Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Saare Vallavalitsus esitas 19.06.2009a. Tartu Maakohtule hagi Axxxxxxxx Žxxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laps Exxx Vxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) isalt ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Lapse elu on eestkosteasutuse korraldada, laps on suunatud asenduskodu teenusele. Eestkosteasutuse hinnangul on vaja last rahaliselt toetada eelkõige koolitamisel. Tartu Maarja Tugikeskuses viibimise ajal on isa last toetanud väga juhuslikult taskuraha ja maiustuste näol. Hageja on esitanud lapse ülalpidamiskuludena 4300 krooni kuus. Vanemal on kohustus oma last ülal pidada. Kostja sissetuleku moodustavad puudega isiku toetus ja töövõimetuspension, kostjal on korter ja sõiduk. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja elatis 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, s.o. 2632 krooni alates hagi esitamisest. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 20. juuliks 2009.a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määruse koos hagimaterjalidega on kostja elukohas vastu võetud 25.06.2009a.( tl 12). Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega
lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ja hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Saare Vallavalitsuse hagi Axxxxxxxx Žxxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal on xxxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud tütar Exxx Vxxxxx( sünnitunnistus tl.5). Toimikus olevast kohtuotsusest 23.04.2009 (tl.6-9) nähtub, et laps Exxx on lapsendatud väikelapseeas Axxxxxxxx Žxxxxxx ja RxxxxxVxxxxxxx poolt, lapse ema R.Vxxxxx on surnud aastal xxxx. Kohus otsustas lapse tema isalt Axxxxxxxx Žxxxxxxxx ära võtta, kuna isa hoolitsus lapse eest on olnud ebapiisav ja A.Zxxxxxx ei ole pikema aja jooksul vajalikul määral täitnud oma kohustusi lapse suhtes. Ei esinenud asjaolusid, mis tinginuks vanema õiguste äravõtmise. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 84 järgi kantakse lapsendaja vanemana lapsendatava sünniakti ja § 73 lg.1 järgi lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Seega on Axxxxxxxx Žxxxxxxx oma lapse Exxx Vxxxxxx suhtes vanemlik ülalpidamiskohustus. 2
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.