) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt
§-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega peab kostja lapse vajadusest katma poole ja teise poole hageja.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
§-le 50 lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest johtuvalt kohustatud teiselt vanemalt
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest kusjuures
lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a. määrus nr. 273 kehtestas kuupalga alammääraks alates 01. jaanuarist 2007.a. 3600 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800 krooni. EV Riigikohus on oma 09.03.2005.a. lahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast, ei ole ülemmäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et arvestades mõlema vanema materiaalset olukorda (hageja töötasu keskmiselt neto 4000.00 krooni kuus), seda, et hageja ülalpidamisel on kolm last leiab, et kostjalt elatise väljamõistmine seadusega kehtestatud minimaalmääras on põhjendatud. Kohus leiab, et kostja T. O.i poolt kohtule esitatud tõendid oma tervisliku seisundi ja materiaalse olukorra kohta ei anna alust mõista temalt välja elatist alla seaduses kehtestatud alammäära, so 1800.00 krooni kuus. Kostja tingituna oma süülisest käitumisest on kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusliku karistuse kandmisele. Vangistusliku karistuse kandmisel viibimist ei saa lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust jätta täitmata või mittekohaselt täita lapse ülalpidamiskohustust. Kostjale on Tartu Pensioniameti AEK’ i koosseisu 22.08.2006.a. otsusega määratud töövõime kaotuse protsendiks 30 põhjusega „vigastus“ ning puuet ei tuvastatud (tl.15-16). Kohus leiab, et kostjal käeoleval ajal vigastusest tingitud töövõimekaotuse % 30 ei ole selline töövõimekaotus mis annaks alust vähendada väljamõistmisele kuuluvat elatise suurust alla minimaalmäära. Kohus ei saa mõista kostjalt välja elatist protsendina tema palgast, vaid kindla summana, sest see oleks vastuolus
Hageja ei ole kohtule kohtukulude nõuet esitanud. Kostja teeb ettepaneku jagada kohtukulud võrdselt. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg2 ja 139 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mida tuleb tasuda menetlustoimingu (hagilt) tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile. RV Riigilõivuseaduse § 22 alusel on hageja elatise nõude esitamisel riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastatud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 3 2-07-17446 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et kostja peab tasuma riigile hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu mille tasumisest hageja oli vabastatud proportsionaalselt hagi rahuldatud osa suurusele (hagi hind on 1800x9=16200 krooni, tasumisele kuuluv riigilõiv 1250 krooni). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-442, 452-456,632-633. Kristel Pedassaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.