimumi lähedane. Kohus määrab tasu taotletud ulatuses. Kulude hüvitamist taotletud ei ole. Vastavalt Tartu Maakohtu 10.11.2009.a määrusele peab Axxx Rxxxx riigi õigusabi tasu hüvitama summas 2000 krooni 5 kuu jooksul 400 krooni kuus. Esimene osamakse on määratud tasuda hiljemalt kolme kuu möödumisel temale õigusabi määramise määruse kätteandmisest. Määrus on Axxx Rxxxxxx kätte antud 17.11.2009 (tl.50), mis tähendab, et esimene makse pidi olema tasutud hiljemalt veebruaris 2010. Kui kohustatud isik AxxxRxxxx ei ole tasunud riigi õigusabi tasu ja kulutusi määratud ulatuses määratud tähtajaks, saadetakse kohtulahend sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluses sätestatud korras. Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.