← Eesti

2-09-25392/300

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Istungisekretär Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Getter Piiroja 23. november 2015.a., kell 16.00 Pär

) § 156 lg 1 on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Eeltoodud õigusnormi tõlgendamisel on Riigikohus asunud seisukohale, et

§ 156

lg 1 kohaldamise materiaalõiguslikeks eeldusteks on

  1. a)5 juurdepääsu taotlejal avalikule teele juurdepääsu puudumine;
  2. b)taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ning
  3. c)taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omanike õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendustega.1 Nimetatud materiaalõiguslike eelduste olemasolul on juurdepääsu määramise taotlus põhjendatud ning avaldus kuulub seega rahuldamisele. Käesolevas asjas esitatud plaanimaterjali alusel on ilmne, et avaldajate kinnistule puudub juurdepääs avalikule teele ning see ei piirne ühegi avalikult kasutatava kinnisasjaga, millel oleks ligipääs avalikule teele. Asjas esitatud materjalide põhjal on ühtlasi ilmne, et ajalooliselt on toimunud ligipääs avaldajate kinnistule üle B. P.i ja E.R.i ning M.R.i kinnistute, mida kinnitavad lisaks avaldajatele ka teiste asjast puudutatud isikute avaldatud seisukohad ja esitatud kaardimaterjalid ning aerofotod. Samuti on ilmne, et kuna varasemalt on juurdepääs kinnistule toimunud läbi B. P.i ja E.R.i ning M.R.i kinnistu kulgeva eratee (nähtav nii lisatud Maa-ameti aerofotolt kui ka kaardilt), on selline juurdepääs maakorralduslikult võimalik. Ka Xxxxxxxxx Vallavalitsus asjast puudutatud isikuna on asunud ühesele seisukohale, et ainuke olemasolev juurdepääsutee avaldajate kinnistule on läbi E.R.i ja M.R.i kinnistu, millise seisukoha on Xxxxxxxxx Vallavalitsus esitanud nii avaldajatele (teabenõude vastus lisatud esialgse avalduse lisana 9) kui ka 14. oktoobril 2009. a. kirjalikus vastuses kohtule. Käesoleva avalduse terviktekstiga esitavad avaldajad ka litsentseeritud maamõõtja koostatud plaani juurdepääsutee kulgemise kohta põhinõude ja alternatiivnõude osas, mis veelkord kinnitab mõlema juurdepääsutee maakorralduslikku võimalikkust. Seega on ainsaks küsimuseks, kas avaldajate kui juurdepääsu taotlejate huvi oma kinnistule juurdepääsu vastu kaalub üles E.R.i ja M.R.i kui koormatava kinnisasja omanike õiguste kitsendamise. Juba viidatud Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-85-05 nähtub, et asja esmalt lahendanud maakohus on huvide kaalumisel võtnud arvesse erinevate juurdepääsuteede rajamise keerukust ning maksumust, hageja (e. avaldaja) kinnisasja rajatiste paigutust, üldist juurdepääsu korraldust (s.h. millist ligipääsu puudutatud isikud ise kasutavad). Riigikohus on asja lahendamisel leidnud, et maakohus on kaalumisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid, lisaks on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et arvesse on õigesti võetud tekkida võivaid kulutusi, varasema kasutamise tavasid ja juurdepääsu koormavust. 4. Antud asjas on esitanud E.R. ja M.R. vastuväidetena nende kinnistut läbiva juurdepääsu koormavuse kohta kaks vastuväidet:
  4. a)juurdepääs rikub nende õigust omandile
  5. b)võimalik on alternatiivne põhjapoolne juurdepääs. Vastuväidet juurdepääsu vastuolust põhiseadusliku eluruumi puutumatuse põhimõttega peavad avaldajad asjakohatuks, kuivõrd avaldajad ei taotle juurdepääsu läbi E.R.i ja M.R.i eluruumi, vaid üle neile kuuluva kinnistu. Avaldajad on seisukohal, et juurdepääsu võimaldamine (tegelikkuses varasema juurdepääsutee taastamine) läbi E.R.i ja M.R.i kinnistu varem kasutusel olnud viisil (vt. esitatud plaanimaterjalil „läbi õue juurdepääs”) ei saa kitsendada ebaproportsionaalselt E.R.i ja M.R.i õigusi, kuivõrd sellisel viisil juurdepääs oli varem kasutusel ning maa erastamisel pidid nad arvestama võimalusega, et neil tuleb taluda avaldajate juurdepääsu varem kasutusel olnud viisil. Nimetatud asjaolu on ülimalt olulise tähendusega ning see on olnud üks maakohtu argument poolte huvide kaalumisel ka Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-58-05 kohaselt.2 Samuti on ilmne, et juurdepääsu kaudu ei toimu olulist liiklust, kuna avaldajad soovivad kasutada oma kinnistut elukohana, mitte näiteks majandustegevuseks ja tegemist ei ole läbisõiduteega. Seega ei ole varasema kasutuse tava kohaselt juurdepääsu kasutamine ebaproportsionaalne omandiõiguse kitsendus. Tuleb rõhutada, et avaldajatel puuduks juurdepääsu määramata jätmisel igasugune võimalus enda omandiõiguse teostamiseks. Teiseks on oluline, et E.R.i ja M.R.i poolt väidetud põhjapoolset juurdepääsu reaalsuses ei eksisteeri ning selle olemasolu kohta ei ole esitatud ka mitte ühtegi tõendit. Seega on 1 2 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2007. a. otsus nr. 3-2-1-85-05 p. 16. ja p. 22 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2007. a. otsus nr. 3-2-1-85-05 p. 7 6 paljasõnalise väite pinnalt raske hinnata kõnealuse juurdepääsu rajamise juriidilisi probleeme ning maksumust, kuid võib põhjendatult eeldada, et need oleksid olulisel määral avaldajatele koormavamad, kui reaalselt eksisteeriva juurdepääsu taaskasutusse võtmise kulud. Rõhutame, et tekkida võivad kulutused on üks nendest asjaoludest, mida kohus peab arvestama poolte huvide kaalumisel. Kolmandaks rõhutame, et omandiõigus ei ole absoluutne ning seda võib kitsendada tulenevalt avalikest huvidest või naaberkinnisasja omaniku huvist. Riigikohus on ühtse kohtupraktika kujundamisel märkinud, et naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu.3 Seega ei saa E.R. ja M.R. tugineda oma vastuväidetes pelgalt absoluutse omandiõiguse teostamise vabadusele, vaid peavad arvestama ka avaldajate huvidega. Käesolevas asjas ei ole aga E.R. ja M.R. toonud välja mitte ühtegi tegelikku nende omandiõiguse kitsendamise ohtu, kuna eluruumi puutumatuse rikkumise vastuväide ei ole tõsiseltvõetav ning selline väide on ilmselt otsitud ning asjatundmatu. Õigus eluruumi puutumatusele hõlmab endas tunduvalt teiste isikuvabaduste kaitset kui kinnisasja omandiõiguse teostamine. 5. Järgnevalt soovivad avaldajad rõhutada, et puudub ka mistahes mõistlik põhjendus selleks, miks peaks ligipääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule toimuma muul viisil kui tänaseni eksisteeriva ja kasutamiskõlbliku ning varasemalt juurdepääsuks kasutatud teelõigu kaudu. Märgime, et avaldajate taotletud teelõigu kaudu, s.o. Xxxxxxx teelt läbi B. P.ile kuuluva kinnistu ja E.R.ile ning M.R.ile kuuluva kinnistu on ligipääsu avaldajate kinnistule pidanud mõistlikuks nii Xxxxxxxxx xxxx kui ka B. P.. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole üleüldse tõendatud avaldajate kinnistule „põhjapoolse tee” reaalne eksisteerimine, kuid arvestades asjaoluga, et E.R.i esindaja on väite sellise juurdepääsu olemasolu kohta esitanud, peaks antud asjaolu tõendamiskoormis TsMS § 230 lg 1 tulenevalt ka E.R.il lasuma. Seega tuleb antud hetkel käsitleda väidet „põhjapoolse tee” olemasolu kohta üleüldse paljasõnalisena ning sellega ei saa arvestada kohtuotsuse tegemisel. 6. Seega tuleb Riigikohtu juhise kohaselt

§ 156

lg 1 rakendamisel kaaluda nii koormatava kinnisasja omaniku kui ka juurdepääsuõigust taotleva isiku huve ning juhinduda nõude materiaalõiguslike eelduste olemasolu korral (mille olemasolu käesolevas asjas on tuvastatud) õigluse põhimõttest. M.K. on avaldanud

  1. oktoobril
  2. a. ärakuulamisel korduvalt, et ta soovib asuda avaldajatele kuuluvat kinnistut kasutama oma elukohana, kuid see ei ole võimalik juurdepääsu puudumise tõttu. Antud juhul on ilmne, et mingit mõistlikku alternatiivi avaldajate kinnistule pääsemiseks ei ole, samuti ei ole mõeldav, et avaldajad jääksidki juurdepääsuta neile kuuluvale kinnisasjale. Avaldajate kinnistule kui hoonestatud kinnistule ligipääs peab olema võimalik autoga, kuivõrd nii igapäevane kinnistu majandamine kui ka vajadusel näiteks küttepuude transport ei saa toimuda teisel viisil. Õigluse põhimõttega ei ole kooskõlas praegune olukord, kus avaldajad pääsevad neile kuuluvale kinnistule kolmanda isiku kinnistut ja kallasrada kasutades. Ka juba viidatud Riigikohtu otsuses nr. 3-21-85-05 p. 22 on sedastatud, et elamiseks kasutatavale kinnisasjale peab reeglina olema tagatud üks autoga ligipääs. Veelkord rõhutame, et antud asjas tuleb menetlusosaliste huvide kaalumisel arvestada ka seda, et kõik teised menetlusosalised peale E.R.i ja M.R.i on avaldajate kinnistule juurdepääsu osas üksmeelel, seega on avaldajate arvates tagatud kõikide asjast puudutatud isikute huvid parimal võimalikul viisil ning puudub tarvidus asuda otsima uusi juurdepääsuteid üle eraomandis olevate kinnisasjade üksnes E.R.i ja M.R.i vastuseisu tõttu. Avaldajad on välja pakkunud ka alternatiivse juurdepääsutee
  3. novembril
  4. a. esitatud plaanimaterjali alusel, mille määramine tuleks avaldajate arvates kõne alla siis, kui kohus peaks menetlusosaliste huvide kaalumisel leidma, et E.R.i ja M.R.i huvi Xxxxx-xxxxx 3 Vt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  5. aprilli
  6. a. otsus nr. 3-2-1-33-05 p. 10 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  7. septembri
  8. a. otsus nr. 3-2-1-85-05 p. 22 7 kinnisasja privaatseks kasutamiseks kaalub üles M.K. ja J.R.i huvi neile kuuluvale Xxxxxxxxxxx kinnistule pääsemiseks. Riigikohus on leidnud
  9. märtsi
  10. a. otsuses nr. 3-2-133-04 p. 18, et „kõigi asjaolude täielikuma väljaselgitamise ja juurdepääsu vaidluse kiirema lahendamise tagab see, kui vajadusel esitada hagi alternatiivsena erinevate kinnisasjaomanike vastu, kelle kinnisasjalt on võimalik juurdepääs.” Nimetatud menetlusökonoomika põhimõtte kohaselt on avaldajate hinnangul põhjendatud ka ühes avalduses alternatiivsete juurdepääsude taotlemine. Alternatiivne juurdepääs on avaldajatele kulukam, selle rajamine aeganõudvam ning vajab võrreldes senise juurdepääsuga kahtlemata mahukamate kulutuste tegemist, mistõttu käsitlevadki avaldajad sellist taotlust alternatiivsena. Juurdepääsu varasemat kasutamist ja uue juurdepääsu rajamise kulusid on kohtupraktikas loetud asjaoludeks, mida tuleb kohtul kaaluda juurdepääsu määramisel. Avaldajad esitavad koos käesoleva terviktekstiga ühtse plaanimaterjali nii peamise nõude esemeks oleva juurdepääsutee (märgitud alates koordinaadipunktist D sinise punktiirjoonena) kui ka alternatiivse juurdepääsutee (märgitud sinise pideva joonega) kohta. Nimetatud plaanimaterjal on avaldajate arvates ammendav selleks, et juurdepääs määrata, kuna see võimaldab kohtuotsuse resolutsioonis üheselt nimetada see juurdepääsutee, mille kohus otsustab määrata. Oleks ebamõistlik ja põhjendamatu nõuda avaldajatelt teeprojektide või maakorralduslike teostusjooniste jms. esitamist käesoleval hetkel, kuna vastavate dokumentide koostamine on ülimalt aeganõudev ning kulukas ning selliste kulutuste tegemine enne juurdepääsu määramise otsustamist oleks avaldajatele väga koormav. Samuti tõusetub vastavate dokumentide koostamine alles ehituse alguses, mitte juurdepääsutee määratlemisel kaardimaterjalil. Litsentseeritud maamõõtja J.L. koostatud taotletavate ligipääsuteede plaani alusel on võimalik määrata juurdepääs selliselt, et kuni plaanil märgitud koordinaadini D kulgevad nii esmane kui ka alternatiivne juurdepääsutee plaanil märgitud teelõigul, kuid alates koordinaadist D kulgeb esmane juurdepääsutee edasi läbi E.R.ile ja M.R.ile kuuluva kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx; katastriüksus xxxx:xxx: xxxx) hoovi varem kasutuses olnud teed mööda, mis on tähistatud sinise punktiirjoonega. Alternatiivne juurdepääs läbi E.R.i ja M.R.i kinnistu toimuks alates koordinaadist D plaanil sinise pideva joonega märgitud teed mööda. Avaldajad paluvad:
  11. rahuldada avaldajate taotlus tasuta ja tähtajatu juurdepääsuõiguse määramiseks vastavalt M.K. ja J.R.i avaldusele ning määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale kinnistule, mis on sisse kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriosa nr. xxxxxxx all, juhindudes käesoleva menetlusdokumendi lisaks 1 olevast J.L: koostatud plaanist üle B. P.ile kuuluva kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx) ja E.R.i ja M.R.i kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx) selliselt, et Xxxxx-xxxxx kinnistu koosseisu kuuluval katastriüksusel nr. xxxxx:xxx:xxxx kulgeb sinise punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D läbi plaanil näidatud õue koordinaadipunktini G;
  12. Alternatiivselt määrata tasuta ja tähtajatu juurdepääsuõigus avaldajatele kuuluvale kinnistule, mis on sisse kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriosa nr. xxxxxxx all, juhindudes käesoleva menetlusdokumendi lisaks 1 olevast J. L. koostatud plaanist üle B. P.ile kuuluva kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx) ja E.R.i ja M.R.i kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx) selliselt, et Xxxxx-xxxxx kinnistu koosseisu kuuluval katastriüksusel nr. xxxxx:xxx:xxxx kulgeb pideva sinise tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D ümber plaanil näidatud õueala läbi koordinaadipunkti E kuni koordinaadipunktini F. (tl 30-37,
  13. kd; 8 värviline plaan tl 108, 1 kd, esitatud 30.11.2009.a.). Avaldajad paluvad kanda märkus juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr. xxxxxxx ja nr xxxxxxx kolmandasse jakku. Samuti avaldajad paluvad kohustada E.R.i, N.R.i ja M.R.i ning B. P.i andma nõusolek kanda nimetatud kinnistute registriosa kolmandasse jakku märkus juurdepääsu kohta Xxxxx-xxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele avaldajate kinnistu igakordse omaniku kasuks ning asendada see nõusolek kohtulahendiga. Asjast puudutatud isikute seisukohad.
  14. Asjast puudutatud isikul, B. P.il, vastuväiteid avaldajate poolt soovitud juurdepääsuteele ei ole. Avalduses esitatud faktiväited vastavad tõele ja ta on nõus koormama talle kuuluvat kinnistut tasuta ja tähtajatu juurdepääsuteega avaldajate kasuks, kuivõrd see on ainuvõimalik ligipääs neile kuuluvale kinnistule. (tl 46, 92, 1 kd). B. P. oma 24.11.2011.a. arvamuses (tl 125, 4 kd) asjast puudutatud isikute E.R.i ja M.R.i poolt 06.10.2011.a. esitatud tõendite kohta märgib, et video osa, mis puudutab xxxxxxxxx kinnistu osa, on tema arust poolik ja päästekeskuse teatiselt ei selgu, millist teed tulekahju puhul kasutati. 5 kd , lk 3,
  15. Asjast puudutatud isikud E.R. ja M.R. on väljendanud oma seisukohta asjas 23.11.2009.a. (tl 116, 1 kd), kus muuhulgas märgitakse, et eelduslikult oleks avaldaja jaoks mugavam ja lühem pääseda avalikule teele üle E.R. ja M.R. kinnisasja, kuid hageja mugavus olukorras, kus alternatiivset teed pidi on samasse punkti läbimiseks vaja läbida pikem tee, ei õigusta E.R.i ja M.R.i eraomandi kitsendamist. Asjast puudutatud isikud E.R. ja M.R. on oma seisukoha esitanud samuti 23.09.2010.a. (tl 155-158, 2 kd). Seisukohtade 19.04.2012.a. terviktekst. 1.
  16. Avaldajatele kuulub Xxxxx-xxxxxx kinnistu Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxx xxxxs, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. Kinnistul asub elumaja. Kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. 1.
  17. Avalikult kasutatavaid teid Xxxxx-xxxxxx kinnistu läheduses on kaks ja mõlemad on Xxxxxxxxx valla omandis. Nendeks on xxxxxxxxx tee, katastritunnusega xxxx:xxx:xxxx ja Xxxxxxx tee, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. xxxxxxxxx tee jääb Xxxxx-xxxxxx kinnistust põhja suunda. Xxxxxxx tee jääb Xxxxx-xxxxxx kinnistust lõuna suunda. Mõlemad Xxxxxxxxx valla omandis olevad teed viivad xxxxx-Xxxxxxxxx-xxxxxx maanteele, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. 1.
  18. Avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule on vaja määrata juurdepääs vastavalt

§-le

  1. Asjas kogutud tõendite kohaselt on juurdepääsu erinevad alternatiivid järgmised: 1.3.
  2. juurdepääs Xxxxxxxxx teele, mis toimuks üle Xxxxx-xxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ning Xxxxxxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx; 1.3.
  3. juurdepääs Xxxxxxx teele üle Xxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ja Xxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx; 1.3.
  4. juurdepääs Xxxxxxx teele üle Xxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx; 1.3.
  5. juurdepääs Xxxxxxx teele üle Xxxx-xxxxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, Xxxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ja Xxxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. 9
  6. Alternatiivsete juurdepääsude kaalumine 2.
  7. Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsu määramisel avalikult kasutatavale teele tuleb asjaolude kaalumise teel leida kõige sobilikum variant alternatiivsete juurdepääsude hulgast. Asjaolud, millest kaalumisel lähtuda on järgmised: 2.1.
  8. tuleb tuvastada milline on tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega ja kas seda tavana väljakujunenud juurdepääsu on võimalik säilitada; 2.1.
  9. milliseid kulutusi peavad avaldajad tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks; 2.1.
  10. tuleb arvestada koormatava kinnisasja, mille kaudu juurdepääs määratakse, omaniku õiguste kitsendustega; 2.1.
  11. millisel määral toimub koormatud kinnisasja väärtuse vähenemine juurdepääsu tõttu, seega tuleb valida selline juurdepääs, mille kitsendustega tekkida võiva kahju suurus koormatava kinnisasja omanikule on võimalikult minimaalne; 2.1.
  12. tuleb arvestada, et juurdepääsutee võimaldamisega ei kaasne õigust n.ö püsivale parkimiskohale, see saab toimuda üksnes kokkuleppel kinnisasja omanikuga (Riigikohtu 21.05.2008 lahend 3-2-1-41- 08); 2.1.
  13. kui suur on tasu suurus

§ 156lg 1 nõude lahendamisel 2.2.

Tavana väljakujunenud ühendus. 2.2.

  1. Avaldajad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kus paiknes ajalooline juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule. Asjas on selle kohta esitanud tõendeid puudutatud isikud E.R. ja M.R.. Nendeks tõenditeks on: Eesti Rahvusarhiivis säilitatav 1868.a aluskaart, OÜ Geobüroo poolt koostatud ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Xxxxxxxxx Vallavalitsuse poolt esitatud 15.04.2009 vastus teabenõudele, xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuse moodustamise toimik ja Xxxxx-xxxxx katastriüksuse moodustamise toimik, Lääne-Eesti Päästekeskuse 05.10.2010 tõend tulekahju kohta. 2.2.
  2. Eesti Rahvusarhiivis säilitatav 1868.a aluskaart, millel on märgitud, kuidas kulges juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule, s.t üle Xxxxxxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute (sel ajal nimetusega xxxx xxxxx). 2.2.
  3. OÜ Geobüroo poolt koostatud ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, mis tõendab tee asumist Xxxxx-xxxx kinnistul. Pinnasesse puuriti 6 puurauku, määrati kindlaks pinnase omadused; 2.2.
  4. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse poolt esitatud 15.04.2009 vastus teabenõudele, milles teatatakse, et Xxxxx-xxxxxx kinnistuni saab põhja poolt üle Xxxxxxxxx, xxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute. 2.2.
  5. Xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuse moodustamise toimiku kohaselt on Xxxxxxxxx Vallavalitsuse maa tagastamise korraldus vastu võetud 02.02.
  6. Maamõõtja R.V. poolt 18.12.1998 koostatud xxxxxja Xxxxx-xxxx maaüksuste asendiplaanilt nähtub, et sellel on tähistatud punktiirjoonega üle Xxxxx-xxxx kinnistu kulgev juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistuni, asendiplaani on kooskõlastanud Xxxx-xxxxx kinnistu omanik V. R. 04.03.
  7. Maamõõtja R.V. poolt septembris 1998 koostatud välimõõtmise abriss, kuhu on kantud Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksustele jääv põllutee laiusega 4m ning mis kulgeb kuni avaldajate hooneteni. Toimikus asub Xxxxx ning Xxxxx-xxxx maa taotlejate 1998.a esitatud avaldus Xxxxxxxxx Vallavalitsusele, mille kohaselt palutakse mitte määrata juurdepääsu läbi 10 tagastatava maa H.R. pärijatele erastatava maa juurest üldkasutatavale sõiduteele, samas Xxxxxxxxx Vallavalitsuse maa tagastamise korraldus ei sisalda sellist Xxxxx ning Xxxxxxxxx maa taotlejate poolt avalduses taotletud tingimust. Xxxxx ning Xxxxx-xxxx kinnistute omanikud teadsid seega tee olemasolust Xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuste tagastamise hetke seisuga. 2.2.
  8. Xxxxx-xxxxx katastriüksuse moodustamise toimiku kohaselt on Xxxxxxxxx Vallavalitsuse erastamise korraldus vastu võetud 12.11.
  9. Maamõõtja K.N. poolt 10.11.1997 koostatud eksplikatsiooni arvutamise plaanil on selgesti eristatav juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksuste. 2.2.
  10. Lääne-Eesti Päästekeskuse tõend tulekahju kohta Xxxxxxx xxxxs tõendab asjaolu, et tulekahju kustutamiseks kasutasid päästetöötajad juurdepääsuteed Xxxxxxxxx, xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel veel
  11. aastal. 2.2.
  12. Seega on eelnimetatud tõenditele tuginedes võimalik tuvastada, et Xxxxx-xxxxxx kinnistul toimus tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksuste. 2.
  13. Juurdepääsud Xxxxxxx teele ei ole sobilikud lahendused 2.3.
  14. Väljapakutud juurdepääsuteede variandid ühenduseks Xxxxxxx teega ei ole sobilikud tehtavate ehitustööde kulukuse ja madala maapinna tõttu. Kui võrrelda kulutusi vastavalt kohtule esitatud hinnapakkumistele, mida peavad avaldajad tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks, siis on tehtavad kulutused juurdepääsuks Xxxxxxxxx teele üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute kõige väiksemad. Ühenduseks Xxxxxxx teega tuleks aga rajada suures osas uued teed. 2.3.
  15. Asjas on puudutatud isikud E.R. ja M.R. esitanud CD plaadi videosalvestisega. Videos tõendab Xxxxx-xxxxx kinnistu sobimatust juurdepääsuks Xxxxx-xxxxxx kinnistuni. Fotod xxxx -xxxx kinnistul asuva võimaliku juurdepääsutee kohta, Xxxxx-xxxxx kinnistu seisundi kohta sügisese kõrgvee ajal tõendavad üheselt asjaolu, et Xxxxx-xxxxx kinnistult ei pääse Xxxxxxxxxxx kinnistuni, kuna Xxxxx-xxxxx kinnistu on kõrgvee ajal (sügisel ja kevadel) vee all, sest maapind on liiga madal. Fotod põhjapoolsest juurdepääsuteest Xxxxx-xxxxxx kinnistuni üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute on tehtud
  16. aastal ja tõendavad asjaolu, et see tee oli siis veel sõidukiga läbitav ning ei olnud nii kinni kasvanud. Fotod Xxxx-xxxxx kinnistul asuva võimaliku juurdepääsutee kohta tõendavad samuti asjaolu, et juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistuni on võimalik rajada, kuna seal on tee osaliselt olemas ning rajatav lõik asub kõrgel pinnasel. Samuti koormab nimetatud juurdepääsutee variant kõige vähem kinnistu omanikke, võrreldes teiste variantidega, sest seal ei ole elamuid. Samas on avaldajatel mõistlik kasutusele võtta ajalooline ühendustee, mis koormaks menetlusosaliste huvisid kõige vähem. Xxxxxxxxx kinnistu omanik kasutab pooles ulatuses seda teed. Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute omanikel ei ole kinnistutel hooneid. Tegemist on valdavalt heinamaaga. Xxxxx-xxxx kinnistute omanikud elavad xxxxxxx ning sisuliselt ei kasuta nimetatud maid. 2.3.
  17. Kuna asjas tuleb arvestada koormatava kinnisasja, mille kaudu juurdepääs määratakse, omaniku õiguste kitsendustega, siis on üheselt selge, et Xxxxx-xxxxx kinnistule tee rajamine saunahoone tagant tähendaks seda, et puudutatud isikud E.R. ja M.R. kaotaksid oma kartulipõllu kasutamise võimaluse. Samuti ei ole see variant mõistlik, kuna tee ja kraavide rajamine võib tähendada sadevete valgumist Xxxxx-xxxxx kinnistu õuealale, mis tähendaks, et suur osa Xxxxx-xxxxx kinnistu õuealast ja põllu- ning aiamaast muutub kasutuskõlbmatuks. Nimetatud asjaolu läheks vastuollu põhimõttega, et juurdepääsuga 11 kaasnevate kitsendustega tekkida võiv kahju oleks koormatava kinnisasja omanikule võimalikult minimaalne. 2.
  18. Xxxxxxxxx tee kaudu juurdepääsutee seisund ja asukoht 2.
  19. Kohus teostas kohapeal juurdepääsutee 22.10.2010 vaatluse, mille kohta koostatud protokolli kohaselt: „Looduses on läbi käidud teekoht läbi K. T. ja V. R. kinnistute. Teekoht ei ole sõidukiga läbitav. Teekohal puid, kive ja teekoha mittekasutamise tõttu juba suuresti kinnikasvanud.“ Puudutatud isikud E.R. ja M.R. on seisukohal, et tavana väljakujunenud ühendustee hooldamata jätmise eest vastutavad avaldajad ning kohaldada saab

§ 156lg 3, mille eesmärgiks on säilitada ajaloolise juurdepääsu kasutamine.

Xxxxx-xxxxxx katastriüksuse moodustamise toimiku kohaselt esitasid avaldajad taotluse maa erastamiseks 02.06.

  1. Seega, olles Xxxxx-xxxxxx maaüksusel asuva elamu omanikud oleksid nad pidanud teostama vastava juurdepääsutee hooldamist ise. Juurdepääsutee seisund halvenes avaldajatest tulenevatest asjaoludest. Kuna ajalooline tee kui selline on siiski olemas ning selle kasutusele võtmiseks on vajalik teostada tee korrastustööd, siis tavana väljakujunenud juurdepääsuteed on võimalik säilitada. Nimetatud asjaolust tulenevalt saab määrata Xxxxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks ajaloolise tee, mis kulgeb üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute. 2.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2010 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-1455 on käesolevas asjas tähtsust omav lõik: “Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et õige ei ole apellandi see väide, et juurdepääsu määramine üle tema kinnistu eeldaks sellele tee rajamist ja sellega seoses suurte kulude kandmist.

§ 156

lg 1 alusel määratav juurdepääs ei pea olemata ilmtingimata tee Teeseaduse mõistes, vaid see võib olla ka looduslik tee või rada, mis võimaldab juurdepääsu vajavale kinnistule liikumist jalgsi või kergsõidukitega. Kuivõrd reeglina saab juurdepääsust kasu üksnes juurdepääsuõiguse omaja, siis eeldatakse, et tema rajab juurdepääsu (vajadusel ka tee) ja hoiab seda korras. Nimetatud põhimõte tuleneb ka

§ 179

lg-st 1.” Eeltoodust lähtuvalt ei ole takistusi väljakujunenud juurdepääsutee kasutusele võtmiseks kasvõi järk-järgult. Sõidutee kohese väljaehitamise vajadust avaldajatel pole, sest nad ei ela alaliselt kinnistul. 2.

  1. Puudutatud isikud E.R. ja M.R. esitasid kohtule OÜ Geobüroo poolt koostatud asendiplaani, mis tõendab tee kulgemist Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel. Nimetatud asendiplaani alusel saab määrata juurdepääsu avaldajatele kuuluvale kinnistule, lähtudes plaanil toodud katastriüksuste andmetest ja plaanile märgitud tee paiknemisest. 2.
  2. Puudutatud isikud E.R. ja M.R. leiavad, et määrata tuleb juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule Xxxxxxxxx teelt, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx üle Xxxxx-xxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, Xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ning Xxxxxxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx kuni Xxxxx-xxxxxx kinnistuni. Puudutatud isikud E.R. ja M.R. esitasid 06.10.2011.a. 1) fotod Xxxx-xxxxx kinnistul asuva võimaliku juurdepääsutee kohta, Xxxxx-xxxxx kinnistu seisundi kohta sügisese kõrgvee ajal ning fotod, mis puudutavad võimalikku juurdepääsuteed Xxxxx-xxxxxx kinnistuni põhja poolt üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute (nn põhjapoolne juurdepääsutee). Fotod tõendavad üheselt asjaolu, et Xxxxx-xxxxx kinnistult ei pääse Xxxxx-xxxxxx kinnistuni, kuna Xxxxx-xxxxx kinnistu on kõrgvee ajal (sügisel ja kevadel) vee all, sest maapind on liiga madal. Fotod põhjapoolsest juurdepääsuteest Xxxxx-xxxxxx kinnistuni üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute on tehtud
  3. aastal ja tõendavad asjaolu, et see tee oli siis veel sõidukiga läbitav ning ei olnud nii kinni kasvanud. Fotod Xxxx-xxxxx kinnistul asuva võimaliku juurdepääsutee kohta tõendavad samuti asjaolu, et juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistuni on võimalik rajada, kuna seal on tee osaliselt olemas ning rajatav lõik asub kõrgel pinnasel. Samuti koormab nimetatud juurdepääsutee variant kõige vähem kinnistu omanikke, võrreldest teiste variantidega. 2) OÜ Geobüroo poolt koostatud asendiplaan, mis tõendab juurdepääsutee kulgemist Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel. Nimetatud asendiplaani alusel saab määrata juurdepääsu avaldajatele kuuluvale kinnistule, 12 lähtudes plaanil toodud katastriüksuste andmetest ja plaanile märgitud tee paiknemisest 3) CD plaat videoga ja asendiplaan (esitatud 29.09.2011 Pärnu Maakohtule asja materjalide juurde võtmiseks), mis tõendab juurdepääsutee kulgemist Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel. Videost selgub asjaolu, et Xxxxx-xxxxxx kinnistuni oli juurdepääsutee nimetatud kohas olemas põhja poolt üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute, juurdepääsutee taaskasutuselevõtmine on täiesti võimalik. Samuti tõendab video Xxxxx-xxxxx kinnistu sobimatust juurdepääsuks Xxxxx-xxxxxx kinnistuni. Asendiplaan selgitab asukohti, kus video on üles võetud. 4) Lääne-Eesti Päästekeskuse tõend tulekahju kohta Xxxxxxx xxxxs. Nimetatud dokumentaalne tõend tõendab asjaolu, et tulekahju kustutamiseks kasutasid päästetöötajad juurdepääsuteed Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel veel
  4. aastal.
  5. Samuti taotlevad puudutatud isikud asja materjalide juurde võtta Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-1455, millega puudutatud isikud põhistavad omapoolseid seisukohti

§ 156lg 1 kohaldamisel.

Nimetatud ringkonnakohtu otsuses on käesolevas asjas tähtsust omav lõik: “Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et õige ei ole apellandi see väide, et juurdepääsu määramine üle tema kinnistu eeldaks sellele tee rajamist ja sellega seoses suurte kulude kandmist.

§ 156

lg 1 alusel määratav juurdepääs ei pea olemata ilmtingimata tee Teeseaduse mõistes, vaid see võib olla ka looduslik tee või rada, mis võimaldab juurdepääsu vajavale kinnistule liikumist jalgsi või kergsõidukitega. Kuivõrd reeglina saab juurdepääsust kasu üksnes juurdepääsuõiguse omaja, siis eeldatakse, et tema rajab juurdepääsu (vajadusel ka tee) ja hoiab seda korras. Nimetatud põhimõte tuleneb ka

§ 179lg-st 1.” (tl 31-32, 4kd).

Puudutatud isikud M. ja E.R. 19.12.2014.a. esitatud avalduses paluvad kohtul võtta asja juurde ning arvestada asjas lahendi tegemisel 08.12.2014 koostatud OÜ Geobüroo asendiplaaniga võimaliku juurdepääsutee kulgemise kohta juhul, kui kohus peaks juurdepääsu määrama lõuna poolt (vt asendiplaani, lisa nr 1). Asendiplaanil on selgelt ära näidatud juurdepääsutee lõunapoolne variant selliselt, et see riivaks puudutatud isikute õigusi võimalikult väiksel määral (vt asendiplaani, lisa nr 1). Niisiis tuleks juhul, kui kohus määrab juurdepääsu siiski lõuna poolt üle puudutatud isikutele kuuluva Xxxxx-xxxxx maaüksuse, lähtuda just sellisest juurdepääsust (p-d K-L-M-N-O-P), mis õueala ei läbi (vt asendiplaani, lisa nr 1). Esimese alternatiivina paluvad puudutatud isikud: 1) Määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) Xxxxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx), üle Xxxxx-xxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx), Xxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ning Xxxxxxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) nii, et juurdepääs kulgeks OÜ Geobüroo 22.05.2013 koostatud asendiplaanil määratud viisil punktides A-B-C. Kanda Xxxxxxxxx teelt Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsu kohta sisse märkus Xxxxx-xxxx kinnistu registriosa nr xxxxxxx

  1. jakku, Xxxxx kinnistu registriosa nr xxxxxxx
  2. jakku ning Xxxxxxxxx kinnistu registriosa nr xxxxxxx
  3. jakku. Teise alternatiivina paluvad puudutatud isikud juhul, kui kohus ei jäta avaldajate avaldust rahuldamata ega määra juurdepääsu põhja poolt eelmises punktis täpsustatud viisil: 1) Määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) selliselt, et juurdepääs Xxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üle XXXXX-XXXXX kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx), kulgeks OÜ Geobüroo 08.12.2014 koostatud asendiplaanil näidatud viisil punktides K-L-M-NO-P. Juurdepääs määrata alates Xxxxxxxxx valla poolt OÜ Geobüroo asendiplaanil näidatud teelõigule M-N-O-P kasutusloa väljastamisest. Juurdepääs määrata jalgsi ja sõiduautoga liikumiseks. Juurdepääs teelõigu MN-O-P ehitamiseks anda alates Xxxxxxxxx valla poolt nimetatud teelõigu ehitamiseks ehitusloa andmisest; 2) Määrata juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus 13 xxxxx:xxx:xxxx) Xxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üle XXXXX-XXXXX kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) tasu eest. Ühekordse tasuna mõista avaldajatelt puudutatud isikute kasuks välja 9 187 eurot, mis tuleb tasuda 5 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest ja igakuise hüvitisena 125 eurot, mis tuleb tasuda igakuiselt alates juurdepääsutee ehitamiseks ehitusloa väljastamisest ette kuu
  4. kuupäevaks; 3) Kanda juurdepääsutasu maksmise kohustus ja tasu suurus

§ 229lg 1 alusel reaalkoormatisena registriosa nr xxxxxxx 3.

jakku. Xxxxxxxxx vallavalitsus on esile toonud, et ajalooliselt on juurdepääs kulgenud läbi Xxxxx – xxxxx kinnistu ja seetõttu peetakse selle jätkumist õigeks. Juurdepääsu määramine peaks olema võimalikult detailne, et vältida hilisemaid vaidlusi (tl 95, 1 kd). 22.03.2010.a. vastuses vald toob esile, et Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei nõustu väitega, et Xxxxx-xxxxxx kinnistule on tagatud juurdepääs põhja poolt, kuna Xxxx-xxxxx (katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx), Xxxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) kinnistuid ei läbi avalikult kasutatav tee. Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksuste tagastamise toimikus asuval asendiplaanil märgitud katkendlik joon tähistab kunagist 1938. aasta kaardil olnud põlluteed, mis on tänapäeval kasutusest välja langenud ja ei ole enam läbitav. Tagastamise toimikus olevate asendiplaanide koostamisel on aluseks võetud 1938. a skeemilised kaardid. Ka Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaomandi tagastamise toimiku välimõõtmise abtissist (toimik lk 13) nähtub, et asendiplaanil on põllutee. Tegemist ei ole avalikult kasutatava teega ega ka muu teega teeseaduse mõistes, kuna kõnealune põllutee: ei ole teena (rajatisena) käsitletav; ei vasta tee suhtes esitatavatele nõuetele; ei ole sõiduautoga läbimiseks kasutatav; Praeguselt katastrikaardi väljatrükilt nähtub, et põllutee katkeb Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) maaüksusel (Lisa 1). Seega ei ole läbi nende kinnistute tagatud juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule. Ajalooliselt on kulgenud läbi Xxxxx-xxxxx kinnistu tee kuni endise xxxxx xxxx kinnistuni. Lisame 1938. a skeemilise maakaardi (Lisa 2). Samuti lisame meie ettepaneku juurdepääsutee asukoha määramiseks võrrelduna 1938. aasta skeemilise maakaardiga (Lisa 3). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse ettepanek juurdepääsu määramise osas läbi Xxxxx-xxxxx kinnistu on lisatud maamõõtja poolt koostatud plaanil (Lisa 4). Juurdepääsuks tuleks rajada uus teelõik kaardil märgitud punktist D kuni punktini E (lõigu pikkus 68 m), edasi kulgeks juurdepääsutee punktist E punktini F (lõigu pikkus 50 m). Teemaa arvestuslikuks laiuseks on 4 m, mis sisaldab sõidetavat osa ja hoolduseks/teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa. Meie ettepaneku kohaselt oleks juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule läbi Xxxxx-xxxxx kinnistu seeläbi viisil, mis kõige vähem häirib Xxxxx-xxxxx kinnistu omanike huve ja juurdepääs ei kulgeks enam läbi õueala. Seni kasutasid Xxxxx-xxxxxx kinnistu omanikud juurdepääsu läbi Xxxxx-xxxxx õueala, kuid peame mõistlikuks, et juurdepääs kulgeks plaanil näidatud kohast. Leiame, et meie poolt pakutud ettepanek on optimaalsem lahendus, kuna läbi Xxxx-xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute tuleks rajada oluliselt pikem uus teelõik, mis oleks sõidukiga läbitav (Vald nõus tee määramisega plaani järgi tl 46.a, 2 kd., tl 42, 2 kd.). Pärnu Maakohtu 17.06.2010.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatu isikuna Xxxx-xxxxx kinnistu omanik V. R.. V. R. oma 19.07.2010.a. vastuses leiab, et tee läbi tema kinnistu on nii ajaliselt kui kilometraažilt ebaotstarbekas. Puudub kasutuskõlblik tee. Tee rajamine põhjustab põhjendamatuid ja suuri kulutusi ja kinnisasja väärtuse muutumise. Niiske ja soise ala tõttu tee rajamine komplitseeritud. Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx xxxxx kinnistute omanikud võiksid oma erimeelsused ületada kuna nende erinevad põlvkonnad on elanud nendes taludes juba aastaid ja leida osapooli rahuldava lahenduse (tl 115, 2 kd). Pärnu Maakohtu 04.11.2010.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatud isikuna Xxxxx kinnistu omanik V. R.. V. R. oma 12.01.2011.a. vastuses taotleb juurdepääsutee määramist üle Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistu. Muid täiendusi ei ole. Puudutatud isikute E.R. ja M.R. 06.10.2011.a. esitatud tõendite kohta V. R. oma 01.11.2011.a. seisukohas (tl 97, 4

  1. kd)märgib, et tõendid ei 14 kajasta tänast seisukorda, video on tehtud erapoolikult ja ei kajasta Xxxxxxxxx kinnistule jääva tee olukorda. Samuti ei ole asjakohane viide 10.a. vanusele tulekahju sündmusele Xxxxxxx xxxxs. Pärnu Maakohtu 03.12.2010.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatud isikutena Xxxx-xxxxx kinnistu omanik P.H., sünd. xx xx xxxx.a., ja xxxxx –xxxx kinnistu omanik E. V., isikukood xxxxxxxxxxx. E. V. on oma vastuses 10.01.2011.a. avaldanud, et ta ei nõustu juurdepääsutee määramisega Xxxxx-xxxx kinnistu kaudu. Variant on määrata juurdepääs Xxxxxxx teelt läbi xxxx-xxxxx kinnistu, edasi kulgeks tee xxxx -xxxxxx ja Xxxxx xxxxx kinnistu piiri mööda Xxxxx ojani, edasi läbiks tee Xxxxx-xxxxx kinnistu jõudes Xxxxx xxxxx kinnistule. Arvestades, et tee on kruuskattega talumaks liikluse intensiivsust, ei pea õigeks kasutada Xxxxx-xxxxx õueala. Juurdepääsu määramine olgu võimalikult detailne (lk 126, 3 kd). E. V. oma 08.11.2011.a. seisukohas (tl 107, 4.
  2. kd)puudutatud isikute E.R. ja M.R. 06.10.2011.a. esitatud tõendite kohta märgib, et ta ei ole nõus, et Xxxxx-xxxxx kinnistu on vee all ja et juurepääsutee läbi Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistu koormaks kõige vähem kinnistu omanikke. Võimalikuks pakutud tee variant läbi Xxxx-xxxxx kinnistu on kõige pikem variant, läbib talupere õueala, koormab enim kinnistu omanikke. P.H. 13.01.2011.a. vastuse järgi ei ole ta nõus juurdepääsutee määramisega läbi tema kinnistu (tl 144, 146, 3 kd). 26.10.2011.a. vastuses jääb ta märgitud seisukoha juurde, ta keeldub luba andmast ning tema jaoks on juhtum suletud (tl 83, 4 kd). 14.09.2014.a. (tl 94, 7
  3. kd)antud seisukoha järgi jätkuvalt ei toetata tee ehitamist puudutatud isiku kinnisvarale. 28.09.2014.a. P.H. on veelkord rõhutanud, et ta on jätkuvalt vastu tee ehitusele, sest ei näe selles endale mingit kasu selle tegemiseks ja tal on arvamus, et püsiv tee takistaks tema omandi kinnisvara arendamist. (tl 96, 7 kd). Sama seisukoht antud 03.10.2014.a. (tl 123-124, 7 kd). Pärnu Maakohtu 25.11.2011.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatu isikuna Xxxxx-xxxx kinnistu ühisomanikud H. T. O., sünd. 20.09.1959.a., V. H., sünd. xx xx xxxx.a., ja K. T., sünd. xx xx xxxx.a (tl 183-185, 4 kd). Puudutatud isikud H. T., V. H. ja K. T. on avaldanud 02.05.2012.a. (tl 185, 4 kd), et tee võiks arendada selliselt, et see oleks lühim tee Pärnusse, ja mitte üle maa, mis praegu V. R. maa. Palutakse lähtuda 22.07.1998.a. erastatava maa kokkuleppest (tl 187, 4 kd), kus juurdepääs kinnistule H.R. pärijatel oleks mitte läbi H. T.le ja K. T.le tagastatava maa kaudu. Nimetatud puudutatud isikud 23.09.2014.a. ja 14.10.2014.a. (tl 142, 7
  4. kd)andsid asjas oma seisukoha. Puudutatud isikud leiavad, et planeeritava püsiva ligipääsuideega ilma piiranguta läbimaks nende kinnisvara viisil nagu on joonistatud, millele viidatakse kui vanale sissepääsuteele, teeb tulevikus nende kinnisvara kui terviku arendamise keerukaks. Puudutatud isikud märgivad, et nad ei vaata oma kinnisvara peale kui suvemaja peale metsas, pigem piirkonnale, mida saab arendada tulevikus tänu selle suurele potentsiaalile s.o. Pärnu lähedusele. Nende arvamus M.K. ja J.R.i avalduse kohta on eitav läbipääsuks üle nende kinnistu. Positsioon on, et E.R. ja M.R. peaksid lubama ligipääsu avaldajatele so. M.K.le ja J.R.-le 18.10.2014.a. (tl 146, 7 kd- seisukoht) V. H. on seisukohal, et idee püsiva läbipääsuga teest ilma ajapiiranguta, mis läbiks meie kinnisvara, mida nimetatakse vanaks läbipääsuteeks, teeks tulevikus võimaliku kinnisvara ja selle kogu piirkonna arendamise palju raskemaks. Eksperdi raport võtab arvesse pigem geoloogilisi aspekte kui tulevikuvõimalusi. Kinnisvara on raske äritegevuseks rakendada, kui otsustatakse teega maa lõhestada selles piirkonnas. Nagu nemad ennem on juba öelnud, nemad ei mõtle sellele kinnisvarale kui suvilale metsas, vaid pigem kui piirkonnale, mida saab arendada tulevikus selle suure potentsiaali tõttu, mida pakub Pärnu lähedus. Avaldajate 21.01.2011.a. seisukoht. 1.1. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetluses on käesoleval hetkel avaldajate avaldus kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja. Nimetatud asja läbivaatamisel on puudutatud isikud 15 E.R. ja M.R. esitanud kohtule alternatiivse juurdepääsutee plaanimaterjali, mille kohaselt avaldajate taotletule alternatiivne juurdepääs kulgeks üle Xxxx-xxxxx (xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxx (xxxxx:xxx:xxxx) kinnistute (edaspidi „juurdepääs 3“) ning selle pikkuseks oleks 625 meetrit. 1.2. Xxxx-xxxxx kinnistu omanik P.H. on esitanud seisukoha, milles kategooriliselt keeldub võimaldamast üle enda kinnistu juurdepääsu 3 rajamist ja kasutamist. 1.3. Xxxxx-xxxx kinnistu omanik E. V. ei ole samuti nõus E.R.i ja M.R.i poolt (ekslikult nimetatud avaldajateks) väljapakutud juurdepääsu 3 rajamisega ning pakub omalt poolt välja juurdepääsu, mida on tegelikkuses taotlenud ka avaldajad. 1.4. Puudutatud isikud, kelle kinnistuid juurdepääs 3 otseselt ei puuduta, ei vaidle sellisele juurdepääsule vastu ning samuti on kohalik omavalitsus põhimõtteliselt sellist juurdepääsu mõeldavaks pidanud. 2. AVALDAJATE SEISUKOHT JUURDEPÄÄSU 3 OSAS. 2.1. Avaldajad on seisukohal, et juurdepääs 3 ei ole asjas otstarbekaim, kuivõrd sellele on otseselt ning kategooriliselt vastu kõik puudutatud isikud, kelle omandit juurdepääs 3 puudutaks, samuti oleks juurdepääsu 3 rajamine vaieldamatult kulukam ning keerulisem avaldajate taotletust. On kahetsusväärne, et E.R. ja M.R. on esitanud alternatiivse juurdepääsu 3 peale asjas teostatud paikvaatlust, kuivõrd kahtlemata oleks olnud vajalik ka juurdepääsu 3 reaalset kulgemist maastikul vaadelda. Sellegipoolest avaldajad on teadlikud juurdepääsu 3 alla jääva maaüksuse üldisest seisukorrast ning võivad kinnitada kohtule, et olemasolev traktoriga läbitav tee on seal üksnes veidi enam kui saja meetri ulatuses, ülejäänud osas tee puudub. Samuti on tegemist osaliselt märgalaga, mida läbib oja vähemasti ühes kohas. Avaldajad oskavad üksnes arvata, et asendiplaani koostanud OÜ Geobüroo töötaja M F. ei ole käinud kohal maastikuga tutvumas ning koostanud asendiplaani kaardimaterjali põhjal või on sügav lumi ning külm ilm M. F. eksitanud. 2.2. Juurdepääsu 3 võimalikkust hinnates rõhutavad avaldajad, et tegemist on juurdepääsuga, mis on rajamist vajavas osas enam kui 12 korda pikem, kui avaldajate taotletud juurdepääs. On põhjendatud eeldada, et sellisel juhul oleks juurdepääsu rajamine ka 12 korda kallim ning ühe kinnistuomaniku vastuseisu asemel (avaldajad peavad siin silmas E.R.i ja M.R.
  5. i)tuleks arvestada kahe kinnistuomaniku (P.H. ja E. V.) vastuseisuga. Seega jääb arusaamatuks, millisel viisil saaks juurdepääs 3 olla puudutatud kinnistuomanikke (P.H. ja E. V.) vähem koormav kui koormaks avaldajate väljapakutud juurdepääs E.R.i ja M.R.i. Pigem oleks tegemist vastupidise olukorraga, kuivõrd avaldajate taotletud juurdepääs kulgeb mööda olemasolevat teed ning täiendava teelõigu rajamise ulatus oleks tühine, võrreldes üle P.H. ja E. V. kinnisasjade juurdepääsu rajamisega. Seega koormaks juurdepääs 3 vaieldamatult puudutatud isikuid P.H.t ja E. V.t enam kui avaldajate taotletud juurdepääs koormab M.R.a ja E.R.a. 2.3. Rõhutame veelkord, et juurdepääsu 3 rajamine oleks ebamõistlikult kallis, kuna varasemalt poolte esitatud kalkulatsioonide alusel on kruusatee rajamise maksumuses ca 370 EEK (23,65 EUR) jooksva meetri kohta (aluseks on M.R.i ja E.R.i esitatud Nurme Teedeehitus OÜ hinnapakkumises toodud maksumused). Seega maksaks 625 meetri pikkuse juurdepääsu 3 rajamine 231 250 EEK (14 780,13 EUR) võrdluseks avaldajate poolt taotletud juurdepääsu rajatava osa (68
  6. m)maksumusele 30 000 – 40 000 EEK (tugineme avaldajate AS Xxxxxxxxx xxxx kalkulatsioonile). Riigikohus on märkinud 12. aprilli 2004. a .otsuses nr. 3-2-1-45-04 järgmist: Ringkonnakohtu arvates ei anna see säte (

§ 156

lg 1) õigust nõuda juurdepääsu üle võõra kinnistu oma hooneteni juhul, kui avalikult kasutatavalt teelt on võimalik kinnisasjale juurde pääseda. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel Eeltoodust nähtuvalt on Riigikohus pidanud vajalikuks rõhutada huvide kaalumisel avaldaja jaoks odavama lahenduse eelistamist (vt. näiteks ka RKTK

  1. oktoobri
  2. a. otsuse nr. 3-2-1-14-06 p. 16 28). Nagu eelnevalt märgitud, siis puuduvad asjas sellised asjaolud, mis lubaksid arvata, et juurdepääsu 3 rajamine oleks mingil põhjusel puudutatud isikute P.H. ja E. V. jaoks vähemkoormavam kui juurdepääsu kulgemisel üle M.R.i ja E.R.i kinnistu. Vastupidiselt oleks täies ulatuses uue tee rajamine kindlasti kinnistuomanikule koormavam kui suures osas olemasoleva ja tavana kasutuses olnud (vt. RKTK
  3. aprilli
  4. a .otsuse nr. 3-2-1-45-04 p. 16) tee kasutamise reguleerimine. Vähetähtis ei ole siin ka see, et avaldajate taotletud juurdepääsuga on nõustunud juurdepääsust puudutatud isik B. P.; juurdepääsule 3 on aga vastu mõlemad puudutatud kinnistuomanikud. Seega ei ole mingit objektiivset põhjendust juurdepääsu 3 eelistamiseks. Antud juhul tuleb kohtul põhimõtteliselt kaaluda avaldajate huvi M.R.i ja E.R.i kinnistu kaudu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ning senise menetluse kohaselt M.R.i ja E.R.i huvi oma kinnistu tavapärase kasutamise jätkamise vastu. Märgime, et mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti juurdepääsu määramise vastu ümber M.R.i ja E.R.i hoovi seni esitatud ei ole. Samas on M.R.i ja E.R.i esindajate väljapakutud alternatiivsed juurdepääsud ebamõistlikult kallid ning takistatud ka enam kui ühe kinnistuomaniku vastuseisu tõttu. Seega ei ole asjas selliseid alternatiivseid juurdepääsuteid, mis oleksid teistele kinnistuomanikele ja avaldajale vähemkoormavamad, mistõttu tuleb rahuldada
  5. märtsi
  6. a. avalduse tervikteksti resolutsiooni punktis
  7. esitatud avaldajate nõue juurdepääsu määramiseks. (tl 151-154, 3 kd). Avaldajate 28.11.2011.a. seisukoht E.R. ja M.R. 06.10.2011.a. tõenditele.
  8. 1.
  9. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetluses on avaldajate avaldus juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja. Asjas on kohus menetluse algatanud
  10. septembril
  11. a. avalduse alusel, milles on taotletud Xxxxx-xxxxxx kinnistult (registriosa nr. xxxxxxx; katastritunnus xxxxx:xxx:xxx) juurdepääsu lähimale avalikult kasutatavale teele (Xxxxxxxxx valla omandis olev Xxxxxxx tee, Teeregistri nr. XXXXXXX, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üle E.R.i ja M.R.i ühisomandis oleva kinnistu, mis on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse sisse kantud registriosa numbri xxxxxxx all (koosneb kahest katastriüksusest nr. xxxxx:xxx:xxxx (Xxxxx-xxxxx) ja xxxxx:xxx:xxxx (XXXXXXXXXX)) ning samuti B. P.ile kuuluva Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriosa numbri xxxxxxx all sisse kantud kinnistu (Xxxx-xxxxxxx kinnistu). 1.
  12. Puudutatud isikud E.R. ning M.R. vaidlesid vastu juurdepääsu määramisele üle nendele kuuluva kinnisasja ning pakkusid välja juurdepääsu Xxxxx-xxxxxx kinnistule põhjasuunast. Nimetatud juurdepääsu osas on avaldanud seisukoha avaldajad, kelle arvates on tegemist kasutusest väljalangenud teega, mille ehitamine või taastamine oleks ebamõistlikult kulukas. Samuti on kinnitanud asjaolu, et nn põhjapoolne juurdepääs eksisteerib sisuliselt üksnes
  13. a.-st pärit kaardimaterjalil Xxxxxxxxx vallavalitsus. Puudutatud isik ja Xxxxx kinnistu omanik V. R. on märkinud, et tema arvates ei ole põhjapoolne juurdepääs kasutatav ning leidnud, et esiteks on kilometraažilt ja pinnaselt kõnealune juurdepääs ebasobivam, kui avaldajate poolt taotletu ning teiseks on olnud V. R. põhjapoolse juurdepääsu rajamise vastu ka põhjusel, et tee rajamine põhjustab talle ebamugavusi. Xxxxx-xxxx kinnistu omaniku K. T. pärijatelt ei ole teadaolevalt saabunud seisukohti põhjapoolse juurdepääsu osas. 1.
  15. detsembril
  16. a. on esitanud puudutatud isikud E.R. ja M.R. uue juurdepääsutee alternatiivi, mis kulgeks mööda xxxx-xxxxx ja Xxxx-xxxxx kinnistu piiri ning seejärel üle Xxxx-xxxxx ning Xxxxx-xxxx kinnistu avaldajate kinnistuni. Nimetatud juurdepääsuteele on vaielnud vastu asjast puudutatud kinnistuomanikud, kes on kategooriliselt keeldunud juurdepääsu rajamisest üle nende kinnisasjade. 1.
  17. Käesolevaga annavad avaldajad oma seisukoha E.R. ja M.R. alternatiivse juurdepääsu osas ning samuti esitavad vastuväited
  18. oktoobril
  19. a. esitatud tõenditele.
  20. AVALDAJATE SEISUKOHAD SEOSES JUURDEPÄÄSUTEEDEGA 2.
  21. Asjas on selge, et mitte ükski puudutatud isik, kelle kinnistule tuleks kas osaliselt või täielikult tee rajada, sellega nõus ei ole. Üle enda kinnisasja juurdepääsu on lubanud üksnes B. P., kellele kuuluv Xxxx-xxxxxxx kinnistu paikneb avaldajate taotletud juurdepääsuteel. Samas tuleneb Riigikohtu 17 ulatuslikust praktikast, et kinnistule, millele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb võimaldada juurdepääs ka üle võõra kinnisasja (vt. näiteks RKTK otsuse nr. 3-2-1-85-05 p. 16). Seega on antud juhul küsimus selles, kust peaks kulgema juurdepääs avaldajate kinnisasjale ning milliste kriteeriumite põhjal see kindlaks määrata. Selleks on mõistlik analüüsida kohtupraktikat, kuivõrd

§ 156

lg 1 kohaldamise ainsaks tingimuseks on koormatava kinnisasja omaniku huvide arvestamine. Viidatud Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-85-05 nähtub, et antud asja lahendamisel on maakohus huvide kaalumisel võtnud arvesse erinevate juurdepääsuteede rajamise keerukust ning maksumust, hageja (e. avaldaja) kinnisasja rajatiste paigutust, üldist juurdepääsu korraldust (s.h. millist ligipääsu puudutatud isikud ise kasutavad). Riigikohus on asja lahendamisel leidnud, et maakohus on kaalumisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid, lisaks on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et arvesse on õigesti võetud tekkida võivaid kulutusi, varasema kasutamise tavasid ja juurdepääsu koormavust. Nimetatud põhimõtteid ei ole muudetud. Avaldajad märgivad, et iseenesest on õige puudutatud isikute M.R. ja E.R. seisukoht, et juurdepääsu määramine ei eelda tee olemasolu, vaid määratud juurdepääs võib olla tee rajamise aluseks, mis aga veelkord toonitab vajadust kaaluda tee rajamisega seonduvaid kulutusi avaldajatele ning uue tee rajamisega kaasnevaid ebamugavusi puudutatud isikutele nende puudutatud isikute huvidega, kelle kinnisasjal juba paikneb juurdepääsu võimaldamiseks vajalik tee, mida on ajalooliselt ka avaldajate kinnistule pääsemiseks kasutatud. 2.

  1. Eeltoodust johtuvalt toovad avaldajad esmalt esile tee-ehituse vajaduse mahu nende poolt väljapakutud ning M.ning E.R. hoovi kasutamist vältival juurdepääsul (avaldajad tuginevad siin maamõõtja J.L. koostatud materjalile): juurdepääsutee pikkus: 468 meetrit sellest olemasolev: 400 meetrit; rajatav teelõik: 68 meetrit; Isegi juhul, kui lugeda, et plaanimaterjalil tähistatud lõigul D-E-F mingisugust teed ei eksisteeri, oleks olemasoleva tee pikkus 350 meetrit ning rajamisvajadus 118 meetrit. Samuti ei oleks tarvis kohtu kaudu nõuda 75 meetri ulatuses kinnistuomaniku kohustamist läbipääsu võimaldamiseks, kuna eratee kasutamiseks lõigul A-B on olemas kinnisasja omaniku B. P.i nõusolek. 2.
  2. Põhjapoolse juurdepääsu osas ei ole puudutatud isikud M. ja E.R. käesoleva hetkeni esitanud juurepääsutee plaani, mistõttu tuleb eeldada, et see algaks xxxxx-Xxxxxxxxx maanteelt, kulgeks Xxxxxxxxx tee transpordikinnistut mööda 230 meetrit, seejärel Xxxx-xxxxx kinnistut mööda 577 meetrit kuni V. R. hoovi, kus olemasolev tee lõppeb. Järgnevalt kulgeks tee eelduslikult läbi Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx –xxxx kinnistu 1137 meetri pikkuses. Kokku oleks taolise juurdepääsu pikkuseks alates Xxxx-xxxxx kinnistust 1714 meetrit ning distantsid on avaldajate poolt kalkuleeritud „linnulennult“ maastiku iseärasusi arvesse võtmata (lisa 1). Xxxxxxxxx vallavalitsuse ning V. R. hinnangul tee alates V. R. elamust puudub või on see täielikult kasutusest välja langenud. Mingit põhjust kahelda kohaliku omavalitsuse ning kinnistuomaniku ütlustes ei ole. Avaldajad leiavad, et mingit kinnitust tee olemasolu kohta ei anna ka E. ja M.R. esitatud Lääne-Eesti Päästekeskuse teade selle kohta, et nad käisid Xxxxxxx xxxxs kulupõlengut kustutamas, kuna esiteks ei pääse xxxxxx külla mitte ainuüksi nn „põhjapoolse juurdepääsu“ kaudu, seega ei sisalda Päästeameti õiend mingit tõenduslikku teavet „põhjapoolse juurdepääsu“ kasutatavuse kohta. Teiseks ei tähendaks ka see, kui Päästeamet
  3. a.
  4. mail eritehnikaga „põhjapoolse juurdepääsu“ kasutades kulupõlengu alale pääses, et kümme aastat hiljem sõiduautoga oleks tee igal aastaajal läbitav. Seega on tõendamata ning paljasõnaline ja vastuolus V. R. ja Xxxxxxxxx vallavalitsuse seisukohtadega M. ja E.R. väide, et põhjapoolne juurdepääs on vähese hoolduse tulemusel võimalik aktiivsesse kasutusse võtta. Seega põhjapoolse juurdepääsu osas tuleb asuda seisukohale, et: juurdepääsutee pikkus on: 1714 meetrit (s.o. peaaegu 4 korda pikem, kui avaldajate taotletu puhul); sellest olemasolev tee on: 577 meetrit; rajatav teelõik: 1137 meetrit (e. peaaegu 10 korda pikem, kui avaldajate taotletu puhul, kusjuures avaldajad on arvestanud nende taotletu puhul maksimaalse rajamisvajaduse s.o. 118 meetrit); Lisaks on tee rajamisele sarnaselt M.ja E.R.-ga vastu V. R. ning põhjapoolne juurdepääs kulgeks veelgi 18 lähemal V. R. kinnistul paiknevatele hoonetele kui M.ja E.R. puhul. 2.
  5. M. ja E.R. alternatiivne juurdepääs kulgeb Xxxxxxx teelt Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistuid läbides avaldajate kinnistuni pikkuses 625 meetrit, millest eeldades, et Xxxxxxx teelt Xxxx-xxxxx kinnistule kulgev teelõik on koheselt ja hoolduseta läbitav, tuleks täielikult rajada endiselt linnulennult 426 meetrine teelõik. Seega: juurdepääsutee pikkus: 625 meetrit, tuleb rajada kogu ulatuses (vt. ka
  6. oktoobri
  7. a. paikvaatluse protokolli märkust: „See maa on heina kasvanud“); Siinkohal tuleb rõhutada, et Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistu omanikud on avaldanud täielikku vastuseisu juurdepääsu rajamiseks üle nende kinnisasjade. Lisaks juhivad avaldajad kohtu tähelepanu ka sellele, et Xxxxx-xxxx, Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx-xxxxx kinnistute ühisel piiril, kuhu on kavandatud M. ja E.R. ettepaneku kohaselt juurdepääsutee lõpp, paikneb loodusliku takistusena Xxxxx oja. Lisaks toome kohtu tähelepanu alla, et M. ja E.R. põhjendus osas, mis puudutab Xxxxx-xxxx ja Xxxxx-xxxxx kinnistute kõrguste vahet, ei vasta tõele. Maa-ameti geoportaalis olevatel andmetel on kinnistute kõrgused samad, seega ei annaks juurdepääsu rajamine Xxxxx-xxxx kinnistule mingit eelist. 2.
  8. Eeltoodust lähtuvalt eksisteerib kõigi kinnistuomanike, v.a. B. P. vastuseis enda kinnisajale juurdepääsu lubamiseks, kuid kõige lühem, ajalooliselt kasutuses olnud ning kõige vähema kuluga rajatav juurdepääsutee on avaldajate taotletav. Siinjuures märgivad avaldajad, et fotod erinevatest poriloikudest M. ja E.R. kinnistul ei anna võimalust veenduda nende poriloikude asukohas ega ka selles, kas fotod on tehtud aladest, mis jääksid plaanitud juurdepääsu alla või kõrvale. Ilmne on ka see, et juurdepääs tuleks osas, milles see puudub, rajada. Seetõttu ei välista sügisene sadevee kogunemine juurdepääsu rajamist ning nagu M. ja E.R. on oma taotluses viidanud, siis kohtupraktika kohaselt ei peagi juurdepääsu asukohas olema olemasolevat teed, vaid juurdepääsu määramine võib olla aluseks tee rajamisele. Antud olukorras on seega ilmne, et olemasolevatest variantidest ning Riigikohtu juhistest lähtudes tuleks valida optimaalseimaks juurdepääsutee variandiks avaldajate poolt taotletud juurdepääs Xxxxxxx teelt üle B. P.i ning M. ja E.R. kinnistute (avaldajad tuginevad siin maamõõtja J.L. koostatud materjalile) vältides M. ja E.R. hoovist läbiminekut. 2.
  9. Eeltoodust johtuvalt leiavad avaldajad, et pidades silmas kõigi puudutatud isikute (v.a. B. P.) vastumeelsust juurdepääsu lubamisele ning sarnaseid vastuväiteid, samas kaaludes erinevate juurdepääsude rajamise koormavust nii avaldajatele kui ka puudutatud isikutele, on ainus mõistlik juurdepääs avaldajate taotletu.
  10. VASTUVÄITED PUUDUTATUD ISIKUTE ESITATUD TÕENDITELE 3.
  11. Avaldajad esitavad menetlusliku vastuväite kõikidele M. ja E.R. poolt
  12. oktoobril
  13. a. esitatud tõenditele. Asja menetlus on kestnud
  14. septembrist
  15. a. ning alternatiivse juurdepääsu kohta taotluse on esitanud M. ja E.R.
  16. detsembril
  17. a. Asjas on toimunud
  18. oktoobril 2010.a. s.o. aasta tagasi paikvaatlus, mille eesmärgiks oligi tuvastada kõigi võimalike juurdepääsude olukord ning see oli teada nii M. ja E.R.le kui ka nende esindajale. Sellest hoolimata on alternatiivne juurdepääs avaldatud kohtule ja avaldajatele alles
  19. detsembril
  20. a. s.o. pärast paikvaatlust ning tõendite esitamiseni on jõudnud M. Ja E.R. veel peaaegu aasta hiljem
  21. oktoobril
  22. a. Pidades silmas TsMS § 329 sätestatud taotluste ning tõendite õigeaegse esitamise nõuet on avaldajad veendumusel, et M. ja E.R. on rikkunud nõuet esitada kõik omapoolsed vastuväited, taotlused ja tõendid niipea, kui võimalik. 3.
  23. Avaldajad vaidlevad vastu tõenditele ka sisuliselt ja paluvad kohtul jätta tõendid tähelepanuta. 3.2.
  24. Avaldajad esitavad vastuväite fotomaterjali võtmisele asja juurde, kuivõrd fotodelt ei ole tuvastatav nende tegemise aeg, samuti ei ole objektiivselt arusaadav, millisest punktist maastikul on foto tehtud. Seetõttu ei ole võimalik fotodega tõendada neid asjaolusid, millele M. ja E.R. oma taotluses viitavad. Sama vastuväite esitavad avaldajad ka videomaterjali võtmisele asja juurde. Kuna kõik juurdepääsud, mis on arutlusel, on läbitud
  25. oktoobril
  26. a. paikvaatlusel, siis ei ole vajadust täiendavate ning objektiivselt mittekontrollitavate foto- ja videomaterjalide võtmiseks asja juurde. Nimetatud tõendid on hõlpsasti manipuleeritavad, mistõttu ei anna vastavad tõendid edasi teavet 19 tegeliku olukorra kohta juurdepääsuteedel. 3.2.
  27. Lääne-Eesti Päästekeskuse teatis on asjassepuutumatu esiteks seetõttu, et teatisest ei kinnita mitte üheski punktis seda, et kasutatud oleks „põhjapoolset juurdepääsu,“ samuti ei anna see teavet põhjapoolse juurdepääsu olukorra kohta ning on ajaliselt aktuaalsuse kaotanud. 3.2.
  28. Tallinna Ringkonnakohtu otsus ei ole käsitletav tõendina, kuna selles sisalduv teave puudutab õiguse tõlgendamist kohtu poolt, mitte ei kinnita mingi faktilise asjaolu olemasolu või puudumist. Seega ei vasta kohtulahend antud juhul TsMS § 229 lg 1 ja lg 2 sätestatud tõendi tunnustele. Tasu nõuded ja seisukohad.
  29. E.R.i ja M.R.i 15.06.2012.a. avaldus. Puudutatud isikud M.R. ja E.R. esitasid oma seisukoha avalikult kasutatavalt teelt Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsu võimaldamise tasu kohta juhuks, kui kohus peaks määrama juurdepääsu üle puudutatud isikutele kuuluva Xxxxx-xxxxx kinnistu. Olemasoleva põllumaaga seotud kahju. Põllumaa ülesharimine ja selle igaaastane korrashoidmine toob paratamatult endaga kaasa kulutusi. Kuna võimaliku põllumaa ala on suhteliselt piiratud (ümberkaudsed alad ei sobi põllumaaks), siis jäävad M.R. ja E.R. ilma suures osas oma kartuli kasvatamise võimalusest (saamata jäänud saagi maksumus aastas on umbes 780 €, millest on eelnevalt maha arvestatud kulutused. Lisaks sellele muutub kasutuks kartulisaagi koristamiseks soetatud kartulipanemise masin summas 687 €. Osalise põllumaast ilmajäämisega muutuvad mõttetuks kartulimaa harimiseks tehtud kulutused ning sellega seotud kahju suuruseks hindavad M.R. ja E.R. 3 500 €. Seega olemasoleva põllumaa kaotusega seotud kahju oleks kokku 4 187 € ning igaaastane kahju saagi kaotuse tõttu 780 € (65 € kuus). Juurdepääsu alalt metsa mahavõtmine. Arvestades juurdepääsuala suurust 840m2, kasvava metsa hinda (hinnanguliselt 1000 € hektar) ning vastavaid tööjõukulusid teeks see kahju suuruseks umbes 2 000 €. Juurdepääsu rajamise tõttu miljööväärtuslike puude mahavõtmine ja kahe kiviaia osaline likvideerimine. M.R. ja E.R. leiavad, et kui juurdepääsu tõttu tuleb maha võtta põlispuid (praeguse hinnangu järgi 3 tamme) ning likvideerida vähemalt paar sajandit sellel kohal asunud 2 kiviaeda, siis oleks kohane hüvitis selle eest 3 000 €. Juurdepääsu alal kaob kinnistu omanikel maa kasutamise võimalus. Kuivõrd nimetatud tee on vajalik üksnes avaldajatele, siis tähendab see seda, et kinnistu omanikud kaotavad võimaluse ühte osa nende omanduses olevast maast kasutada. Kuivõrd võõrad isikud saavad hakata osa nende maast kasutama, siis tekitab see kinnistu omanikele paratamatult ebamugavusi. M.R. ja E.R. leiavad, et eelnevat arvestades peaks igakuine tasu taolise juurdepääsu eest olema 45 €. Olemasoleva ja M.R. ning E.R. kasutuses oleva tee korrashoid. Kui juurdepääs määrataks selliselt, et seda teed hakkaks kasutama ka avaldajad, siis peaksid tee korrashoiu ja hooldamise kuludest osa võtma ka avaldajad. Tee parandamiseks kulub aastas keskmiselt 2 koormat kruusa, mis koos vastavate töödega (laadimine, kohaletoimetamine, laialiajamine) maksab umbes 240 € ja teeb kuluks ühe kuu kohta 20 € ja seega tuleks avaldajatel sellest hüvitada 10 €. Lumelükkamine nimetatud teelõigul maksab 12 € kord ja kuna keskmiselt tuleb talve jooksul lükata 10 korda, siis vastavaks tasuks aastas kokku 120 €, millest avaldajatel tuleks kanda 60 € ja seega 5 € kuus. Seega ühiskasutuses oleva tee hooldusega seotud kulud oleksid avaldajate jaoks 15 € ühes kuus. Seega tuleks nimetatud juurdepääsu määramisel kohustada avaldajaid tasuma M.R.-le ja E. R.-le ühekordset hüvitist summas 9 187 € ning igakuist hüvitist summas 125 €. Sellele kõigele lisanduvad tee rajamisega seotud otsesed kulud, mis tuleb kanda avaldajatel. Lisaks sellele peaksid avaldajad hakkama iseseisvalt ja omade kuludega hooldama ja korras hoidma nende ainukasutusse jäävat teelõiku.
  30. 20 Xxxxxxxxx Vallavalitsus on oma seisukoha tasu kohta avaldanud 16.07.2012.a., milles märgitakse, et Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei nõustu, et juurdepääsutee võimaldamine üle Xxxxx-xxxxx kinnistu ei ole kooskõlas

§ 156lg-ga 1 ja 3.

Senine juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule kulges üle Xxxxxxxxxx kinnistu. Juurdepääsu määramisel üle Xxxxxxxxx kinnistu koormab see ka oluliselt Xxxxxxxxx kinnistu omanike huve, kuna juurdepääsutee hakkab läbima Xxxxxxxxx kinnistu õueala. Vallavalitsuse arvamusel saaks juurdepääsutee üle Xxxxx-xxxxx kinnistu rajada ka viisil, mis ei muudaks kogu põllumaa harimist võimatuks, vaid ainult väikese osa (serva) sellest. Seega kogu põllumaa harimise ning sellega seotud kahjude aluseks olevad arvutused ei ole põhjendatud (lk 12, 5 kd).

  1. Avaldajate 18.09.2012.a. seisukoht tasu kohta (tl 56-60, 5 kd) . Avaldajad selgitavad veelkord, et juurdepääs, mis kulgeks mööda XXXXX-XXXXX ja Xxxxxxxxxx kinnistutel olemasolevat erateed ei saa häirida liigselt E.R.a ja M.R.a, kuna selliselt on liiklemine toimunud vastaval teelõigul pikemat aega enne E.R. poolt juurdepääsu sulgemist
  2. a. Seega said ja pidid E. ja M.R. arvestama avaldajate poolt tee kasutamisest tulenevate võimalike ebamugavustega. Avaldajate hinnangul ei ole alternatiivi teelõigu rajamisele 118 meetri ulatuses ümber E. ja M.R. õueala kuni avaldajate kinnistuni. Tee kulgeks läbi avaldajate poolt
  3. märtsil
  4. a. esitatud plaanimaterjalil näidatud koordinaatide „D“ – „E“ – „F“ ning arvestades tee laiusega 4 meetrit oleks selle pindala 472 m
  5. Kuna senise juurdepääsu, mis kulges läbi E. ja M. R. kinnistu õueala, on nimetatud isikud sulgenud ja ka maakorralduslikult ei oleks mõistlik rajada teed läbi õueala, siis ei näe avaldajad realistlikku alternatiivset juurdepääsu rajamise võimalust. Samas häirib selline uus juurdepääs E.ja M.R.a kõige vähem. E. ja M. R. väited kahjude ja kulude kohta, mis kaasnevad uue teelõigu rajamisega, ei ole tõendatud ning põhjendatud. Mõttekäik erinevate kahjude ja kulude suurusest on meelevaldne ning parimal juhul oletuslik. Olemasoleva põllumaa kaotusega seonduva kahju kalkulatsioon ei ole põhjendatud, kuivõrd Maaameti kaardiserveri materjalide põhjal oli veel
  6. a. juulikuus E. ja M. R. kinnistul paikneva kartulimaa ning kiviaia vahele jääva ala laius vähemalt 6 meetrit (lisa 1, aerofoto tegemise aeg on
  7. juuli
  8. a.). Juhul, kui E. ja M.R. on kartulimaad laiendanud, siis on nad seda teinud teadvalt olukorras, kus vaidlus käib juurdepääsu kulgemise üle, muuhulgas ka kartulimaaga piirnevalt. Sellise käitumise riske peavad kandma E. ja M.R. ise. Arusaamatu on ka see, miks ei võiks soovi korral kartulimaad tee paiknemisele vastassuunas laiendada, kuivõrd ruumi selleks on seal enam kui küllalt. Juurdepääsu alalt metsa mahavõtmise vajaduse kohta puuduvad igasugused tõendid, mis võimaldaksid aru saada, kas selline vajadus üleüldse eksisteerib ja kui, siis milline on E. ja M. R. saadav kahju. Sama kehtib ka miljööväärtuslike puude mahavõtmise kohta. Kuidas E. ja M. R. poolt
  9. juunil
  10. a. esitatud menetlusdokumendis toodud summad on tuletatud, jääb täielikult arusaamatuks. Kiviaedade ümberpaigutamise või likvideerimise vajadus puudub. Juurdepääs kulgeb E. ja M. R. kinnistule jäävate kiviaedade ümber ning kiviaed, mille avamise vajadus võib tekkida (plaanil koordinaatpunkti „F“ juures), paikneb avaldajate kinnistul. Tee hooldamisega seonduvate kulude kalkulatsiooniga avaldajad osaliselt nõustuvad. Vaidlust ei saa antud asjas olla selles, et avaldajate poolt taotletava juurdepääsu puhul oleks uue tee rajamise vajadus kõige väiksem. Nagu eelnevalt märgitud, tuleks rajada tee 118 meetrisele lõigule, millest 50 meetrit paikneks olemasoleval metsateel. Täiesti uus tee tuleks ehitada üksnes 68 meetri ulatuses.

§ 156kohaselt määrab kohus vaidluse korral juurdepääsutasu.

Sealjuures ei kuulu avaldajate hinnangul juurdepääsutasu koosseisu puudutatud isikute tahe saada tulu juurdepääsu taotleja arvel, vaid just põhjendatud tasu juurdepääsu koormavust arvestades. Käesoleval juhul on puudutatud isikute soovid tasu osas ülepaisutatud. Avaldajad leiavad, et käesolevas asjas tuleb

§ 156juhindudes määrata kindlaks juurdepääsutasu eelkõige E.

ja M. R. kinnistule jääva juurdepääsutee lõigu hooldamise kulude põhjal. 21 Puudutatud isikute

  1. juuni
  2. a. menetlusdokumendi põhjal on sellisteks kuludeks 360 EUR aastas, millest avaldajad peaksid kandma ½ s.o. 180 EUR aastas. Avaldajad on sellise kuluga põhimõtteliselt nõus. Samas ei nõustu avaldajad E. ja M. R. väidetega kinnistu väärtuse vähenemise kohta ning maa kasutusõiguse kaotamisest tuleneva hüvitise kalkulatsiooniga. Esiteks rõhutavad avaldajad veelkord, et ajalooline ning tegelikus kasutuses olnud juurdepääsutee kulges läbi E. ja M. R. kinnistu õueala. Seega, uue juurdepääsu rajamisega tegelikkuses E. ja M.R. võidaksid, kuna juurdepääsu määramisega ei taastataks varasemat maakasutust, vaid loodaks uus ja puudutatud isikuid vähem koormavam juurdepääs. Seda, et läbi neile kuuluva kinnisasja oli korraldatud tasuta juurdepääs avaldajate kinnistule E. ja M.R. teadsid ja pidid sellest tulenevate koormatistega seetõttu ka arvestama (vt. RKTK 27.09.
  3. a. määruse nr. 3-2-1-85-05 p 24). Seetõttu ei saa nad nõuda hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest. Avaldajad leiavad, et uue juurdepääsu alla jääva maa kasutusõiguse kaotamise on samuti põhjustanud E. ja M.R. ise, kuivõrd uue juurdepääsu rajamise vajadus tuleneb senise juurdepääsu sulgemisest E. ja M.R. poolt. Just sellel põhjusel ongi avaldajatel tulnud pöörduda juurdepääsu määramiseks kohtu poole, kusjuures tuleb märkida, et puuriida ladumine ja puude istutamine senise juurdepääsu takistamiseks ei välista iseenesest

§ 156

tuleneva nõude realiseerimist avaldajatel ka senise juurdepääsu taastamiseks (vt. RKTK 17.05.2010. a. määruse nr. 3-21-42-10 p 32). Taas kordame, et juurdepääsu juhtimine õuealalt kõrvale on eelkõige E. ja M. R. huvides. Avaldajad on valmis maksma tasu maamaksu määra ulatuses uue juurdepääsu alla jääva ca 472 m2 maaüksuse eest vastavalt kehtivale maamaksumäärale. Eeltoodust tulenevalt leiavad avaldajad, et õige ja õiglane juurdepääsutasu peaks koosnema käesolevas asjas teehoolduse kulust 180 EUR aastas ning hüvitisest rajatava tee alla jääva maa eest kehtiva maamaksumäära ulatuses. 4. Asjast puudutatud isikud M.R. ja E.R. esitasid 20.02.2015.a. täiendava põhjenduse 15.06.2012.a. avaldatu kohta. Juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada, et juurdepääsu rajamise ja teeservituudi seadmisega väheneb puudutatud isikutele kuuluva omandi väärtus 15-25%. Xxxxxxxxx valla maatulundusmaa hektari hindade statistika järgi tekib puudutatud isikutele juurdepääsutee alla jääva maa-ala kasutamisvõimaluse kaotamisega kahju ligikaudu 634,14 eurot (184,97+264,20+184,97=634,14). Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8

  1. kd)ja väljavõte Maa-ameti statistikast ((tl 137, 8 kd). Tulenevalt vastava maa-ala kasutamisvõimaluse kaotusest tuleb panna selle eest maamaksu tasumise kohustus avaldajate kanda. Puudutatud isikud on istungil esitanud kohtule maamaksu teate, millest nähtub, et maamaks on 23,60 eurot. Seoses põllumaa hävimisega muutuvad kasutuks kartulimaa harimiseks tehtud kulutused. Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd). Kasutuks muutub ka kartulipanemise masin hinnaga ligikaudu 700 eurot ning tulenevalt põllumaa hävimisest jäävad puudutatud isikud ilma ka põllusaaduste müügiga iga-aastaselt teenitavast tulust. Vastavalt TNS Emori uuringule oli 1 kg kartuli hind 2014. aastal 0,78 eurot. Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8
  2. kd)ja väljavõte mahetoodete hindade kohta (tl 139, 8 kd). Metsa mahavõtmisega kaasneb puudutatud isikutele kahju ligikaudu 2 200 eurot (Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd)) , miljööväärtuslike puude mahavõtmisega ja kahe kiviaia likvideerimisega kaasneb kahju minimaalselt 3 000 eurot (Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd)). Muinsuskaitseameti andmetel on vanade talukohtade väärtus hindamatu. Sellest tuleb järeldada, et mistahes hüvitis ajaloolise talumiljöö kahjustamise eest on kohane ning selle peab saama määrata isik, kellele kahju tekitatakse. Tehakse viide raamatule Xxxxxxxxx pärandkultuurist ja Pärandkultuuri käsiraamatut ja koondtabelile koos viidetega (tl 136, 8
  3. kd)ning fotodele tl 147-149, 8 kd)). Puudutatud isikutele tuleb hüvitada ka juurdepääsutee korrashoiu kulud. Kui juurdepääs määrataks lõuna poolt ning puudutatud isikute aiani kulgevat teed hakkavad kasutama ka avaldajad, siis peavad nad ka tee korrashoiu ja hooldamise kuludest osa võtma. Tee parandamiseks ja korrashoiuks kulub aastas 22 ligikaudu 2 koormat kruusa, mis tuleb ka kohale vedada. Samuti tuleb ära teha tee korrashoiu tööd vastava tehnika abil. Lisaks tuleb tee lumest lahti lükata. Kulutuste põhjendamiseks on esitatud koondtabel (tl 136, 8 kd), väljavõtted kruusa hindade kohta (tl 143, 8
  4. kd), www.reiden.ee, Multivara Transport hinnakirjad (tl 144, 145, 8 kd), www.multivara.ee, ja väljavõte Saku Valla koduleheküljelt seoses teede talihooldusega (tl 146, 8 kd). Kõige selle peale läheb ligikaudu 645,90 eurot (s.o 84+162+260,40+139,50=645,90), millest pool on 322,95 eurot. Igakuiselt teeb see ligikaudu 27 eurot (322,95/12=26,91). Asjast puudutatud isikud M.R. ja E.R. 27.10.2015.a. kohtuistungil selgitasid, et nad jäävad 15.06.2012.a. esitatud nõude ja selle suuruse juurde ning eelnevaga on kohtule näidatud nõude põhjendatust ja vaatamata isegi võimalikule suuremale nõude alusele jäädakse nõutu juurde. Sellise nõude ettenäitamiseks asjast puudutatud isikud M.R. ja E.R. esitasid 20.02.2015.a. selgituse. Pärnu Maakohus 27.10.2015.a määrusega lubas N.R.il 1/6 mõttelise osa kaasomandist kinnistu, asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx, registriosa nr. xxxxxxx, omanikuna astuda menetlusse asjast puudutatud isikuna. Asjast puudutatud isik N.R. ühines asjast puudutatud isikute M. ja E.R. seisukohtadega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas.

§ 156(Juurdepääs avalikult kasutatavale teele.) kohaselt

(1)Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
(2)Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel.
(3)Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

§ 156lg 1 järgi juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks.

1. Avaldajatele M.K.le ja J.R.ile kuulub võrdsetes kaasomandi osades Xxxxx-xxxxxx kinnistu (esmakanne kinnistusraamatus 28.05.2008.a.), asukohaga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxx xxxx, registriosa nr xxxxxxx. Kinnistul asuvad elumaja, laut ja aidahoone. M.K. soovib asuda elama oma lapsepõlvekodusse, Xxxxx –xxxxxx kinnistule. Samuti J.R.i sooviks on saada juurdepääs kinnistule, et pääseda taluhooneteni seal remonttööde tegemiseks, elamiseks ja kinnistu majandamiseks. Kinnistu piirneb läänest merega ja on ümbritsetud järgmistele isikutele kuuluvate kinnistutega. P.H. on olnud Xxxx-xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik. Kinnistusraamatu andmete järgi alates 18.05.2015.a. on omanikud A.H.H., L.M. H. ja M. M.a L., igaüks 1/3 kaasomandist. E. V. on Xxxx-xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik (E. V. seletuse järgi kinnistut kasutatakse metsamajanduslikult). B. P. on Xxxx-xxxxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik 23 E.R., M.R. (ühisomanikud 5/6 kaasomandist) ja N.R. (1/6 kaasomandist) on kinnistu, registriosaga nr. xxxxxxx, omanikud (kinnistu koosseisus on kaks katastriüksust- Xxxxx-xxxxx katastriüksus, kus asuvad taluhooned, xxxxx:xxx:xxxx, ja XXXXX-XXXXX katastriüksus xxxxx:xxx:xxx (esmakanne kinnisturaamatus 28.01.1999.a.). H. T. O., V. H. ja K. T. on Xxxxx-xxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, ühisomanikud. V. R. on Xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik. V. R. on Xxxx-xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx hoonestatud kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatatvalt teelt. Olemas on kaks Xxxxxxxxx valla omandis olevat avalikult kasutatavat teed. Nendeks on Xxxxxxxxx tee, katastritunnusega xxxxx:xxxx:xxxx, ja Xxxxxxx tee, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. Xxxxxxxxx tee jääb Xxxxx-xxxxxx kinnistust põhja suunda. Xxxxxxx tee jääb Xxxxxxxxxxx kinnistust lõuna suunda. Mõlemad Xxxxxxxxx valla omandis olevad teed viivad xxxxx-Xxxxxxxxx-xxxxxx maanteele, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. 2. Xxxxxxx teelt algav teelõik (ca 450 -500 meetri kaugusel Xxxxx-xxxxxx kinnistust) paikneb B. P.ile ning E.R., N.R. ja M.R. kuuluvatel kinnistutel ja vaidlust ei ole selles, et tegemist on erateega (vt samuti vallavalitsuse kiri 22.07.2005.a. ja 12.08.1999 – tl 24, 25, 1 kd). B. P. on olnud ja on nõus, et avaldajad kasutavad oma kinnistule pääsemiseks tema kinnistul asuvat erateed. Avaldajad on selgitanud, et nad kasutasid juurdepääsuteed Xxxxxxx teelt, mis kulgeb läbi E., N. ja M.R.i koduõue hoonete kõrvalt avaldajate koduõuele, 1997.a.-ni (tl 16, 1 kd). 05.02.2015.a. eelistungil M.K. seletas, et ta ei mäleta, et põhja poolt oleks sõidetud. Peale 70nate lepiti kokku, et hakatakse käima lõuna poolt ja tee tehti valmis. Lõuna poolset teed pidi käidi kogu aeg. Kui vanemad surid, 1983.a. isa, 1997.a. ema, siis pandi tee kinni ja öeldi, et nemad on täiesti võõrad. Asjaolu, et suhted on pingelised, on ilmnenud ka läbivalt kohtumenetluse ajal. Sama asjaolu, et 70-80 aastatel oli Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääs lõuna poolt läbi Xxxxx-xxxxx õue, seletas ka E. V. 05.02.2015.a. eelistungil. Samuti selgitas ta, et Xxxxxxxxx poolne tee on olnud valdavalt elektriliini alune maa, liin on likvideeritud ja tegemist ei ole teega. J.L. poolt koostatud Xxxxx-xxxxxx kinnistule taotletava ligipääsu plaanil tl 108, 1 kd (edaspidi J.L. plaan) on silmaspeetud teelõik märgitud tähistusega A-G, kusjuures läbi õue juurdepääs D-G, 116 m. Nimetatu on näha ka aerofotolt tl 29, 1 kd, 39, 2 kd ja plaanil tl 38, 2 kd. M.K. seletuse kohaselt, 01.10.2009.a. ärakuulamisel, nimetatud tee läheb läbi hoovi majast umbes 3. meetri kauguselt. 22.10.2010.a. paikkonna vaatlusel oli tuvastatav teekoht läbi E.R. ja M.R. koduhoovi Xxxxx-xxxxxx kinnistule ning kinnistu omanikud E.R. ja M.R. näitasid ka ise selle ette. Läbipääs läbi hoovi Xxxxx-xxxxxx kinnistule oli suletud. Asjaolu, et nimetatud tee läheb Xxxxx-xxxxx katastriüksusel asuvate hoonete vahelt läbi, nähtub ka LVM kinnisvara 08.07.2009.a. vara hindamise aktist, kusjuures märgitakse ka, et hoovi läbiv tee Xxxxx-xxxxxx poolsest küljest suletud puuriidaga, läbipääsule istutatud noored puud (tl 58, 1 kd). M.R.i seletuse järgi kahel kinnistul asuvate hoonete kaugus teineteisest on ca 50 meetrit (tl 82, 1 kd). E.R., M.R. ja M.K. 01.10.2009.a. kohtus ärakuulamisel on selgitanud, et autodega ei ole läbi hoovi sõidetud kümmekond aastat. (Avaldajad on 24.11.2008.a. kirjas nimetatud selleks tähtajaks ca 5 aastat, tl 11, 1 kd). M.R. selgitas, et auto tuleb panna suana taha ja siis sealt edasi jalgsi minna, kusjuures autod on seisnud sauna taga rohkem kui kümmekond aastat (tl 82, 1 kd). Samal ärakuulamisel E.R. ja M.R. olid nõus asja korraldamisega ka edaspidi nii, et avaldajad saavad oma sõidukiga pääseda ja parkida Xxxxx-xxxxx katastriüksusel asuva sauna taha ja sealt edasi minna jala oma kinnistule ning selleks oldi nõus ka puuriita ümber laduma. Läbi õue kinnistule pääsemiseks sõidukiga nõus ei oldud. Viimaste selgituste kohaselt hoovist läbi ei ole võimalik sõita ka seetõttu, et pinnas on liiga pehme (tl 82, 83, 1 kd). Seega asjaolu, et Xxxxx-xxxxxx 24 kinnistule pääsemiseks kasutatavaks teeks oli tee läbi E., N ja M.R.ile kuuluva kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, hoovi ja läbi B. P.ile kuuluva Xxxx-xxxxxxx kinnistu, mis sai alguse Xxxxxxx teelt on usaldusväärselt kinnitust leidnud eeltooduga, kusjuures, kui hoovist enam sõidukiga läbi ei lubatud, siis autod pargiti sauna taha ja edasi liiguti sauna tagant jalgsi Xxxxxxxxxxx kinnistule. Avaldajate sooviks oli oma kinnistule pääseda teed mööda läbi eelpool märgitud kinnistute ja seda kokkulepitult kinnistu omanikega. Asjaosalised kokkulepet ei saavutanud. Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemist läbi Xxxx-xxxxxxx kinnistu ning läbi E., N. ja M.R.ile kuuluva kinnistu, kinnitas ka vallavalitsus, märkides, et Xxxxx-xxxxxx kinnistu omanikud kasutasid juurdepääsu läbi Xxxxx-xxxxx õueala. Avaldajad palusid määrata juurdepääs Xxxxxxx teelt avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, juhindudes avaldajate poolt 30. novembril 2009. a. esitatud J.L. plaanist (tl 108, 1

  1. kd)üle B. P.ile kuuluva Xxxx-xxxxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) ja üle E.R.i, N.R.i ja M.R.i kuuluva kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) selliselt, et kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, koosseisu kuuluval katastriüksusel nr. xxxxx:xxx:xxxx kulgeb sinise punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D läbi plaanil näidatud õue koordinaadipunktini G. Asja arutamise käigus menetlusosalised olid ühte meelt, et kuivõrd tegemist on E.R.i, N.R.i ja M.R.i kuuluva kinnistu koduhooviga ja tee kulgeb hoonetele lähedalt, siis seetõttu juurdepääsu määramine läbi hoovi ei ole võimalik. Kohus on samal seisukohal. Avaldajad on sellest variandist loobunud. Asjast puudutatud isikud E.R., N.R. ja M.R. on seisukohal, et ajalooline juurdepääs Xxxxx xxxxxx kinnistule on olemas Xxxxxxxxx vallale kuuluvalt Xxxxxxxxx teelt, mis toimuks põhja poolt üle Xxxxx-xxxx kinnistu, Xxxxx kinnistu ning Xxxx-xxxxx kinnistu. Asjast puudutatud isikud E.R. ja M.R. toovad esile, et Xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuse moodustamise toimikus ja Xxxxx-xxxxx katastriüksuse moodustamise toimikus on olemas järgmised andmed. 04.12.1998.a. on Xxxxx xxxx Xxxxxxxxx vallavalitsuse maanõuniku poolt koostatud maaüksuse piiride plaan, kus punktiirjoonega on tähistatud Xxxxx xxxx maaüksusel põhja lõunasuunaline juurdepääsutee, mis saab alguse Xxxx-xxxxx kinnistult ja kulgeb mööda Xxxxx-xxxx kinnistut kuni avaldajate hooneteni. Olemas maamõõtja Xxxxx ning Xxxxx-xxxx maaüksuse 18.12.1998.a. asendiplaan, kus punktiirjoonega on tähistatud üle Xxxxx-xxxx kinnistu kulgev juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistuni. Maamõõtja poolt septembris 1998.a. koostatud välimõõtmise abtiss, kuhu on kantud Xxxx-xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksusele jääv põllutee laiusega 4 m ning mis kulgeb kuni avaldajate hooneteni. Maamõõtja poolt 10.11.1997.a. koostatud eksplikatsiooni arvutamise plaanil on selgesti eristatav juurdepäsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxxxxxx maaüksuste. Nimetatud puudutatud isikute poolt esitatud N.L. 24.05.2013.a. arvamuse (tl 186-187, 5
  2. kd)järgi arvamuses märgitud kaardimaterjalil ja fotoplaanidel eksisteerib järjepidevalt tee aastast 1868 kulgedes Xxxxxxxxx vallas xxxxx-Xxxxxxxxx-xxxxxx teelt Xxxxxxxxx tee kaudu katastriüksustel Xxxxxxxxx, Xxxxx, Xxxxx -xxxx Xxxxx-xxxxxx. Põhjusel, et tee on kaartidele märgitud, võib järeldada, et tee on olnud selle aja vältel ka pidevas kasutuses. Nimetatud puudutaud isikud esitasid Eesti Rahvusarhiivis säilitatava 1868.a aluskaardi (tl 159, 2
  3. kd)ja selgitavad, et sellel on märgitud, kuidas kulges juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule, s.t üle Xxxxxxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute (sel ajal nimetusega xxxx xxxxx). Kohus arvestab Xxxxxxxxx vallavalitsuse selgitust selles, et Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksuste tagastamise toimikus asuval asendiplaanil märgitud katkendlik joon tähistab kunagist 1938. aasta kaardil olnud põlluteed, mis on tänapäeval kasutusest välja langenud ja ei ole enam läbitav. Tagastamise toimikus olevate asendiplaanide koostamisel on aluseks võetud 1938. a skeemilised kaardid. Ka Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaomandi tagastamise toimiku välimõõtmise abtissist (toimik lk 13) nähtub, et asendiplaanil on põllutee. Kõnealune põllutee ei ole teena (rajatisena) käsitletav; ei vasta tee suhtes esitatavatele nõuetele; ei ole sõiduautoga 25 läbimiseks kasutatav. Xxxxxxxxx vallavalitsus on esitanud praeguse katastrikaardi väljatrüki, millelt nähtub, et põllutee katkeb Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) maaüksusel (Lisa 1, tl 44, 2. kd). Läbi nende kinnistute ei ole tagatud juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule. Xxxxxxxxx vallavalitsus märgib, et ajalooliselt on kulgenud läbi Xxxxx-xxxxx kinnistu tee kuni endise xxxxx xxxx kinnistuni, mille kohta on kohtule esitatud 1938. a skeemilise maakaart (Lisa 2, tl 45, 2. kd). Kohus märgib veel, et asjaolu, et põllutee katkeb Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) maaüksusel, nähtub ka E.R.i ja M.R.i enda poolt esitatud Xxxx-xxxxx ja xxxxx xxxx katastriüksuste asendiplaanil (tl 115, 3 kd- koostatud 17.12.2010.a.). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse maanõunik oma e-kirjas 15.04.2009.a. ( tl 22, 1
  4. kd)teabenõudele märgib, et põhja poolt saab Xxxxx-xxxxxx kinnistuni läbides Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx katastriüksuseid, kuid see tee on autoga läbimatu. Kohus on seisukohal, et antud kirja tuleb käsitleda Xxxxxxxxx vallavalitsuse poolt kohtule esitatud konkretiseeritud seisukohtadega ja tegeliku olukorraga, mistõttu teha antud kirjast järeldust tee tingimusteta olemasolu kohta, ei ole õige. Samuti 22.07.2005 kirjas (tl 24, 1
  5. kd)vallavalitsus selgituse andmisel viitab sellele, et Xxxxx-xxxxxx kinnistu moodustamisel nähti läbipääs läbi Xxxxx-xxxxx maaüksuse. Kohus on seisukohal, et ainult kaardimaterjali põhjal, juhul kui tee on sellel märgitud, ei saa teha järeldust sellest, et tee on olnud ka tegelikult kasutuses. Eelpool on kohus kirjeldanud, kuidas toimus Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemine Xxxxxxx teelt läbi E.R.i, M.R.i, N.R.i ja B. P.i kinnistute. Xxxxxxxxx teelt Xxxxx-xxxxxx kinnistule käimisest reaalselt (faktiliselt) s.t. kuidas see toimus, mis ajast või mis ajal, objektiivseid andmeid ei ole kohtule teada. Seega kohtu järereldus on, et väljakujunenud viisiks Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemiseks on olnud Xxxxxxx teelt läbi E.R.i, M.R.i, N.R.i ja B. P.i kinnistute ja sellest aspektist peaks see edaspidigi toimuma üle nimetatud kinnistu. OÜ Geobüroo poolt koostatud ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne (tl 160-169, 2 kd), mis väidetavalt tõendaks tee asumist Xxxxx-xxxx kinnistul, kui selline, ei saa eelpool märgitud tuvastatud Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemise asjaolusid kummutada. Jaatamisel see tingiks muude asjaolude põhjendamatu mittearvestamise. Lääne-Eesti Päästekeskuse 05.10.2010 tõendist selgub, et 11.05.2002.a. oli väljakutse tulekahjule Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxx xxxxs asuval metsa või muu taimestikuga kaetud alal (tl 53, 4 kd). 09.04.2013.a. eelistungil M.K. selgitas, et Xxxxxxxxxxx kinnistul põles roog. Tuletõrje auto jäänud kohani, kus tee lõppes Xxxx-xxxxx kinnistul, ja käsipumbaga võetud merest vett tulekahjukohani (tl 164, 5 kd). Kohus on seisukohal, et esitatud tõend ei tõenda juurdepääsu olemasolu Xxxxx-xxxxxx kinnistuni, sest sellekohaseid andmeid antud tõend ei sisalda. Samuti M.K. poolt antud seletus on kooskõlas kohtu poolt eelpool tuvastatud asjaoludega. 3. Järgnevalt kohus analüüsib Xxxxx-xxxxxx kinnstule juurdepääsu variante Xxxxxxxxx vallale kuuluvatelt Xxxxxxx teelt ja Xxxxxxxxx teelt. Kohus viis läbi paikkonna vaatluse 22.10.2010.a. (tl 6, 7, 3
  6. kd)ja käis läbi Xxxxxxxxx vallas, Xxxxxxx xxxxs võimalikud variandid Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsutee asukoha määramiseks. Üks võimalik variant esitati lähtudes J.L. plaanist tl 108, 1 kd, et plaanil märgitud E. ja M.R.ile kuuluvate hoonete kõrvalt s.o. suundudes vasakule läände mere suunas ja edasi, ning sealt on võimalik jõuda heina kasvanud maa-ala läbides avaldajate kinnistu piirini. Kohus märgib, et see variant oli arutusel, kuid asja menetlemisel asjaosalised ei ole pidanud seda varianti võimalikuks, millega on ka kohus nõustunud ning seetõttu kohus sellega piirdubki. Kohus käis läbi Xxxxxxxxx vallas, Xxxxxxx xxxxs võimalikud variandid Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsutee asukoha määramiseks üle P.H. ja E. V. kinnistute. Vaatluse protokolli juurde kuuluvad vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud plaanid/skeemid (tl 8- 12, 3
  7. kd)looduses ülevaadatu kohta (sellele on viide vaatluse protokollis). Skeem nr 3: läbida tuleb Xxxx-xxxxx katastriüksus (omanik P.H.), Xxxxx-xxxx katastriüksus (omanik E. V.), looduses olemasoleva parendamist vajav teelõigu pikkus 26 ligikaudu 275 meetrit, kogu läbi käidud pikkus Xxxxx ojani ligikaudu 610 meetrit. Skeem nr 3A: läbida tuleb Xxxx-xxxxx katastriüksus (omanik P.H.), Xxxxx-xxxx katastriüksus (omanik E. V.), tee lühendamiseks ja maa paremaks kasutamiseks võiks kaaluda kõlviku piiri pidi ojani minekut ja siis piki oja kallast lõikumiseni Xxxxx-xxxxxx piiriga. Tee ligikaudne pikkus 580 meetrit. Ei ole arvestatud tee pikkust Xxxxx-xxxxxx katastriüksusel. 27. ja 29.10.2015.a. kohtuistungil E. V. seletas, et tema ja xxxxx kinnistul teed ei ole, kusjuures tema oma kinnistul ei ela ja xxxxx kinnistut ei kasuta. Asjast puudutatud isikud E.R. ja M.R. on esitanud Xxxx-xxxxx ja xxxxx xxxx katastriüksustel asuva juurdepääsu asendiplaani (tl 115, 3 kd- koostatud 17.12.2010.a.), mille järgi tee pikkus on 625 m. Xxxxxxxxx vallavalitsus on 07.01.2011.a. seisukohal, et enne selle variandi kasuks otsustamist tuleb kaaluda võimalikult vähe teiste naaberkinnistute huvisid kahjustava ja ka majanduslikult otstarbekama variandiga (tl 125, 3 kd). Kohus nõustub selle seisukohaga. Samuti nõustub kohus avaldajate põhistatud seisukohaga, et märgitud teelõigus suuremas osas tee puudub ja rajamist vajavas osas enam kui 12 korda pikem, kui avaldajate taotletud juurdepääs, samuti oleks kulutused tee rajamiseks võrreldes taotletavaga märkimisväärselt suuremad. Tähelepanuta ei saa jätta ka avaldajate poolt põhjendatult viidatut, et Xxxxx-xxxx, Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx-xxxxx kinnistute ühisel piiril, kuhu on kavandatud M. ja E.R. ettepaneku kohaselt juurdepääsutee lõpp, paikneb loodusliku takistusena Xxxxx oja. Seega juudrepääsutee määarmine läbi Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute eelpool märgitud asjaoludel ei ole võimalik. Kohus on seisukohal, et asjast puudutaud isikute M.R.i ja E.R.i poolt esitatud videosalvestis ja fotod Xxxx-xxxxx kinnistu (võimalik juurdepääsu koht) ja Xxxxx xxxxx katastriüksuse kohta (seisund kõrgvee ajal) (tl 31-41, 47, 48, 49, 66, 4 kd), ei anna alust teha järeldust juurdepääsutee määramiseks läbi Xxxx-xxxxx kinnistu ega selle kohta, et Xxxxx xxxxx katastriüksus ei oleks sobilik juurdepäästee määramiseks. Väidetava osaliselt olemasoeva tee puhul on tegemist E. V. ja avaldajate seletuse järgi traktori jälgedega. Avaldajad on juurdepääsu kohta Xxxxxxx teele üle Xxxx-xxxxx kinnistu paralleelselt magistraalkraaviga esile toonud, et looduses tee puuudub ja juurdepääsu pikkuseks Xxxxxxx teelt oleks 507 m ning esitanud selle kohta väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist (tl 62, 63, 5 kd). Kohus viis läbi 14.09.2012.a. paikkonna vaatluse (tl 64 , 5 kd), kus looduses käidi läbi kraavi äärtpidi avaldajate kinnistu piirist läbi E.R.i ja M.R.i ning B. P.i kinnistute Xxxxxxx teele (teelõigu pikkus ca 515 m). Selle kohta on protokolli juures vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud plaan (tl 66, 67, 5 kd), millele on viide tehtud vaatlusprookollis. M.R.i ja E.R.i ja avaldajate vahel oli nimetatud variant aktiivselt arutusel, kuid kokkuleppele ei saadud. Avaldajatele oli koormavam täiesti uue tee rajamine võrreldes nende poolt taotletuga. 05.12.2012.a. vallavalitsus hindas võimaliku 500 m kavandatava tee maksumuseks ca 25000.- eur (tl 124, 5 kd). Nendel asjaoludel ei ole võimalik antud kohta juurdepääsu määarmine. Kokkuvõtvalt, kuigi asjas on kaalutud juurdepääsu asukohana mitmeid alternatiivseid variante, siis need ei ole osutunud sobilikuks, ja kuigi kohus on teinud kõik võimaliku asja kokkuleppel lahendamiseks, siis lõppkokkuvõttes kaalutud variantide puhul kõiki asjaolusid arvesse võttes, puudutatud isikud M.R., E.R. ja N.R. taotlevad nn. põhjapoolse juurdepääsutee määramist. 4. Avaldajad paluvad määrata tähtajatu ja piiramata juurdepääs Xxxxxxx teelt avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, asukohaga Xxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, juhindudes J.L. koostatud plaanist, üle B. P.-le kuuluva Xxxx-xxxxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx, asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx) ja üle E., M. ja N.R.ile kuuluva kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx, asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx) nii, et E., M. ja N.R.i kinnistu koosseisu kuuluval Xxxxx-xxxxx katastriüksusel nr. xxxxx:xxx:xxxx kulgeb pideva sinise 27 punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D ümber plaanil näidatud õueala läbi koordinaadipunkti E kuni koordinaadipunktini F. Kohtule on esitatud J.L. poolt koostatud taotletava ligipääsutee plaan, millest nähtuvalt tee saab alguse Xxxxxxx teelt läbi B. P.i kinnistu, 75 m, edasi kulgeb üle N., M. ja E.R.ile kuuluva kinnistu, teekoha B-D pikkus 275 m, teekoha D-E-F pikkus on 118 m, millest 50 m olemasoleval metsateel E-F ja 68 m, D-E, rajatav, laiusega 4 m (sisaldab nii sõidetavat osa kui ka hoolduseks/teeninduseks vajalikku teepeenart -nn 1+2+1 lahendus), pindala 472 rm (tl 108, 1 kd). Asjast puudutatud isikud M., E. ja N.R. on seisukohal, et juurdepääs Xxxxx xxxxxx kinnistule tuleks määrata Xxxxxxxxx vallale kuuluvalt Xxxxxxxxx teelt, mis toimuks üle Xxxxx-xxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, Xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ning Xxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx (põhjapoolne variant). Esitatud on OÜ Geobüroo koostatud asendiplaan juurdepääsukoha määramiseks (tl 173-174, 2 kd). Asjast puudutatud isikud M. ja E.R. on esitanud samuti OÜ Tippgeo 03.05.2013.a. Xxxxxxxxx ja Xxxxxxx tee topogeodeetiliste mõõdistustööde plaani (tl 169, 5
  8. kd)ja OÜ Geobüroo asendi plaani Xxxxx-xxxxxx kinnistule xxxxx-Xxxxxxxxx- xxxxxx teelt (tl 170, 5
  9. kd)ning Maa-ameti katastriarhiivi fotoplaanid aastast 1951 ja 1980 (tl 174, 5 kd). Xxxxxxxxx vallavalitsus on esitanud ettepaneku juurdepääsutee asukoha määratlemiseks võrrelduna 1938 skeemilise maakaardiga tl 46, 2 kd, mis toetab avaldajate poolt taotletud kohast tee määramist. Samuti on vallavalitsus kinnitanud maakorraldusliku ja tehnilist tee rajamise võimalust lõigul D-E (lõigu pikkus 68
  10. m)ja tee kulgemist lõigul E-F (lõigu pikkus 50
  11. m)(skeem tl 46.a, 2 kd). Kohus nõustub vallavalitsuse seisukohaga juurdepääsu määramise osas läbi E., M. ja N.R.i ning B. P.i kinnistute. Teemaa arvestuslikuks laiuseks on 4 m, mis sisaldab sõidetavat osa ja hoolduseks/teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa. Kohus nõustub vallavalitsusega ka selles, et läbi Xxxx-xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute tuleks rajada oluliselt pikem uus teelõik, mis oleks sõidukiga läbitav. Juurdepääsutee määramisel tuleb võimalusel, mis ei ole kohustuslik ega teekoha määramise tingimuseks, arvesse võtta seda, et Keskkonnaameti 30.03.2015.a. kirjast (tl 45, 9
  12. kd)nähtvalt lõunapoolse mitteläbitava teeosa rajamine kulgeks läbi niidu, mis on 3. kaitsekategooria loomaliigi suur–kuldtiiva elupaik. Juurdepääs lõunasuunas kulgeb samuti kohati suurkuldtiiva elupaigas, aga rajatav teelõik asub metsa servas ja seega lõunapoolse juurdepääsutee kasutamine tagaks liblika elupaiga kompaktsuse (tl 45, 9 kd). Kohus viis läbi paikkonna vaatluse 22.10.2010.a. (tl 6, 7, 3 kd). Kohus veendus, et tee Xxxxxxx teelt läbi B. P.ile ning E.R.ile ja M.R.ile kuuluvate kinnistute kuni viimastele kuuluvate hooneteni on olemas. Looduses käidi läbi ehitatav teelõik D-E (plaan tl. 108, 1 kd), mille läheduses on omanike kartulipõld. Teekoht läbi K. T. ja V. R. kinnistute ei ole sõidukiga läbitav s.o. kinnikasvanud, teekohal puid ja kive. V. R. kodu juures kulgeb tee hoonete kõrvalt (tl 6, 7, 3 kd). Vaatluse protokolli juurde kuuluvad vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud plaanid/skeemid (tl 8- 12, 3
  13. kd)looduses ülevaadatu kohta (sellele on viide vaatluse protokollis). Skeem nr 1: läbida tuleb Xxxxx-xxxxx, Xxxxx-xxxx, Xxxxx, Xxxx-xxxxx katastriüksused (Xxxxxxxxx teele). Tee ligikaudne pikkus 1,3 km (avaldaja on esitanud väljavõtte maa-ameti geoportaalist nn põhjapoolse juurdepääsu vahemaade kohta tl 94, 4 kd). Skeem nr 2: läbida tuleb Xxxxx-xxxxx katastriüksus Xxxxxxx teelt. Tee pikkus Xxxxxxxxxx katastriüksusel ligikaudu 110 meetrit, koos Xxxxx-xxxxxx katastriüksusel asuva lõigu pikkusega ligikaudu 215 meetrit. Geodeesiainsener I.S. tee mõõdistamise seletuskirjas (tl 220-222, 5
  14. kd)on välja toonud järgmised andmed. Xxxxxxxxx tee pikkus läbides Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx –xxxx katastriüksused ja lõppedes Xxxxx-xxxxxx katastriüksuse piiril on 1745 m. Teelõik 600 m ulatuses hooldatud kruusakattega tee, mis lõpeb Xxxx-xxxxx katastriüksuse hoonete juures. Teelõik pikkusega 103 m sõidukiga läbitav pinnasetee, teelõik pikkusega 195 m kulgeb mööda heinamaad, teelõik pikkusega 361 m asub metsas ja ületab 28 oja, millel puudub truup või sild, teelõik pikkusega 486 m kulgeb mööda heinamaad, millel asub kraav, kus truup puudub. Tee pikkus Xxxxxxx teelt läbi Xxxx-xxxxxxx, XXXXX-XXXXX ja Xxxxx-xxxxx katastriüksuste Xxxxx-xxxxxx kinnistuni 368 m. Teelõik pikkusega 14 m hooldatud kruusakattega, teelõik pikkusega 354 pinnastee. Teelõik lõpeb Xxxxx xxxxx hoovi värava juures. Kogu teelõik on sõiduautoga kasutatav (tl 220-222, 5 kd). Seega kõige optimaalsem variant Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemiseks arvestades mõlema variandi looduses olevat olukorda, selle pikkust ja võimalikku taastatavat või rajatavat teelõigu osa, on avaldajate poolt taotletu Xxxxxxx teelt. Kohus juhib tähelepanu veel eraldi sellele, et kohus on ise tajunud 22.10.2010.a. vaatlusel, et ka juurdepääs Xxxxxxxxx teelt osas, mis ilmselgelt ei ole läbitav autoga, oli ka jalgi läbides raskendatud. Kohtu poolt on vaatlusega kindlaks tehtud, et J.L. poolt koostatud plaanil teelõik D-E (ka DE-F- kogulõik) kartulipõldu ei läbi. Sama olukord oli 14.09.2012.a. kohtu poolt läbiviidud vaatlusel (olemasolev eratee oli heas korras - tl 64, 5 kd). Sama nähtub ka J.L. 21.06.2013.a. selgituskirjast (tl 16, 6 kd). Punktist E hakkab teekoht kulgema piki vana teekoha mööda ning selline olukord on näha fotodelt 2013. a. suvel tl 28, 29, 31, 32- 6 kd. Samuti riiklikult tunnustatud ekspert D.T. on 04.05.2014.a. ekspertissi läbiviimiseks kohapealsel vaatlusel tuvastanud, et taotletav juurdepääsutee planeeritakse Xxxxx-xxxxx hooneteni viivalt pinnasteelt (toodud plaanil punktist D enne õuemaad) kiviaia ja haritava põllumaa vahelt punkti E. Punktist E kuni kinnistu piirini, punktini F planeeritakse rajada kunagi kasutusel olnud tee kohale, mis oli ka ülevaatuse hetkel looduses eristatav (lisatud fotod). Arvestuslikuks teemaa laiuseks on planeeritud 4 m ja lõigul D-E on kiviaia ning haritava põllumaa vahel kitsama koha laius mõõdetuna Maa-ameti kaardilt ca 6,6 m. Seega puudub vajadus lammutada kiviaed või rajada tee haritavale maale. Objekti ülevaatusel hindaja ei näinud vajadust planeeritava tee ja saunahoone vahele jäävate puude langetamist. Punktide E ja F vahelisel alal ei olnud miljööväärtuslikke puid, vaid oli väheväärtuslik võsa, mille väärtus ja kogus marginaalne ning raietööde maksumus ületaks saadava puitmaterjali maksumuse. Juurdepääsutee alla planeeritav maa, ca 472 rm, ei ole olnud aktiivses kasutuses ja ei saa rääkida saamata jäänud tulust ja sellega kaasnevast materiaalsest kahjust (tl 17-37, 7 kd). Kohus lähtub eeltoodust. Seega avaldajate poolt taotletu ei riiva N., M. ja E.R.i privaatsust hoovialal ega kahjusta pere aedu. Kohtul ei ole alust kahelda ka Xxxxxxxxx vallavalitsuse esindaja selgituses 26.04.2012.a. eelistungil, et 2004 või 2005 olid E.R. ja M.R. nõus sauna tagant teed läbi tegema, kuid avaldajad ei tahtnud ja käisid läbi hoovi (tl 174, 4 kd). Seega kinnistu omanikud ka ise on pidanud võimalikus juurdepääsu korraldamist Xxxxx-xxxxxx kinnistule põhimõtteliselt avaldajate poolt taotletu järgi. Kohtule on selge see, et kui tegemist oli põhja poolt teega, siis on see kasutusest välja langenud, mille ehitamine või taastamine oleks väga kulukas. 09.04.2013.a. eelistungil ka N.R. ise tunnistas, et põhjapoolne tee tuleb rajada. Sellega nõustusid ka E. ja M.R. (tl 163, 5 kd). xxxxx xxxxxxxxxxx OÜ 10.08.2010.a. hinnapakkumise järgi tee taastamiseks pikkusega 1040 m ja laiusega 3,5m (võsa eemaldamine, teekoha puhastamine, looduslikust ja purustatud kruusast katte rajamine, paigaldada üks 6 m truup läbimõõduga 350 m), mis kulgeb läbi Xxxxx-xxxxxx, Xxxxx xxxx ning Xxxxxxxxx katastriüksuste, maksumuseks oleks 473457.60 krooni s.o. 30252.30 eur (tl 170-172, 2 kd). Avaldajate poolt viidatult AS Xxxxxxxxx Teed seisukoht, et 68 m laiusega 3,5 m tee maksumus oleks 2010.a. 30-40 000 krooni (1917.35-2556.47 eur). Asjast puudutaud isikute E. ja M.R. poolt esitatud fotode osas, väidetavalt põhjapoolse juurdepääsu olukorra kohta 2007.a. (tl 42-46, 4 kd), samuti video osas põhjapoolse juurdepääsu taaskasutusele võtmise võimalikkuse kohta, on kohus seisukohal, et need ei muuda kohtu seisukohta eelpool objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude alusel. V. R. ja B. P. on juhtinud kohtu tähelepanu video mittetäielikkusele, mistõttu kohus ei raja sellele kui 29 ebakindlast allikast olevale tõendile lahendit ja suhtub sellesse kriitiliselt. Kohtupoolne sama seisukoht on ka viimati nimetatud asjast puudutaud iskute poolt 20.02.2015.a. esitatud 6 foto kohta, mis on tehtud nn lõunapoolsest teest 2015.a. jaanuarikuus, (tl 131-136, 8 kd). Teed võib ja saab kirjeldada erinevatel aastaegadel erinevalt ja see looduses ongi nii ja mitte ainult E. ja M. ja N.R. kinnistul. Sellega tuleb eluliselt arvestada. Puudutaud iskute E., M. ja N.R.i poolt esileloodu kinnistu olukorra kohta looduslikest mõjudest tulenevalt ei ole niisugused, mis välistaks juurdepääsu määramise nende kinnistult. M. ja E.R. esitasid 19.09.2014.a. (tl 97-105, 7
  15. kd)T. M. 04.08.2014 ekspertiisiakti näitamaks, et sobivaim juurdepääs on põhjapoolne seetõttu, et kuna ajalooliselt on juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistule kulgenud alati põhja poolt ning sellise juurdepääsutee rajamine lahendaks ka mitmete teiste katastriüksuste juurdepääsu (millistel juurdepääs täna tõepoolest puudub), siis oleks kõige otstarbekam määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt Xxxxxxxxx teelt. Kohus on seisukohal, et viidatud aspektidele tuginedes ei ole võimalik määrata juurdepääsuteeks nn. põhjapoolset varianti. Kohus on oma seisukohta põhjendanud ja siinkohal enam ei korda. Avaldajad on 20.10.2015.a. esitanud teede inseneri A.K. arvamuse vaidlusaluse tee kandevõime küsimuses, kuid kohtul ei ole võimalik seda dokumentaalse tõendina käsitleda põhjusel, et arvamus on allkirjastamata. Puudutatud isikud M. ja E.R. esitasid D.K.P. Projekt OÜ 27.04.2015.a. hinnangu tee kandevõime kohta, mille kohaselt erateele, asukohaga XXXXX-XXXXX ja Xxxxx-xxxxx katastriüksustel, saab lubada sõiduautosid ja kaubikuid, ehk maksimaalselt 3500 kg registrimassiga sõidukeid, kindlasti ei kanna antud tee raskeveokeid. Järelduses selgitatakse, et kõne all olev tee ei oma minimaalset kruusateele esitatud kandevõimet. Täidetud rööbastel on tugevam pinnas ainult rööpa all, rööpa mõlemal küljel on pinnas nõrgem (tl 192-201, 8 kd). Avaldajad on nõustunud, et lubada aastaringselt kuni 3500 kg kaaluvate sõidukite liiklus, kuid lubada tuleks raskemate sõidukite liiklus arvesse võttes piirkonnas teatud ajal lubatud tavaliikluses raskemate sõidukite kasutamist. Samuti on avaldajad nõus taastama tee selle kahjustamise korral. Puudutatud isikud M., N.ja E.R. on kategooriliselt keeldunud mingiski osas omavahel asja lahendama. Avaldajad selgitasid, et nemad saavad prügiveo korraldada selliselt, et raskekaalulised prügiveoautod teele ei sõidaks ja ehitusmaterjali vedamisel arvestaksid teeoludega. Avaldajatel on kõigepealt vajalik välja ehitada vajalik teeosa ja kuivõrd hakatakse hooneid taastama, siis seetõttu on vaja ka ehitusmaterjali vedada, millele lisanduvad tavapärased (igapäevased) tegevused. Tegemist on maatulundusmaaga 100%, pindalaga 17.40 ha s.h. ehitiste alune maa 359 rm, haritav maa 0.83 ha, looduslik rohumaa 1.61 ha, metsamaa 13.38 ha, õuemaa 0.18 ha, muu maa 1.40 ha. Viimati märgitu annab tunnistust Xxxxx–xxxxxx kinnistu majandamise vajaduse sisust ja ulatusest. Asjast puudutatud isikute N., M. ja E.R.i seisukoht, et juurdepääsu määramist takistab asjaolu, et olemasolev tee lõhutaks uue teelõigu ehitamise käigus ära ja olemasoleval teel puudub kandevõime, mis lubaks teel sõita koormatud sõidukitega uue teelõigu ehitamiseks, ei ole arvestatav. Selleks, et avaldajad saaksid hakata on õigust teostama s.o. määratavat juurdepääsuteed kasutama, ongi vaja rajada eelenvalt tee. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse tee kandevõime ei ole aastaringselt sarnane. Nõustuda tuleb ka avaldajate seisukohaga, et teede lagunemise ajal on tee kandevõime madalam ning sarnaselt kõrgem ajal, mil tee on kuiv või läbikülmunud. Kohtu hinnangul, kuivõrd mõõtmine (D.K. hinnang) oli teostatud ajal mil tee kandevõime on madalaim, siis on selge, et aastaringselt võib see olla erinev. Sellises olukorras ei ole välistatud ka raskema sõidukiga kui 3500 kg liiklemine, kuid see selgub konkreetsel ajal ja olustikus. Tegemist on avaldajate poolse heaperemeheliku korraldusliku küsimusega, võttes arvesse teeolusid, ning oma kinnisasjale pääsemiseks vajadusel võimalike täiendavate toimingute tegemist kuni selleni, et kui olemasolev tee saab kahjustatud, siis nende 30 kohustuseks on taastada samaväärne olukord. Avaldajad on ka öelnud, et sellise kohustuse endale võtmisega on nad arvestanud. Viitega tee kandevõime piirangule, mis ei lubaks teel liigelda ainult sõiduautoga, ei ole võimalik juurdepääsu nõuet jätta rahuldamata. Asjast puudutatud isik E. V. 05.02.2015.a. eelistungil seletas, et õige ei ole jutt, et tee üldse ei kanna, sest tema nägi kui puud toodi kohale Fiskars tõstukiga, traktoriga ja traktor pani need maha. Kohtul ei ole põhjust E. V. selgituses kahelda. Sellega on ilmnenud, et M. ja E.R.i faktiline käitumine erineb kohtus avaldatust. Asjast puudutatud isik M.R. selgitas, et puud toodi kohale nende kinnistu piirini, seal töödeldi need ja seejärel veeti koju 1,5 tonnise traktoriga. Kui M.R.i jutust lähtuda, siis rõhutada tuleb seda, et tee läbib enne M. ja E.R.i kinnistut Xxxxxxxxxxx kinnistu, kuid selle kohta, et tee oleks saanud Xxxx-xxxxxxx kinnistul kahjustada, M.R. ei öelnud midagi. Seega eelnev toetab praeguse olukorra lahendamist kohtu poolt märgitu kohaselt. Maaomandi tagastamise toimikus on Xxxxx ja Xxxxx xxxx maa taotlejate poolt 1998.a. esitatud avaldus Xxxxxxxxx vallavalitsusele, mille kohaselt palutakse mitte määrata juurdepääsu läbi tagastatava maa H.R. pärijatele erastatava maa juurest üldkasutatavale teele. Nimetatut käsitleb kohus kui taotlejate soovi, mis küll võib viidata Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemise võimalikule viisile lõuna poolt, kuid ei saa olla asja lahendamise alusavalduseks. 4.1. Asjast puudutaud iskud M.R. ja E.R. on 19.12.2014.a. avalduses teinud ettepaneku juhul, kui juurdepääs määratakse lõuna poolt, siis sellisel juhul määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) selliselt, et juurdepääs Xxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üle XXXXX-XXXXX kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx), kulgeks OÜ Geobüroo 08.12.2014 koostatud asendiplaanil näidatud viisil punktides K-75mL-221mM-78mN-124mO-83mP. Teelõik M-N-O-P 285m on rajatav uus teelõik. Esitatud on 08.12.2014 koost

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.