4, § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1, § 431 lg 1, § 432, § 433 lg 1 ja 463-466 kohus määras: Võtta vastu S.S’i avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-08-10887, S.S’i hagis T.S’i vastu ühisvara jagamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud asjas hageja S.S’i kanda. Kostja ei saa käesolevas asjas enam menetluskulusid nõuda – alus:
Riigituludesse tasutavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses –
2. Määrus saata pooltele ja menetluskulude osas teadmiseks Justiitsministeeriumile, peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. 1
. Hageja palub tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust ja jätta muud menetluskulud poolte endi kanda. Kostjale on hagist loobumise avaldus saadetud 17.11.2010.a e-posti teel, vastamise tähtaeg on möödunud ning kostja ei ole kohtule midagi vastanud ega omapoolset menetluskulude nõuet esitanud. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud hagist loobumise taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.
lg.4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Kuna kostja kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nõuet ei esitanud, ei saa ta
Kohus, tutvunud hageja taotlusega hagilt tasutud riigilõivust poole tagastamiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et hageja taotlust ei ole võimalik rahuldada. Ühisvara jagamise nõude väärtuseks luges kohus 28.04.2010.a menetlusabi andmise määruses hagi esitamise ajal hageja poolt taotletava hüve väärtuse - 3 750 000.- krooni, millelt riigilõivu määr oli 86 750 krooni. Hageja tasus riigilõivu osamaksetena riigituludesse kokku 19 000 krooni ja vabastati menetlusabi korras osaliselt, s.o. 67 750.- krooni ulatuses riigilõivu tasumisest.
4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Arvesse võttes asjas teostatud kohtulikku ekspertiisi, mille kohaselt jagatava ühisvara – kahe kinnistu väärtus oli kokku 3 100 000.- kr ning arvestades, et hageja vähendas menetluse kestel oma nõuet ühisvara täisväärtusest poole võrra, on õige hagihind 1 550 000.- krooni, millelt hagi esitamise ajal kuulus tasumisele riigilõiv summas 48 250.- krooni.
4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt
2 oleks kogu riigilõivu tasumise ja seejärel hagist loobumise korral hageja õigustatud tagasi saama pool tasutud riigilõivust, s.o. antud juhul 24 125.- krooni (48 250 : 2 = 24 125.- kr). Seega ei ole hagejal, kes on tasunud riigilõivu 19 000 kr, käesoleval juhul võimalik riigilõivu tagasi saada, vaid tal on kohustus tasuda riigituludesse täiendavalt veel 5125 krooni (19 000.- + 5125 = 24 125.- kr). Ivika Sillaots Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.