lg 2- kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; loeb 1200 krooni kulutuste katteks ja 5800,00 krooni põhikohustuse katteks. Seega seisuga 13.07.2009 oli Kostja võlgnevus ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le: laenu põhiosas summas 1200,00 krooni, intress summas 1200,00 krooni ja viivis summas 4060,00 krooni kokku summas 6460,00 krooni. Hageja palub eeltoodud summa Kostjalt välja mõista. Hagiavalduse õiguslik alus on järgmine: Poolte vahel on sõlmitud leping võlaõigusseaduse § 8 lg 1 mõttes ning laenuleping
lg 1 mõttes, mille kohaselt laenulepinguga kohustus üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustus tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Vastavalt
lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 2 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1,3 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1, 407 lg 1 palub hageja: 1) Rahuldada hagiavaldus; 2) Välja mõista Kostjalt Hageja kasuks võlgnevus summas 6 460,00 krooni millest, laenu põhiosa summas 1 200,00 krooni, intress summas 1 200,00 krooni, viivis summas 4 060,00 krooni; 3) Välja mõista Kostjalt Hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv summas 1 000,00 krooni; 4) Välja mõista Kostjalt Hageja kasuks menetluskulud. KOSTJA PÕHJENDUSED
) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktide 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Vastavalt
lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 2 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
8. Asjas on tõendatud, et kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ning kokkulepitud tähtajaks laenu ega intressi tagastanud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenu tagastamist, intressi maksmist ja viivise tasumist, samuti nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude hüvitamist. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse raames nõustunud hageja nõudega summas 7000 krooni, mida hageja vastavalt
lg 2 alusel loeb 1200 krooni ulatuses kulutuste katteks ja 5800 krooni ulatuses põhikohustuse katteks. Seega seisuga 13.07.2009 oli kostja võlgnevus hageja ees laenu põhiosa summas 1200 krooni, intress summas 1200 krooni ja viivis summas 4060, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et nõue põhivõlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele eeltoodud sätete alusel ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1200 krooni ja intress summas 1200 krooni. Lisaks eelnevatele summadele palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise summas 4060 krooni. Lepingu p 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt laenu tagastamise tähtajast 25.10.
lg-st 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist
järgi.
lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega on lepingupoole majandusliku seisundi hindamine
Kostja on Eesti Tööturuameti 14.01.2010 otsuse alusel alates 7.09.2009 töötu ja talle on määratud töötutoetus 14.01.-13.04.2010 päevamääraga 32.90 krooni so ca 900 kr kuus /t.l. 72/. Töötutoetusele lisandub kostjal lasteraha 600 krooni kuus. Kostja abikaasa on väidetavalt töötu ja nende ülalpidamisel on 2 last. Eeltoodu kinnitab, et kostja majanduslik seisund on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.