Obsah (6)
§ 93§ 95§ 96§ 98§ 99§ 1002-08-13292 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2008.a. Kuressaare 2-08-13292 Kaarma valla Vallavalitsuse kaudu avaldus piiratud teovõimega täi
§-de 92 lg 4, 93 lg 1, 95 lg 1, 2 ja 3, 98 lg 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 ja 3, sotsiaalhoolekandeseaduse § 26 lg 1 p 7 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 5, § 522 lg 1 ja § 523 alusel: 1. Määrata M H eestkostjaks tema poeg E H. Asjast puudutatud isik E H On nõus tema määramisega isa M H eestkostjaks ja on teadlik eestkostja ülesannetest ja vastutusest. M H esindaja Sulev Raudsepp Leiab, et eestkostja määramine on M H huvides, sest oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda ta oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Esindaja on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele ja M. H eestkostjaks tuleb määrata tema poeg E H. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
pr 92 lg. 4 järgi seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
§ 93
järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. TsÜS § 8 lg. 2 järgi isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Lõike 3 järgi, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kaarma Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ piiratud teovõimega täisealisele isikule M Hle eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on M Hl
- aastal olnud raske peatrauma, mille tõttu talle arstliku ekspertiisi otsusega
- 2007.a. määrati sügav puue. 2 2-08-13292 2007.a. lõpust on ajukahjustussündroom süvenenud. M Hl esinevad mäluhäired, kriitikavaene käitumine, agressiivsus oma lähedaste vastu. Ta on muutunud vägivaldseks ja rahutuks, ei allu korraldustele ja vajab pidevalt erikohtlemist.
- märtsil 2008.a. teostatud arstliku ekspertiisi otsuse nr. 410133 /t.l. 15/ järgi vajab isik järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus koostatud akti /t.l. 32/ kohaselt on eksperdid jõudnud järeldusele, et M H ei ole nõrgamõistuslik ega põe kroonilist vaimuhaigust, vaid tal esineb kahe raske peaajutrauma järgne ja kroonilisest alkoholismist põhjustatud dementsus, nõdrameelsus koos traumaatilise psühhosündroomiga, mis avaldub mälu, mõtlemise, taiplikkuse ja orientatsiooni häiretes, kriitikavõime languses, afektlabiilses ja agressiivses käitumises. M H ei suuda oma tervislikust seisundist tulenevalt kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. M H vajab eestkostja määramist, kelle ülesandeks on kestvalt tema hoolduse ja järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ja asjaajamiste korraldamine ning rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine. Ekspertide hinnangul ei suuda M H osaleda asja arutamisel kohtus ning tema ärakuulamine kohtu poolt ei ole näidustatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et eestkostja määramine on vajalik M H enda huvides. Eestkostetav peab tagama tema hoolduse ja järelevalve põhjusel, et ta oma tervislikust seisundist tulenevalt võib muutuda ohtlikuks nii endale kui teistele.
§ 95järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja.
Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. M H elab koos lahutatud abikaasa ja lastega, kes on teda kordamööda hooldanud. Kaarma Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata M H eestkostjaks tema poeg E H, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks oma isa eestkostjaks /t.l. 5/. Kohus on veendunud, et E H on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks.
§ 96
tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud.
§ 98järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja.
Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
§ 99
järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.
§ 100järgi
(1)Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.
(2)Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate 3 2-08-13292 sugulaste ja õdede ja vendadega.
(3)Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Ilma eestkostja nõusolekuta ei või eestkostetav teha tehinguid v.a. elukondlikud pisitehingud. Kohus tunnistab M H teovõimetuks valimisõiguse osas. Eestkostja määratakse kolmeks aastaks. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt
- 2011.a. eestkosteasutuse vastava avalduse alusel. TsMS § 172 lg. 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526, 530 ja
- Külli Mõlder kohtunik 4