1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Otsus saata menetlusosalistele. lk 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile on hageja BIGbank AS ja kostja K E 04.04.2008 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 0801652/15st (edaspidi leping), mille raames on hageja ja kostja sõlminud 27.12.2008 kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ja 25.04.2009 kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (kokkulepete koopiad lisatud). Vastavalt kokkuleppele nr 2 suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 17 704.87 kr võrra (täiendav krediidisumma), pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 146 219.63 kr (uus krediidisumma). Kokkuleppe nr 2 alusel loeti alates 25.04.2009 uueks intressimääraks 27,941% uuelt krediidisummalt aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad (koopiad lisatud). Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 79 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe nr 2 kohaselt andis hageja kostjale 146 219.63 kr krediiti.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala lk 3 pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 22.03.2010 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja
Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 28.04.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 204 478,37 krooni tasumist, millest 146 219.63 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 55 333,49 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 462,2 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1 400 krooni eelnevalt tekkinud võla sissenõudega seotud kulu ja 63,05 krooni viivis.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste,
MS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, tasumata lepingu sõlmimise tasu, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis. 1.1 Tagastamata krediidisumma Kuna kostja ei ole pärast lepingu sõlmimist tagastamata krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt kokkuleppe nr 2 järgi tagastamata krediidisummaks endiselt 146 219.63 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. 1.2 Intress Kokkuleppe nr 2 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,941% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu sõlmimist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 55 333.49 kr. 1.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 p 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingujärgselt viivise määraks kokkuleppe nr 2 tingimustes sätestatud intressimäär ehk 27,941% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 28.04.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 63,05 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 146 219.63 kr. Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 27,94% võlgnetavalt summalt aastas. 21.06.2010 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud 6 107.38 krooni (viivise arvestus lisatud). Samuti lubab TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 22.06.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 27,94% tagastamata krediidisummalt aastas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 210 522.70 kr, millest 146 219.63 kr on tagastamata krediidisumma, 55 333.49 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 462.20 kr tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1 400 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ja 6 107.38 kr sissenõutavaks muutunud viivis; lk 5 2) mõista kostjalt alates 22.06.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,94% tagastamata krediidisummalt aastas; 3) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 4) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. 2 Hageja nõustumine kirjaliku menetlusega Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
. Kokku lepitud intressimäär 27,941% aastas ületab vähemalt kahekordselt tehingu tegemise ajal tavapäraselt selliste krediitide eest makstavat intressi. Kokkulepe nr 2 sõlmimise hetkel, st 25.04.2009.a., pakkusid suuremad Eesti pangad selliseid laene intressimääraga maksimaalselt 12-14% aastas. Seega 27,941% aastamäära puhul on tegemist ilmse ebaproportsionaalsusega kahe määra vahel (st turul kehtiva intressi ja hageja poolt määratud intressi vahel), kuna hageja ja kostja vahelises lepingus ettenähtud intressimäär ületab tavapärast intressimäära. Kostja on teinud tehingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kokkulepe sõlmimise hetkel oli kostja raskes majanduslikus olukorras, hageja teadis seda ning kasutas selle ära – pakkudes kostjale krediidisumma refinantseerimist ning krediidisumma suurendamist sellisest, et kostja tasuks esimese tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud võlgnevus jäädes edaspidigi tasuma hagejale suure intressi, selle asemel, et juba tollel ajal öelda esimene leping üles ning mitte suurendada kostja võlgnevust hageja eest. Kostja juhib tähelepanu sellele, et tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 2 sõlmimisel oli kostja sundseisus, kus tal ei olnud muud valikut kui sõlmida uus võlakohustus, ja hageja kasutas ära kostja sellist seisundit: hageja teadis, et kostjal on makseraskused. Hageja teadis, et kostja on töötu ja varatu, et ta ei suuda täita selliseid lepingu tingimusi. Veelgi enam tarbijakrediidilepingu ja selle täiendustega leppisid hageja ja kostja kokku krediidisumma tagasimaksmises osade kaupa tarbijakrediidilepingule ja selle täiendustele lisatud maksegraafiku alusel. Maksegraafikust aga nähtub, et igakuine makse koosneb põhisumma ja intressist, kuid põhisumma tagasimaksmine moodustab tagasimakstavast osast ainult ca 10% ja 90% osamaksest on intresside katteks. Hagiavalduse kohaselt ei teostanud kostja ühtegi makset alates kokkulepe nr 2 sõlmimise hetkest.
lg 1 lubab üles öelda tarbijakrediidilepingu tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama põhimõtet sätestab ka lepingu tüüptingimuste nr S punkt 5.1.
-i § 113 lõikest 8 ja
-i §-ist 162 vähendada mõistliku suuruseni.
-i § 113 lõike 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
-i §-is 162 sätestatule.
-i § 162 lõige 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja ja kostja vaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel. Tüüptingimuste p 6.1. sätestab, et krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras.
lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Selle sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Viivise määr 27,941% aastas on ebamõistlikult suur ja koormav kostja suhtes, kuna kostjal puudub mistahes vara ning hetkel kostja aktiivselt otsib tööd. Kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingus sätestatud viivis on ilmselgelt ebamõistlikult suur, võrreldes seaduse alusel tagatud viivise määraga.
-i § 113 lõike 1 kohaselt on 5 seadusjärgne viivise määr
-i §-is 94 sätestatud ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma. Krediidisumma tagastamise nõude summas 146 219,63 krooni on kostja õigeks võtnud ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Lepingu üldtingimuste p. 2.1 järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale intressi. Intressimäär esialgsel kokkuleppel oli 24,9. Kokkuleppe 2 sõlmimisest on intressimäär 27,941 %. Intressivõlana taotleb hageja 55 333,49 krooni väljamõistmist kostjalt. Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et juba tasaarvestatud ja veel nõutav intress ületab mitmekordselt põhivõla summat . Kostja palub vähendada intressi 50% võrra 27 666,74 kroonini. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-137-06 p. 22 on asunud seisukohale, et ainuüksi ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes ei saa üldjuhul lugeda laenulepingut tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kuid seda on võimalik tühistada (vaidlustada ) raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Antud juhul oli kostja seoses makseraskustega sunnitud sõlmima järjest uusi kokkuleppeid laenu ja intresside refinantseerimiseks, mis omakorda andis laenu andjale (hageja) võimaluse intessimäära suurendamiseks. Viimast saab kohtu hinnangul lugeda heade kommetega vastuolus olevaks, kuna laenuandja kasutas ära laenu saaja rasket majanduslikku olukorda. Eeltoodust lähtuvalt vähendab kohus välja mõistetava intressi summani, mille kostja on õigeks võtnud e. 40 855,22 kroonini.
1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lõike 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik vastavalt käesoleva seaduse §-s Hageja nõue viivisele on 6107,38 krooni, 27,94 % aastas. nõuda selle vähendamist 162 sätestatule. lk 10
1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel nõuda
Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on hageja määratud arvestuse kohaselt 6107,38 krooni, seadusejärgses määras oleks viivis 1754 krooni (1+7%). Selles osas rahuldab kohus ka viivise nõude. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu sõlmimise tasu ja võla sissenõudega seotud kulude nõudele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Menetluskulud TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohtunik: Külli Mõlder Jõustumismärge:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.