) § 196 lg 3) ning nad on oma ülesütlemise õiguse minetanud. Hageja kinnitab, et vastavasisulist pretensiooni heina mitteniitmise kohta ei ole kostjad kunagi esitanud ning kostjate ülesütlemise avalduses viidatud vestlused hageja eelmiste ülemustega ei tähenda kindlasti mitte hageja teavitamist tema poolt toime pandud väidetavast lepingu rikkumisest, andmaks talle võimaluse: a) hinnata kas rikkumine on toime pandud ja kas rikkumine on oluline b) olulise rikkumise olemasolu korral see kõrvaldada. Seega isegi juhul kui lepingu rikkumine oleks aset leidnud, oleks kostjate kohustuseks kooskõlas
lõikega 2 enne lepingu ülesütlemist rikkumise kõrvaldamiseks hagejale mõistlik tähtaeg anda. Hageja leiab, et kostjate poolne rendilepingu ülesütlemine on toimunud otsitud põhjustel, eesmärgiga lepingust tulenevatest kohustustest vabaneda ning lepingu ese kolmandale isikule kostjate jaoks soodsamatel tingimustel võimalikult ruttu üürile anda. Kostjate seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostjad leiavad oma menetlusdokumentides (tl 26-33 ja 36-39), et ülesütlemine on kehtiv. Kostjad on sõlminud 13.04.2009.a maarendilepingu hagejaga, kelle esindajana tegutses ja lepingu allkirjastas juhatuse liige E.A.H.. Rendileandjad kontrollisid 2009.a septembrisoktoobris maarendilepingu sihipärast täitmist ja esitas puuduste kõrvaldamise nõude, nõudes maa korrastamist. Nad teatasid 2009.a novembrikuus rentnikule, et 2010.a kevadest lõpetatakse nendega rendileping, kuna maad ei ole kasutatud heaperemehelikult – see on jäetud niitmata (fotod tl 29-31). Hageja juhatuse liikmed olid sellest teadlikud. 2010.a oli rendile antud maa ikka veel korrastamata. Märtsis 2010.a käisid kostjad OÜ Vihtra Mõis kontoris, et üle anda 19.03.2010.a koostatud kirjalik avaldus maarendilepingu lõpetamise kohta alates 31.03.2010.a, kuid töötajal (E.P.) ei olnud lubatud seda vastu võtta. Kostjad saatsid rentnikule sama avalduse tähtkirjaga (AS Eesti Post tõend tl 38), kuid teade tuli tagasi üleandmise võimatuse tõttu. Kostjad oli juba varasemalt teatanud juhatuse liikmele E.A.H.ile, et lõpetavad rendilepingu alates 31.03.2010.a. Kostjad olid veendunud, et hagejale oli piisavalt ette teatatud ja lugesid rendilepingu lõppenuks. 01.04.2010.a sõlmisid kostjad Vihtra Agro OÜ-ga maarendilepingu samadel tingimustel, mis eelmise rentnikuga, kuna 22 ha suurust põllumaad ei saanud jätta 2
tulenevalt ka tühine ning ei omaks käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Isegi kui asuda seisukohale, et kostjate poolt esitati ülesütlemise avaldus 19.03.2010.a (millega hageja jätkuvalt ei nõustu), on ilmselge, et isegi rikkumise esinemise korral oleks sedavõrd lühike etteteatamistähtaeg ka ilmselgelt ebamõistlik, eriti olukorras, kus põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemisest tuleb reeglina ette teatada üks aasta. Hageja märgib veel, et poolte vahel sõlmitud rendilepingu punkt 10.1, millele viitavad kostjad ,ei räägi sõnagagi põllumaa mitteniitmisest kui rendilepingu rikkumisest, vaid määratleb üksnes rentniku kohustusele põllumaad sihtotstarbeliselt ning heaperemehelikult kasutama. Olukorras, kus põllumaa mitteniitmine isegi oleks lepingu rikkumine, ei anna aga igasugune lepingu rikkumine rendiandjale õigust rendilepingut üles öelda, kuivõrd ülesütlemist võimaldav rikkumine peab olema ka mõjuv. Samuti tuleb üldjuhul anda lepingut rikkunud poolele mõistlik tähtaeg oma rikkumiste kõrvaldamiseks. Hageja leiab, et kostjate vastuväited hagile on alusetud ja põhjendamatud ning hageja vaidleb kõikidele kostja seisukohtadele vastu ning jääb hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Kostjad paluvad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjad esitasid kohtule ka täiendavad menetlusdokumendid (tl 56-65) PRIA-st väljavõtete näol Xxxxxxxxx katastriüksust puudutava pinnatoetuse kohta, mida on tellinud OÜ Vihtra Mõis. Materjalidest selgub, et taotleja ei täitnud toetuse nõudmisi (jätnud niitmata) ja osalt puudus maa kasutamise õiguslik alus. 3
Sellise lepingu esemeks võib seaduse kohaselt olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Lepingu p 7.
lg 2 sätetele saab tähtajatu põllumajandusliku maarendilepingu korraliselt (tulenevalt paragrahvi pealkirjast) üles öelda aastase etteteatamistähtajaga.
lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik
Lõike 3 kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Seega saavad kostjad lepingu üles öelda mõjuva põhjuse olemasolul. Kui mõjuv põhjus seisneb lepingulise kohustuse rikkumises, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kostjad oleks andnud konkreetset tähtaega hagejale lepingulise kohustuse (niita maad) täitmiseks ning sellest tulenevalt ka nõuet puuduste kõrvaldamiseks. Kostjad on küll väitnud, et on hagejat teavitanud korduvalt, et maa on niitmata, kuid millise tähtaja kostjad hagejale puuduste kõrvaldamiseks andnud on, ei tulene ühestki kohtule esitatud menetlusdokumendist. Samuti ei leidnud kohtuistungil tunnistajate (eelkõige T. Xxxxx) ütlustega kinnitust, et kostjad oleks hagejale andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. T. Xxxxx küll kinnitas, et maa mitteniitmisele juhiti hageja tähelepanu A. J. poolt augustis 2009.a korduvalt (T. Xxxxx oli sel ajal hageja tegevjuht), kuid konkreetsetest tähtaegadest juttu ei olnud. Samuti ei ole kostjad tõendanud seda, nagu oleks hageja andnud lubadusi maa niitmiseks. Kohus on seisukohal, et kostjad oli kohustatud eelviidatud seadusesätetest tulenevalt andma hagejale tähtaja kohustuse täitmiseks ning alles siis, kui hageja ei oleks oma kohustust täitnud, oleks kostjail tekkinud õigus leping erakorraliselt üles öelda. Maa mitteniitmine oli ilmselt lepingulise ja ka seadusest tuleneva kohustuse rikkumine –
kohaselt peab rentnik rendilepingu eset majandama vastavalt selle sihtotstarbele, eelkõige säilitama rendilepingu eseme majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt 4
mõttes) olla raskusega, mille puhul saaks lepingut erakorraliselt tähtaega andmata üles öelda. Kohus on menetluses korduvalt selgitanud, et põllumajanduslik maarendileping on oma olemuselt pikaajaline (enamasti tähtajatu) ja seadusandja kaitseb pikkade etteteatamistähtaegade läbi just rentnikku, sest maaharimine vm põllumajanduslik tegevus ei ole üheaastane või ühekordne, vaid pikemaajalist perspektiivi nõudev ala. Kohus juhib eelnevat põhjendades tähelepanu ka
peatükk) sätestatust põllumajandusliku kinnisasja või ettevõtte rentniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Isegi kui asuda mingil põhjusel seisukohale, et lepingu sai üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata, ei ole kostjate tegevus kooskõlas
lg 3 sätetega, sest kostjate väitel tehti etteheiteid hagejale juba 2009.a suvel, kuid ülesütlemisavaldus on dateeritud 19. märtsiga 2010.a. Selleks ajaks olid kostjad selgelt minetanud õiguse vastava avalduse esitamiseks, kuivõrd olid mööda lasknud selleks seadusandja nimetatud „mõistliku aja“.
järgi kehtib põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemine üksnes juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse hagejani jõudmine enne tema väidetud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.