Tsiviilasi nr 2-09-25316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-25316 Tsiviilasi Exxx Txxxxxx hagi Axxx Mxxxxxx vastu elatise suurendamise nõudes ja Axxx Mxxxxxx vastuhagi xxxxxTxxxxxxxvastu elatise vähendamise ja elatise võlgnevusest vabastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastukostja: Exxx Txxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja/vastuhageja: Axxx Mxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 23.11.2009.a Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Kohus otsustas: Suurendada Tartu Maakohtu 21.06.2007.a otsusega nr 2-07-38575 Axxx Mxxxxxxxxt Exxx Txxxxxi kasuks Exxxxx Txxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatist alljärgnevalt: Välja mõista Axxx Mxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) elatis Exxx Txxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxx) kasuks lapse Exxxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2057 krooni (1700 krooni, millele lisandub tulumaks 357 krooni) kuus. Elatist tuleb tasuda alates 01.03.2010.a kuni Exxxxx Txxxxxxx täisealiseks saamiseni. 1 Lõpetada elatise nõudmine Axxx Mxxxxxxxx Exxx Txxxxxxx kasuks lapse Exxxxx Txxxxxxx ülalpidamiseks Tartu Maakohtu 21.06.2007.a otsuse nr 2-07-38575 alusel alates 28.02.2010.a. Jätta rahuldamata Axxx Mxxxxxx nõue Tartu Maakohtu 21.06.2007.a otsusega nr 2-07-38575 Axxx Mxxxxxxxxx Exxx Txxxxxxx kasuks Exxxxx Txxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatise 1800 krooni igas kuus vähendamiseks. Vabastada Axxx Mxxxxxx Tartu Maakohtu 21.06.2007.a otsusega nr 2-07-38575 Axxx Mxxxxxxxxx Exxx xxxxxxi kasuks Exxxxx Txxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võla juuni 2009.a eest 1800 krooni ja juuli 2009.a eest 1800 krooni, kokku summas 3600 krooni, tasumisest. Menetluskulude jaotus Elatise suurendamise nõude ja elatise vähendamise nõude menetluskulud jätta Axxx Mxxxxxx kanda. Võlgnevuse tasumisest vabastamise nõude menetluskulud jätta riigi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus tuvastas: Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Exxx Txxxxx esitas 01.06.2009.a kohtule hagiavalduse elatise suurendamise nõudes lapse Exxxxx Txxxxxx ülalpidamiseks. Tartu Maakohtu 21.06.2007.a otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse Exxxxx ülalpidamiseks 1800 krooni kuus. Lapse vajadused on käesolevaks ajaks suurenenud, hageja taotleb välja mõista elatis 2175 krooni kuus. Hageja kohtuistungil vähendas oma nõuet 2057 kroonini kuus. Axxx Mxxxxxx esitas 20.07.2009.a vastuse hagile. Vastuse kohaselt on hageja varaline seis parem kui kostja oma. Hageja töötab ja saab igakuist töötasu 7940 krooni kuus. Kostja on töövõimetuspensionär, kes ei saa praegu ka töövõimetuspensioni, viimane pension laekus mais 2009.a. Riikliku pensioni suurus on 3214 krooni. Hagejal ja kostjal on võrdselt ülalpeetavaid, hagejal alaealine tütar Exxxxxxja kostjal täisealine poeg Jxxx. Kostja on tasunud laste ülalpidamiseks elatist müüdud kinnisvara eest saadud vahenditest, käesolevaks ajaks on need vahendid otsas. Kostjal puudub kinnis- ja vallasvara ning kostja ei tegele ettevõtlusega. Hagejal on olemas kinnisvarana elamu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja isiklik maavaldus, et kasvatada toiduks puu- ja juurvilju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuhageja/kostja nõuded ja põhjendused, hageja/vastukostja vastuväited Axxx Mxxxxxx esitas 20.07.2009.a vastuhagi elatise vähendamise ja võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes. Vastuhagiavalduse kohaselt on vastuhagejalt Tartu Maakohtu 2 21.06.2007.a otsusega välja mõistetud elatis lapse Exxxxx ülalpidamiseks summas 1800 krooni kuus. Käesolevaks ajaks on vastuhageja varaline seis oluliselt halvenenud ja vastukostja varaline seis on paranenud. Vastuhageja on töövõimetuspensionär, kes ei saa praegu ka töövõimetuspensioni, viimane pension laekus mais 2009.a. Riikliku pensioni suurus on 3214 krooni. Vastuhagejal puudub vara. Vastukostjal on olemas kinnisvarana elamu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja isiklik maavaldus, et kasvatada toiduks puu- ja juurvilju. VEK ei menetlenud õigeaegselt vastuhageja avaldust ning seetõttu jäi vastuhageja ilma elatusvahenditest. Sel põhjusel tekkis elatise võlg 3600 krooni juuni ja juuli 2009.a eest. Vastuhagejal puudub võimalus elatise võlga tasuda. Vastuhageja palub vähendada Tartu Maakohtu 21.06.2007.a otsusega väljamõistetud elatist 1800 krooni kuus lapse Exxxxx Txxxxxx ülalpidamiseks 900 kroonini kuus; vabastada vastuhageja elatise võlgnevuse 3600 krooni tasumisest juuni ja juuli 2009.a eest. Exxx Txxxxx esitas vastuse vastuhagile kohtuistungil 23.11.2009.a. Exxx Txxxxx palus jätta vastuhagi mõlemad nõuded rahuldamata. Kohtuistungil 23.11.2009.a osales Exxx Txxxxx. Axxx Mxxxxxx taotles asja lahendamist kohtuistungil tema osaluseta ja kohtuistungil ei osalenud. TsMS § 410 kohaselt lahendab kohus asja sisuliselt kostja osaluseta kohtuistungil. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et haginõue elatise suurendamiseks on põhjendatud. Vastuhagi nõue elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud ja vastuhagi nõue võlgnevuse tasumisest vabastamiseks on põhjendatud. Exxx Txxxxxx hagi Axxx Mxxxxxx vastu elatise suurendamise nõudes ja Axxx Mxxxxxx vastuhagi Exxx Txxxxxx vastu elatise vähendamise nõudes Pooltel on alaealine laps Exxxxx Txxxxx, sündinudxxxxxxxxxxx.a. Laps elab oma ema Exxx Txxxxxx juures. Tartu Maakohtu 21.06.2007.a otsusega suurendati Jõgeva Maakohtu 24.09.1998.a otsusega Axxx Mxxxxxxxx Exxx Txxxxxx kasuks laste Jxxx Txxxxxxxja Exxxxx xxxxxx ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 1800 kroonini kuus. Hageja on taotlenud elatise suurendamist alljärgnevalt: elatise nõue 1700 krooni, millele lisandub tulumaks 357 krooni, kokku on hageja nõue 2057 krooni. Vastuhageja on taotlenud väljamõistetud elatise vähendamist 900 kroonini kuus. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja on üldiselt täitnud ülalpidamiskohustust väljamõistetud määras. Kostja ei tasunud elatist käesoleva aasta juunis ja juulis. Kostja põhjendas elatise mittemaksmist pensioni mittelaekumisega ja sellega seoses elatusvahendite puudumisega. Käesolevaks ajaks on lapse vajadused suurenenud, see on ilmne. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2008.a määrusele nr 90 on alates 01.01.2009.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb maksta, on 2175 krooni. Hageja poolt nõutav elatise summa on alla elatise alammäära. Sellises summas elatist ei ole eraldi vaja põhjendada. Hageja töötasu neto on 6500 krooni. Kostja väitis, et pole võimeline elatist tasuma, kuna tema sissetulek on töövõimetuspension. Sotsiaalkindlustusameti 15.07.2009.a otsusest nr 531941 3 nähtub, et Axxx Mxxxxxxxx on määratud töövõimekaotus 80%. Registriandmetest ilmneb, et kostjal puuduvad kinnisvara ja registreeritud sõidukid. Pangakonto väljavõttest nähtub, et Axxx Mxxxxxx ainuke sissetulek on riiklik pension. Kostja varaline seisund on selline, et ei võimalda tasuda elatist kahe lapse ülalpidamiseks vähemalt 1800 krooni kummalegi kuus. Tartu Maakohtu 22.05.2008.a otsusega on Axxx Mxxxxxxxx välja mõistetud elatis täisealise lapse JxxxxTxxxxxx ülalpidamiseks iga kuus 1800 krooni. Poolte väitel lõpetab Jxxx Txxxxx õpingud järgmise aasta veebruaris ning seega alates märtsist 2010.a kaob Axxx Mxxxxxxx kohustus Jxxx Txxxxxxx ülal pidada. Seega tekib kostjal võimalus tasuda elatist Exxxxx Txxxxxxxülalpidamiseks hageja nõutud ulatuses. Hageja nõue tuleb rahuldada. AxxxMxxxxxx vastuhagi ExxxxTxxxxxx vastu PkS § 71 kohaselt kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Axxx Mxxxxxxxon taotlenud vabastada ta elatise võlgnevuse 3600 krooni tasumisest. Oma nõuet põhjendab Axxx Mxxxxxx sellega, et ta on töövõimetu, töövõimetus ei ole ajutine ja seega puudub vastuhagejal võimalus tööga lisasissetulekuid teenida. Ka puudub vastuhagejal vara, mida realiseerida. Vaegurluse ekspertiisi komisjon on viivitanud vastuhageja avalduse menetlemisega ning pension laekus vastuhagejale viimati mais 2009.a. Kohus leiab, et avaldus võlgnevuse tasumisest vabastamiseks tuleb rahuldada. Registriväljavõtetest ilmneb, et vastuhagejal kinnisvara ja riikliku autoregistris registreeritud vallasvara puudub. Vastuhageja on tõendanud, et peale riikliku pensioni tal muud sissetulekud puuduvad. Sotsiaalkindlustusameti 15.07.2009.a otsusest nr 531941 nähtub, et Axxx Mxxxxxxxx on määratud töövõimekaotus 80%, töövõime kaotuse põhjus on üldhaigestumine, töövõimetus on püsiv. Axxx Mxxxxxx konto 21.07.2009.a seisuga on tõendatud, et viimane pension laekus 04.05.2009.a, seega vähemalt juunis ja juulis laekumist ei olnud. On ilmne, et saadaolev pension makstakse Axxx Mxxxxxxxx tagantjärele. Sellest hoolimata tuleb ülaltoodud asjaoludel Axxx Mxxxxxx võlgnevuse tasumisest vabastada. Mõjuv põhjus on käesoleval juhul on kostja töövõimetus 80% ja pensioni mittelaekumine kahe kuu jooksul. Muude sissetulekute ja vara puudumise tõttu on Axxx Mxxxxxxxvaraline seisund selline, et ei võimalda võlgnevust tasuda. Otsuse täitmine PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest ja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Pooled ei ole käesolevas asjas taotlenud otsuse täitmise korra määramist. Kostja/vastuhageja varaline seisund ei võimalda elatist tasuda kahe lapse ülalpidamiseks. Kohus määrab iseseisvalt otsuse täitmise korra. Seoses JxxxxTxxxxxx kasuks elatise tasumise kohustuse kadumisega alates märtsist 2009.a, tuleb Exxxxx Txxxxxx ülalpidamiseks tasutavat elatist suurendada alates 01.03.2009.a. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja elatise suurendamise nõue rahuldati ja vastuhageja elatise vähendamise nõue jäeti rahuldamata. Seega tuleb elatise nõude suurendamise ja elatise nõude vähendamise menetluskulud jätta kostja/vastuhageja kanda. Kostja/vastuhageja võlgnevuse tasumisest vabastamise nõue rahuldati. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõude hagis. Kohtu arvates tuleb seda sätet kohaldada ka elatise nõudja vastu esitatud võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes. Seega puudub alus võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes menetluskulude jätmiseks hageja/vastukostja kanda. Seoses nõude rahuldamisega puudub alus jätta võlgnevuse tasumisest vabastamise 4 nõude menetluskulude kostja/vastuhageja kanda. Seega tuleb nimetatud menetluskulud jätta riigi kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 445 lg 1. Haide Rimmel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.