2-08-13623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2009. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

§ 13

lg 1 kohaselt ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis kuni maa kinnistusraamatusse kandmiseni maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldjuhul on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud korras (

§ 13

lg 3) või ka nõuda ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist (

§ 13lg 5).

Pärimisasja toimikus sisaldub xxxxxxxx vallavalitsuse korraldus nr 375 22.12.2003.a, millega on antud Lxxxx Axxxxxxxxxx õigus erastada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuv katastriüksus Kxxxx, (pindala 15,98ha). Seega oli otsustatud maa erastamine Lxxxx Axxxxxxxxxx, kuid sõlmimata oli maa erastamise lepingseetõttu ei tule kohaldamisele

§ 13lg 8.

Kuna ehitis-saun-ei ole muutunud kinnistamise tulemusel maa (katastriüksuse Kxxxx) oluliseks osaks, on see käibel vallasasjana. Seega oli selle pärimine eraldi maa nõudeõigusest võimalik ja nii on notar seda ka käsitlenud andes välja kaks pärimisõiguse tunnistust-ühe nõudeõigusele ja teise saunale (t lk 28-29, 34-35). Kõike eeltoodut kokku võttes jõudis kohus esitatud tõendeid hinnates ja vajalikke õigusnorme kohaldades seisukohale, et hageja vaidlusaluse sauna omanik igal juhul ei ole. Saun ei sau päritud Sxxxxxx kinnistul ning ei kuulu nõudeõiguse hulka. See, kas sauna omanik on Kxxxx Axxxxxxxx või keegi muu Lxxx Axxxxxxxxxpärijatest, ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu kohus selles osas seisukohta ei võta. Kohus ei anna sisulist hinnangut Kxxxx Axxxxxxx poolt notarile esitatud pärandi vastuvõtmise avaldusele ning selle tühistamise avaldusele, kuna mõlemat avaldust saaks vaidlustada vaid eraldi nõudega kohtu poole pöörduv asjast huvitatud isik. Kohus selgitab vaid, et kui asuda seisukohale, et pärandi vastuvõtmise avaldus on tühine, on problemaatiline ka teiste pärandist osa saanud isikute õigus neile üle läinud varale. Nimelt nähtub Lxxxx Axxxxxxxx pärimisasja toimiku koopiast, et Axxxx Axxxxxxxx, Axxx Axxxxxxxx-Txxxx ja Axx Axxxxxxxx on olnud Lxxxx Axxxxxxxx annakusaajad - Axxxx Axxxxxxxx eelpool viidatud 24.03.2003.a testamendi alusel, Axxx Axxxxxxxx-Txxxx ja AxxxAxxxxxxxx 12.01.2000.a testamendi alusel. Viimati nimetatud testamenti ei ole Lxxxx Axxxxxxxx hilisema testamendiga tühistanud. 12.01.2000.a testamendi p 1.

1. on Lxxxx Axxxxxxxxxnimetanud kogu oma vara pärijaks Kxxxx Axxxxxxxx. Kohus märgib ka, et nähtuvalt pärimistoimikus olevatest sugulustunnistustest oli Kxxxx Axxxxxx Lxxxx Axxxxxxxx poeg- seega esimese järjekorra pärija PäS § 13 lähtuvalt. Seega pärimismenetluse läbi viimise ajal päris Kxxxx Axxxxxxxx kogu Lxxxx Axxxxxxxu vara ja pidi sellest välja andma annakud (PäS § 133). Pärijale jäi see osa pärandvarast, mis annakutes n.ö üle jäi. Käesoleval juhul oleks selliseks varaks saun (ilmselt ka pärandaja kodune vara, isiklikud esemed ja muu registreerimata nn väikevara), sest see ei olnud annakutega hõlmatud. Kui aga lähtuda sellest, et Kxxxx Axxxxxxxx tühistas pärandi vastuvõtmise avalduse, ei olnud ka annakusaajatel õigust annakut kätte saada enne kui on selgunud pärija (isik, kes päriks kogu vara ja siis annaks loa annakud välja anda). Kohus ei hinda sauna dokumente, mille alusel on saun legaliseeritud ja kantud ehitiste registrisse (t lk 23-27), sest nimetatud tõendid ei tõenda sauna kuuluvust. Kohus hävitab kohtule tundmatu isiku poolt esitatud kaks Palamuse vallavalitsuse korralduste koopiat- korraldus nr 346 19.10.2007 ja nr 375 22.12.
2. Kohus pöördus kõigi menetlusosaliste poole, et välja selgitada tõendite esitaja ja tõendite esitamise eesmärk. Kuna keegi dokumentide esitamist omaks ei võtnud, ei saa kohus neid arvestada ja kuna neid ei ole võimalik tagastada, tuleb need hävitada. Hagi tagamine Kohus hagi tagamise korras peatas 14.04.2008.a määrusega täitemenetluse sauna täitemenetluse toimingute läbi viimiseks. Lähtudes TsMS § 386 lg 4 tuleb hagi tagamine tühistada, kuna hagi jääb rahuldamata. suhtes Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kostjate kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik