Tsiviilasi nr 2-09-27415 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-27415 Tsiv
§ 61
lg-le 2 tuleb kohtul lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks määrata lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on avaldanud oma sissetulekuks on 9245 krooni (neto) kuus ja kostja 13 200 krooni kuus. Vaidlust selle üle poolte vahel ei ole. Poolte kaasomandis on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu, millel asuvas elamus hageja koos lastega elab. Kohtu hinnangul on nii hageja kui ka kostja varaline seisund selline, mis võimaldab anda lastele ülalpidamist laste vajalike kulutuste ulatuses, kuid suuremas määras, kui on minimaalne elatisemäär. Hageja on märkinud hagiavalduses ühe lapse kuludeks 6000 kuni 6400 krooni kuus. Hageja on laste vajadused välja toonud alljärgnevalt: eluasemele 1500 krooni, toidule 2000 krooni, transpordile 500, sidekulud 200 - 250 krooni, tervishoiule 700 – 850 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, koolikohustuse täitmiseks 500 krooni, riietele-jalanõudele 300400 krooni. Kostja on kulud vaidlustanud. Kostja arvates on hageja teinud lastele ülemääraseid kulutusi ja optimaalsed kulud ühe lapse kohta on 4400 krooni kuus, millest poolt summat on kostja hagejale asunud juba maksma. Kohtu hinnangul on hageja poolt märgitud laste vajadused kuluartiklite kaupa proportsionaalsed, kuid säästliku käitumise ja mõistlike kulutuste juures loeb kohus lastele vajalikeks kulutusteks kulud umbes 5000 krooni ulatuses kuus. Kohus leiab, et lapse vajadused heale toidule on tagatud ka siis, kui toidukulud on väiksemad kui 2000 (või 2500 ) krooni kuus, eriti arvestades, et kahe lapsega peres ei suurene kulud aritmeetilises progressioonis. On õige, et lapsed on erivajadustega. Laps Gxxxx Pxxxxx on diagnoositud lülisamba xxxxxxxxxx mistõttu vajab ta ravivõimlemist ja massaaži ning ujumistreeninguid haiguse süvenemise vältimiseks (tl.46). Laps AxxxxJxxxxxxx Pxxxxx on diagnoositud ebatäiuslik luuteke ja hammaste kõvakudede haigus, mistõttu vajab iga päev D vitamiini ja lisaks ravivõimlemist luustiku ja lihaskonna tugevdamiseks (tl.47) Laste erivajadused nõuavad lisaväljaminekuid. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa
(4350), millest pool tuleb vanemal kanda. Arvestades poolte varalist seisundit, s.o mõlemad vanemad käivad tööl ja saavad keskmisest suuremat töötasu, ei tuleks laste kulude arvestamisel lähtuda seadusega ettenähtud miinimumist. Kohtuistungil veendus kohus, et pooled on igakülgset arendamist ja õppimist toetavad ja edasipüüdlikud ja kohus leiab, et vanemad peaksid sellised arenemisvõimalused tagama ka oma lastele. Samas kulud lastele peavad olema mõistlikud ja põhjendatud. Hageja elatisenõudeks on 2500 krooni ühe lapse kohta kuus. Elatise määramisel tuleb arvestada ka, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on tulumaksu määr 2009. aastal 21 %. Arvestades hageja nõuet 2500 krooni kuus, tuleb tal maksta selliselt summalt tulumaksu 21 %, s.o 525 krooni. Seega lapse ülalpidamiseks jääks hageja poolt nõutavast summast 1975 krooni. See on allapoole seadusega ettenähtud elatise alammäära. Kostja on ka ise nõustunud, et elatis võib küündida peaaegu 2500 kroonini kuus.
§ 51
lg-le 6 võib kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust 4 vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. Ka kostja ise on väitnud ja nõustunud, et lastele tuleks elatist maksta vähemalt seadusega ettenähtud alammäära ulatuses. Nõue lastele elatise summas 2500 krooni ühe lapse kohta kuus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.03.
- a.
§ 70
lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja väitel ei võtnud kostja laste ülalpidamisest osa alates 01.03.
- a kuni hagi esitamiseni, s.o 10.06.
- a. Hageja väitis hagiavalduses, et pooled ei ela koos alates 01.03.
- a. Hiljem hageja muutis oma seisukohti ja avaldas, et nad elavad kostjaga lahus alates maikuust
- a. Kirjalikus arvamuses (tl.21) on hageja avaldanud, et „kostja viibis
- a maikuu esimesel nädalal õpingutel sisekaitseakadeemias ning sealt tulles teatas, et hageja peab edaspidi lastega ise hakkama saama“. Sellest võib järeldada, et kuni maikuuni elati koos perena, ühises leibkonnas. Kostja seletas, et tema maksis maksud. Hageja on kohtuistungil seletanud, et tema maksis oma palgast kõik laste kulud ja kostja maksis muud kulud. Seega saab lugeda, et kooselu ajal on kostja võtnud kaudselt osa ka laste kulude katmisest ja seega puudub alus temalt elatise väljamõistmiseks kooselu ajal. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal kooselu lõppes. Hageja väitel lõppes see maikuu alguses, kostja väitel 01.06.2009.a. Hageja on esmakordselt esitanud kostja vastu elatisenõude juunikuus. Pärast elatisenõude esitamist on kostja asunud hagejale elatist ka maksma. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on maksnud hagejale elatist alates juunikuust
- a 4400 krooni kuus (tl.10). Seega puudub kohtu hinnangul alus kostjalt elatise väljamõistmiseks enne hagi esitamist. PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 10.06.
- a. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ülle Raag Kohtunik 5