§-s
Hageja hoiatas 20.11.2007 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 11.12.2007 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 129 789.53 kr tasumist, millest 99 895.38 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 8 907.24 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 979.08 kr leppetrahv, 7.83 kr viivis ning 1 000 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6 ja 108 lg. 1, 113 lg. 1, 158 lg. 1, 402, 415 lg. 1 ja 416 ja
1 ja 2, 139 lg. 2 p. 1, 367, 461 lg. 4 taotleb hageja: 2 2-08-13770 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 139 898.08 kr, millest 99 895.38 kr on tagastamata krediidisumma, 8 907.24 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10 116.38 kr sissenõutavaks muutunud viivis, 19 979.08 kr leppetrahv ja 1 000 kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) mõista kostjalt alates 11.04.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25.02% tagastamata krediidisummalt aastas; 3) mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25.02% viivist tagastamata intressi summalt aastas; 4) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 5) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 26-27, 28/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 18.04.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 26-27/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks tema emale 22.04.2008.a. /t.l. 28/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 19.07.2007.a. sõlminud tarbijakrediidi lepingu /t.l. 8/, mille kohaselt hageja andis kostjale krediiti 100 000 krooni intressiga 25,02 % aastas. Lepingut sõlmides võttis kostja endale kohustuse juhinduda Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimustest (edaspidi üldtingimused). VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on jätnud tagastamata krediidisumma 99 895.38 krooni, mistõttu hageja taotlus võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Intressivõlg hagi esitamise aja seisuga on 8907.24 krooni. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1) nõuda kohustuse täitmist; p.6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 3 2-08-13770 VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja võlg viivisena hagi esitamise aja seisuga on 7.83 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. Lisaks põhinõudele on hageja taotlenud viivise väljamõistmist protsendina tasumata intressidelt kuni intressivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg. 6 järgi viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus leiab, et selline nõue on õiguslikult põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.. Üldtingimuste p. 6.3 järgi on kostja võtnud endale kohustuse tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel tasuda leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkel tagastamata krediidisummalt. Kuna lepingu ülesütlemise aja seisuga tagastamata krediidisumma oli 99 895.38 krooni, on leppetrahv sellelt 19 979.08 krooni. Leppetrahvi väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Üldtingimuste p. 9.3 järgi on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Hageja kulud seoses võla sissenõudmisega summas 1000 krooni kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. Menetluskulud Hageja palub tema menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 5267 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest -
4 2-08-13770
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel
§-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.