← Eesti

2-10-30601/5

Obsah (10)§ 410§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 172§ 483§ 177

2-10-30601 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2010.a, Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-

§-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Kostja rahvastikuregistrijärgsest elukohast menetlusdokumendid tagastati. Kostja tegelik elu- või viibimiskoht ei ole teada. Politseil puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Kohus määras kohtuistungi 24.novembril 2010.a ja kohustas pooli kohtuistungile ilmuma. Kostjale toimetas kohus kohtukutse hageja taotlusel kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohtukutse avaldati 15.10.2010a. Kostjat hoiatati

§ 410järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest istungile mitteilmumise korral.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esitas 23.11.2010.a kohtule taotluse asja lahendamiseks hageja esindaja osavõtuta. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud kohtuistungile ei ilmu. KOHTU SEISUKOHT

§ 410

näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas 2

(3)vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga toodete kasutamise lepingu, toote kasutamise lepingu ja järelmaksu müügilepingu. Nende lepingute alusel ostis kostja hagejalt järelmaksuga LCD televiisori Fujitsu-Siemens MYRICA VQ40-1 (tl.13-15), andis tasuta kasutada seadmed- digiboksi (tl.7,11) ja marsruuteri (tl.9-10, 12). Seadmed olid ette nähtud hageja poolt müüdava teenuse „Kodulahendus“ ostmise tehniliseks võimaldamiseks. Kostja rikkus lepinguid ja ei tasunud osutatud teenuste eest esitatud arveid ja järelmaksu makseid nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale televiisori, andnud kasutada infotehnoloogilised vahendid pakutavate telekommunikatsiooniteenuste ostmiseks ja müünud teenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg 3 alusel. Kostja on omandanud televiisori, kasutanud hageja poolt antud seadmeid ja telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud täies ulatuses. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Kostja võlgnevus hageja ees on 28.06.2010.a seisuga 20 277, 55 krooni, mis sisaldab teenuste ja järelmaksu võlga 13 381,14 krooni, seadmete väljaostu tasu 2250 krooni, järelmaksu müügilepingust tulenevat viivist 3971.72 krooni ja viivist tasumata teenuste eest summas 201,69 krooni ja lepingulist tasu summas 473 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskuluks nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 4250 krooni, millest 250 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses(tl 28), 4000 krooni hagi esitamisel (tl 27). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt

§ 172

lg-le 9 ja

§ 483

lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 4250 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Praeguseks on tasumata riigilõiv 100 krooni menetlusdokumendi kättetoimetamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel ja see tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülle Raag Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.