lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 16. jaanuaril 2008 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-17193 Hagi ese AS E

§ 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6 ja 113 lg. 1 ja Ts

MS § 2, 3 lg. 1, 9 lg. 1, 11 lg. 1, 79 lg. 1, 124 lg. 1, 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 144 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1 ja 2, 173 lg. 1 ja 3, 362 lg. 1 ja 363 taotleb hageja võlgnevuse 6741,84 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb kohtult ka menetluskulude jaotuse kinnitamist. KOSTJA SEISUKOHT Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 8lg.

1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 76lg.

1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on

2. 1998 sõlminud liitumislepingu /t.l. 7/, mille kohaselt hageja osutas kostjale teleteenust. Lepingut sõlmides võttis kostja endale vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p. 4.1.2 kohustuse tasuda õigeaegselt teenuste arved.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja poolt esitatud arved, kokku summas 3371,42 krooni, on kostja jätnud tasumata, mistõttu hageja nõue võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 101järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.

1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem lk 3 intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on vastavalt lepingule lisatud üldtingimuste p. 7.7 leppinud viivise määraks 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Arvestuslik viivise võlg 14 861,22 krooni. Hageja on viivise nõuet vähendanud põhivõla summani ja taotleb 3370,42 krooni väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder