Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Marfin Pank Eesti AS esitas 16.06.2010a Tartu Maakohtule hagiavalduse Hxxx- Mxxx Mxxxxs ja Jxxx Mxxxxx vastu võlgnevuse 31 585,40 krooni nõudes. Hagi edastati lahendamiseks Jõgeva kohtumajale 21.06.2010a. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjat
Kostja Hxxx- Mxxx Mxxxxx on oma elukohas 22.09.2010a.. hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole kohtule taotlusi ega hagi suhtes seisukohta otsuse tegemise kuupäevani esitanud. Kuna andmed kostjale Jxxx Mxxxxxx hagi ja kohtu määruse kätteandmise kohta puudusid, määras kohus asjas kohtuistungi, edastas kutsed, edastas kostjale xxxxxMxxxxxuuesti hagi koos lisadega. Kostja Jxxx Mxxxxxxon menetlusdokumendid vastu võtnud 12.11.2010. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikke seisukohti ei esitanud. Hageja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist solidaarselt mõlema kostja vastu. Esialgne laen oli võetud Jxxx Mxxxxx nimele. Kui kostja sattus makseraskustesse, palus Hxxx- Mxxx mxxxxx laenu ümber vormistada tema nimele. Nõude suurus oli eelmise laenu refinantseerimispäeval 24670 krooni. Käendajaks oleva kostja I käenduskohustus oli sõlmitud maksimumvastutuse määras, et tagada viiviste ja intressi nõuet. Kuni laenutähtpäevani on arvutanud tasumata summalt intressi ja pärast laenutähtpäeva on arvutatud viivist. KOHTU SEISUKOHT Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde ja taotles hagi rahuldamist. 2
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
järgi kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi § 413 lg.1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja Hxxx- Mxxx Mxxxxxxvahel 21.01.2009.a. sõlmitud laenulepingust nr 2009/7/01, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 24 670 krooni, tagastamise tähtajaga 21.08.2011a.( tl 6-9). 21.01.2009a sõlmisid hageja ja Jxx Mxxxxx käenduslepingu nr 2009/6/02, mille alusel xxxx Mxxxxxxtagas käendusega eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist solidaarselt rahalise maksimumvastutusega 40 000 krooni( tl 10-11). Alates aprillist 2009a tekkisid kostjal makseraskused laenulepingu täitmisel. Kostjad hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei kustutanud ja hageja lõpetas kostjaga laenulepingu 12.06.2009a. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 02.07.2009a maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. 07.06.2010a jäeti avaldus rahuldamata, kuna kostjale ei olnud võimalik makseettepanekut kätte toimetada. Seisuga 14.06.2010a on kostja võlgnevus hageja ees laenu põhiosas 24 374,63 krooni, tasumata intresside osas 1667,99 krooni, viivis võlgnetava aja eest 4552,78 krooni, tekkinud kahju postikulude ja tasutud riigilõivu osas 990 krooni. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku( põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Laenulepingu p 20 järgi on viivise määraks intressi määr 18% aastas. Tulenevalt
VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostjad on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist..
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seetõttu rahuldab kohus hagi taotletud viiviste nõudes summas 4552.78 krooni. 3
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud 750 krooni ja 4250 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hxxx- Mxxx Mxxxxx vastu on toimunud maksekäsu kiirmenetlus kahel korral ja hageja on tasunud sellega seoses riigilõivu kaks korda (tl.2, 22). Ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivusumma 750 krooni on hageja arvutanud kahjude ja muude kõrvalnõuete hulka (tl.24). Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt
lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.