lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 31.märts 2010 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-26156 Hagi ese L U hag

§ 60lg.

1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi valitsus oma

1. juuni 2009.a. määrusega nr. 90 kehtestas töötasu alammääraks alates
2. juulist 2009 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja lapse bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest. Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist , on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. lk 3 Esitatud arvestuse kohaselt on hageja kulutused lapsele kuus keskmiselt 5120 krooni, mida kohus, arvestades lapse iga, peab põhjendatuks. Arvestuse alusena võttis kohus EV Sotsiaalministeeriumi tellimusel välja töötatud laste ülalpidamiskulude arvestamise metoodika alusel tehtud arvestused. Kulude arvestuse hindamise juures võtab kohus arvesse ka asjaolu, et vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja 19 lg. 1 peab elatise saaja maksma saadavalt elatiselt tulumaksu. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis pooled on deklareerinud oma igakuiseks sissetulekuks: hageja töötuskindlustushüvitis ja lapsetoetus 300 krooni kuus, kokku 2475 krooni kuus, kostjal sissetulek puudub. Kostja on töötu ja on seda ka tõendanud töötukassa tõenditega /t.l. 18 – 20/, millest ilmneb, et töötutoetuse saamiseks vajalik tööstaaž puudub ja seetõttu ei saa ta ka töötuskindlustuse hüvitist. Esitatud tööraamatu väljavõttest selgub, et kostja töösuhe viimase tööandja juures lõppes
3. aastal. Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see 2500.- krooni. Arvesse võttes kostja varalist seisundit, määrab kohus elatise minimaalmääras. Siinjuures tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et

§ 61alusel elatist saav füüsiline isik maksab tulumaksuseaduse § 12 lg.

1 p. 7 ja 19 lg. 1 alusel elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu mõistab kohus elatise kostjalt välja alates hagi esitamisest suuruses elatise minimaalsuurus+ tulumaks, kokku 2632 krooni kuus. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kohus ei saa siinkohal arvestada kostja vastuväiteid elatisenõudele, sest kostja on töövõimeline isik, kelle võime elatist teenida ei ole piiratud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder