) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on xxxxxxx alevikus xxxxe tn x asuva elamu korteri nr xx omanik ja Korteriühistu „Axxxxxx Kxxxxxx“ liige. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. Võlaõigusseaduse (
) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust.
lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,2 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Viivisemäär on kehtestatud korteriühistu kodukorra punktis 2.15, mis näeb ette, et maksete mittetähtaegsel tasumisel tuleb maksta iga viivitatud päeva eest viivist ja viivise suuruseks on 0,2 % maksmata summalt iga viivitatud ööpäeva eest. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna korteriühistu kodukord sätestab suurema viivise määra, kui on seadusega lubatud, siis on nimetatud säte tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole hageja viivisenõue kostjalt majandamiskulude tasumisega viivitamise eest viivise määras 0,2 % tasumata summalt päevas põhjendatud. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hageja viivisenõue rahuldamata, olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud nõudele tähtaegselt vastuväiteid. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jaotab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 83,3 % ulatuses, seega jätab kohus poolte menetluskulud 83,3 % ulatuses kostja kanda ja 16,7 % ulatuses hageja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9. Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.