← Eesti

2-07-16914/5

Obsah (9)§ 317§ 413§ 444§ 173§ 162§ 174§ 176§ 177§ 138

Tsiviilasi nr 2-07-16914 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (TAGASELJAOTSUS) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2007. a Jõgeva koht

§ 317lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse avalikult kättetoimetatuks.

Kostja kohtukutsele ei reageerinud ning kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja teatas kohtuistungil, et 08.06.2007.a on kostja eest ära makstud võlgnevus 3742 krooni, maksmata on viivis ja riigilõivud. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt välja mõista viivis 228,13 krooni ja riigilõiv 450 krooni. Kohus, tutvunud hageja seisukohtadega ning toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 413

lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud jm koormatised, samuti kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandiseaduse § 21 lg 1 järgi on valitseja kohustatud ellu viima korteriomanike otsuseid ja rakendama valitsemiseks ja korrashoiuks vajalikke abinõusid. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hooldusleping on käsundusleping. VÕS § 628 lg 1 järgi juhul, kui käsundisaajale makstav tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2

(3)

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Hagiavalduse ja 16.08.2007.a kohtule esitatud avalduse (tl 27) kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 16) ja kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 200 krooni (tl 22). Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 628 lg 1, KOS § 13 lg 1,

§ 138lg 2; § 139, § 143 p 4; § 326; § 410; § 413 lg 1, 2; § 442; § 444; § 436. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.