lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 3 sätestab, et nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. 2 2-09-15835 Võlaõigusseaduse (
) § 401 lg 1 näeb ette, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
Kostja jättis krediidilepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata.
lg 1 p 1 ja p 3 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 19 % põhivõlalt aastas. Hageja on esitanud viivise nõue hagi esitamise seisuga 09.04.2009.a. Kohus saab viivise välja arvestada kohtuotsuse tegemise seisuga 02.20.2009.a. Kohus leiab, et hageja on arvestanud viivise päevamäära valesti ja õige päevamäär on 19:365=0,052% päevas (aastas on 365 päeva). Otsuse tegemise seisuga on kostja viivituses 672 päeva. Seega on viivise suuruseks 5806.08 krooni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seetõttu tuleb viivis kohtuotsuse tegemisel järgnevast päevast välja mõista protsendina põhivõlalt.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramist; hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4000 krooni ja kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasutud riigilõiv summas 420 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.