Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 1 190 000 krooni laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes 2 2-08-10472 täitmata üldtingimuste p-des 2.5 ja 3.2 sätestatud kohustuse tagastada laenusumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuna leping lõppes 2006.a. detsembrikuus tähtaja möödumise tõttu ning kostja ei olnud likvideerinud lepingust tulenevat võlgnevust, nõudis hageja 20.02.2008.a. kostjale saadetud nõudekirjas lepingust tuleneva võlgnevuse 1 169 500 krooni tasumist. Vaatamata hageja esitatud nõudekirjale, ei ole kostja hageja 20.02.2008.a. kirjas sätestatud nõudeid rahuldanud. Kuigi leping lõppes 04.12.2006.a. on kostjal käesolevaks hetkeks endiselt tagastamata laenusumma 740 000 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-i 2.5 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista. Kuigi leping lõppes 04.12.2006.a., on kostjal endiselt maksmata hagejale lepingust tulenev intress 59 500 krooni. Kuna kostja ei ole pärast nõudekirja esitamist hagejale intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p 3.2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista tasumata intress summas 59 500 kr. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, seega on viivisemääraks 11% võlgnetavalt summalt aastas. Kuna kostjal oleks tulnud tasuda kogu laenusumma lepingu lõpptähtpäevaks ning kogu tagastamata laenusummaga ollakse viivituses alates graafiku viimasele maksepäevale järgnevast päevast, alustab hageja viivise arvestamist kirja saatmisest järgmisest päevast, s.o alates 20.02.2008. Kuna kostja ei ole pärast nõudekirja esitamist mitte ühtegi makset tasunud, on hageja viivisenõue on perioodil 21.02.2008 - 17.03.2008 suurenenud kokku 5 798 kr, (740 000 kr x 11% aastas x 26 päeva/ 365 päevaga).
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja
kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 11% tagastamata laenusummalt aastas. Seega 17.03.2008.a. seisuga tuleb üldtingimuste p-de 5.2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja
alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 5 798 kr ning laenusumma täieliku tasumiseni lisanduv viivis. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on laenusumma või selle osa lepingus ettenähtud ajal ja/või suuruses mittetagastamise korral on laenusaajal kohustus maksta leppetrahvi 50 % laenusummast. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 370 000 kr (740 000 kr x 50%), mis tuleb üldtingimuste p 5.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista. 3 2-08-10472 Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja
lg-st 1 ja 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal ega pärast lepingu lõppemist näidanud üles piisavalt initsiatiivi kokkuleppe saavutamiseks. Hageja on siiski valmis jõudma kostjaga võla tasumise osas kompromissile, mis võiks seisneda maksegraafiku koostamises või kostja poolt kogu võlgnevuse koheses tasumises. Võla kohesel tasumisel on hageja valmis oma nõude suuruse üle vaatama. Kompromissi sõlmimiseks ootame kostjapoolset ettepanekut.
lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast.
Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1. Lisa 1 järgi on hagihinna puhul kuni 750 000 krooni ette nähtud riigilõivu täismäär 30 250 krooni. Eeltoodust tulenevalt VÕS §-de 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, p 6 ja lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 ja 2, 158 lg 1, 396 ja
§-st 407 lg 1 ja 2, 367, 139 lg 2 p 1 ja lg 3, 133 lg 1 ja 2, riigilõivuseaduse § 56 lg 1 alusel palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt välja 1 175 298 krooni, millest 740 000 krooni on tagastamata laenusumma, 59 500 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 798 krooni viivis, 370 000 krooni leppetrahv; 2) mõista kostjalt alates 18.03.2008 kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni välja viivis 11% tagastamata laenusummalt aastas; 3) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 4) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 17-21/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 25.03.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 17-18/. Kostjale on menetlusdokumendid postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 08.04.2008.a. /t.l. 20/. 21.04.2008.a. palus kostja hagile vastamise tähtaega pikendada kuni 15.05.2008.a. Kohus rahuldas kostja nimetatud taotluse /t.l 21/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja
4 2-08-10472 Hageja palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist.
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.
lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (
Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (
lg 1).
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.